24. september 2019. a, Tallinn kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-19-2795
Tsiviilasi
C B G OÜ hagi P V vastu võlgnevuse 482,37 euro nõudes
Tsiviilasja hind
482,37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: C B G OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja seaduslik esindaja: K L (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja: P V (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Henri Ratnik (Advokaadibüroo
02.09.2019 kohtuistungil, kus osalesid hageja seaduslik esindaja K L, kostja P V ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henri Ratnik.
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt C B G OÜ (registrikood xxxx) välja kostja P V (isikukood xxxx) kasuks menetluskulude hüvitamiseks 482,37 eurot (lepingulise esindaja tasu). Kohustada hagejat tasuma punktis 3 väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt (482,37 eurot) kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.C B G OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule 21.02.2019 hagi P V (kostja) vastu võlgnevuse 482,37 euro nõudes. Lisaks palus hageja tühistada Tarbijavaidluste komisjoni otsus nr 28-1/18011045 ja võtta kostja vastutusele (hagi esitatud uuesti ka 03.03.2019).
2.Kohus jättis hagi 06.03.2019 määrusega käiguta ja tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja täpsustas hagi 11.03.2019.
3.Täpsustatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt: 1) välja mõista kostjale osutatud teenuste eest arve summas 482,37 eurot ja jooksvad viivised käesoleva kuupäeva seisuga summas 773,61 eurot; 2) vaadata läbi Tarbijavaidluste Komisjoni otsus asjas nr. 28-1/18-011045; 3) Võtta vastutusele seadusega ettenähtud korras tellija P V ettekavatsetud ja pahatahtlikus petmises ja laimamises.
4.Harju Maakohus jättis 18.03.2019 määrusega hageja viivisenõude, nõude vaadata Tarbijavaidluste Komisjoni otsus uuesti läbi ning võtta kostja vastutusele, menetlusse võtmata. Hageja ei ole määrust vaidlustanud.
5.Harju Maakohus võttis hagi võlgnevuse (482,37 eurot) väljamõistmise nõudes menetlusse 19.03.2019 määrusega ning küsis kostjalt hagile kirjalikku vastust.
6.Kostja vastas hagile 09.04.2019. Hageja esitas kostja vastuse osas seisukoha 23.04.2019. Kostja esitas täiendava seisukoha 12.08.2019.
7.Tsiviilasjas on läbi viidud kohtuistung 02.09.2019, kus osalesid hageja seaduslik esindaja, kostja ja kostja lepinguline esindaja. Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja istungil ja kohus võttis selle asja materjalide juurde. Hageja vastuväiteid menetluskulude nimekirja osas ei esitanud. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
8.Hageja nõuab kostjalt 482,37 euro väljamõistmist.
9.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:
Hageja ja kostja sõlmisid veebruaris 2018 suulise kokkuleppe vana aia eemaldamiseks ja uue aia ehitamiseks. Tegemist on suulise töövõtulepinguga hageja kui äriühingu ja kostja kui tarbija vahel. Kostja soovis samasugust aeda nagu kostjal varasemalt oli, st aed peab olema katkematu ja vahedeta ning tuleb katta Pinotexiga. Hageja selgitas, et puidust aed ei tohi olla vastu maad (aia ja maapinna vahe peab olema 10-15 cm), taimestik, mis on vastu aeda, tuleb eemaldada ning Pinotex ei sobi aia värvimiseks. Hageja tegi sellise aia nagu kostja soovis, 04.04.2018 alustas töödega. Lisaks tuli kostjal endal kevadel ja sügisel 1x aed ise Pinotexiga üle värvida ja taimestik aia alt eemaldada. 2018 mais sai hageja telefoni teel kostjalt teada, et värav ei sulgu korralikult. Kostja väitis, et aiavärav oli pundunud. Hageja läks kohale. Tegelikkuses oli aiapost järgi andnud. Hageja kõrvaldas selle puuduse, kuid samas märkas, et kostja polnud taimestikku eemaldanud ja aed oli värvimata. 2018 juulis sai hageja kostjalt teate uuest probleemist. Hageja vaatas aia üle, kuid loobus tööde tegemisest, kuna kostja ei hoolinud aia hooldamisest. 2018 oktoobris sai hageja jälle teate, et aed paisub ja laguneb. Hageja läks kohale ning tuvastas, et aed oli niiskust endasse imenud, lauad hakkasid punduma ja karkassist lahti tulema. Siis pidasid pooled läbirääkimisi. Kostja soovis aia parandamist ja uuris, kui suured on parandamisega seotud kulud. Hageja avaldas tööde hinna (20 eurot tund, miinus 25%) ja tööle kuluvad tunnid (1-4 päeva). Kostja uuris 30.10.2018, millal hageja saab töödega alustada, millega kostja sisuliselt kinnitas nõusolekut parandustööde tegemiseks nagu hageja oli avaldanud. Enne tööde algust avaldas tellija, et soovib hagejalt garantiid parandustöödele. Hageja esitas oma nõudmised, mille täimise korral ta garantii annab. Üheks tingimuseks oli see, et kostja on täitnud kõik rahalised kohustused hageja ees. Pooled allkirjastasid selle 11.11.2018. Hageja hinnangul garantii ei kehti, kuna kostja ei ole aeda hooldanud ega tööde eest tasunud (garantii tingimused ei ole täidetud). Parandustööde üleandmise ja vastuvõtmise akt on allkirjatatud 19.11.2018. Hageja esitas kostjale arve summas 482,37 eurot ja see on siiani tasumata. Hageja nõue põhinebki sellel tasumata arvel.
10.Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Eraldi menetluskulude nimekirja ei ole hageja esitanud. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidleb hagile vastu ja toob esile järgmised vastuväited: Hageja kui äriühingu ja kostja kui tarbija vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Aprillis 2018 ehitas K L (hageja juhatuse liige) xxxx puidust aia kogupikkusega 15m, ehituse osaks oli ka kaks jalgväravat. Puitaed kaeti 3x Pinotexiga. Vastavalt hageja kalkulatsioonile, tasus kostja 778,60 eurot enne ehitustööde algust materjalikulu katteks ja pärast ehitustööde lõppu 780 eurot töörahaks. Hageja poolt tehtud tööd olid puudustega – kohe pärast ehitustööde lõppu hakkas aed kaarduma ja väravaid ei saanud sulgeda. Esimese sõnumi palvega tulla tehtud tööd üle vaatama saatis kostja hagejale 02.05.2018, ca 2 nädalat pärast tööde lõppu. Hageja lubas
tulla, kuid ei tulnud. Juulis 2018 saatis kostja veel sõnumeid, millele ei vastatud. Oktoobris 2018 saatis kostja aiast fotod ja nõudis, et hageja tuleks tehtud tööd parandama. Aia parandustööde eest maksis kostja ettemaksu arve alusel 09.11.2018 kokku 327,62 eurot. See pidi katma parandustööde maksumuse. Parandustööd kestsid 15-17.11.2018. 18.11.2018 koostasid pooled tööde üleandmise akti – parandustööde käigus lõigati väravad kitsamaks ja aia lagunenud osad taastati. 19.11.2018 saatis hageja e-kirja teel veel ühe arve, millega nõudis parandustööde eest täiendavalt 482,37 euro tasumist. Kostja peab seda alusetuks: kogu aia esialgselt tegemisel nädal aega kestnud tööde eest tasus kostja 780 eurot ja nüüd nõuab hageja sama aia parandamiseks kulunud 2 päeva eest kokku 809,99 eurot. Tarbijavaidluste komisjon otsustas 05.02.2019, et hageja viimane arve on alusetu.
12.Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud on lepingulise esindaja tasu 7 tunni eest, 100 eurot tunnis (+ km), seega 840 eurot (120 eurot x 7 tundi) järgmiste toimingute eest: menetlusdokumentidega tutvumine (2 tundi), seisukoha koostamine (2 tundi), kliendiga kohtumine (45 minutit), kohtuistungiks ettevalmistumine (1 tundi) ja osalemine kohtuistungil (1 tundi 15 minutit). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
13.02.09.2019 Harju Maakohtu kohtuistungil avaldasid pooled järgmist: -
Hageja märkis, et puudused aias on tekkinud kostja hoolimatusest ja seega kuulub arve tasumisele. Hageja ehitas teadlikult aia, mis lagunema hakkab, sest sedasorti töö ei sea kellegi elu ohtu. Hageja teadis, et lipid paisuvad ja ütles seda kostjale ka. Samuti ütles hageja, et puitaeda ei tohi ehitada vastu maad. Aga kostja nõudmised olid, et vahedeta aed ja vastu maad.
-
Parandustööde järgselt allkirjastasid pooled 11.11.2018 garantiikokkuleppe, kus hageja fikseeris kõik puudused, mis kostja esimese kokkuleppe ajal tegemata jättis. See garantiikokkulepe ei kehti, kuna kostja pole täitnud garantii tingimusi: arve on tasumata.
-
Selleks, et aed oleks terveks jäänud, ei oleks piisanud taimestiku ära võtmisest ja värvimisest, sest aed oli vastu maad. Kui aeda oleks tõstetud, taimestik eemaldatud ja aeda värvitud, siis oleks aed terveks jäänud.
-
Parandustöid tegi hageja kokku 2 päeva (iga päev 10 tundi) ja kolmandal päeval 2 tundi. Koos abilisega kokku 44 tundi.
-
Hageja on lisanud hagile tõendina Sadolini soovitused aia värvimisel – seal kirjas, et puitaed peab olema maast kõrgemal kui 15 cm.
Kostjal oli varasemalt 18 a seisnud aed (katkematu ilma vahedeta vastu maad). Kostja soovis hagejalt samasuguse aia paigaldamist. Pooled leppisid kokku, et hageja valib ise materjalid ja katab 3x Pinotexiga. Kostja ei tea, millisest puidust oli vana aed tehtud ega tea, millisest puidust uus aed tehtud on. Vastu aeda taimestikku ei kasva. Taimestiku eemaldamisest hageja ei rääkinud. Kostja ei saanud aru, et ta oleks pidanud samal suvel veel aeda katma Pinotexiga arvestades, et hageja oli seda kolm korda juba teinud. Sellist kokkulepet poolte vahel polnud.
Hageja ütles, et Pinotex pole parem valik, kuid muud varianti asemele ei pakkunud ja esitas arve ka Pinotexi kasutamise eest. Mais saatis kostja hagejale sõnumi (kaks nädalat oli möödas tööde lõpust), et väravad kinni ei läinud. Oktoobris viskas laudaiast juba aialippe välja, vähemalt viis-kuus tükki. Aed vajus upakile. Hageja käis aeda vaatamas ja ütles, et tööd tuleb ümber teha. Hageja esitas 06.11.2018 kostjale ettemaksu arve ja polnud nõus tulema enne ettemaksu tasumist. Kostja sai aru, et see arve sisaldab kõiki kulusid ja töö hinda ning täiendavalt ei pea kostja midagi tasuma. Parandustöid tehti 15-17.11.2018 ning tööd anti üle 18.11.2018. 19.11.2018 täiendav arve 482,37 eurot tuli kostjale üllatusena. Kostja näol on tegemist tarbijaga ja töö puuduste eest vastutab hageja, v.a juhul kui hageja tõendab, et puudus tekkist kostjast. Hageja ei ole aga tõendanud seda. Kostja on parandustööde eest juba tasunud ning poolte vahel puudus kokkulepe täiendavate kulude kandmises.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus vaatas läbi hagiavalduse, selle esitatud vastuväited ja poolte täiendavad kirjalikud selgitused, kuulas pooled ära kohtuistungil ja analüüsis kõiki esitatud tõendeid nende kogumis ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.
15.Hageja nõuab kostjalt 482,37 euro tasumist, sest poolte vahel oli kokkulepe aia parandamiseks tööde teostamises. Seega nõuab hageja kostjalt kokkuleppe täitmist (Võlaõigusseaduse § 108 lg 1).
16.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid veebruaris 2018 suulise töövõtulepingu, mille sisuks oli vana aia eemaldamine ja uue aia ehitamine ca 15 m koos kahe jalgväravaga. Selle kokkuleppe alusel teostas hageja 2018 aprillis vastavad tööd nädala jooksul. Kostja tasus tööde eest kokku 1 558,6 eurot, s.h 780 töötasu. Kohus loeb eelneva tuvastatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning poolte poolt 02.09.2019 kohtuistungil kinnitatu alusel. (vt ka Tarbijavaidluste komisjoni 05.02.2019 otsus t lk 12; hinnapakkumine 13.02.2018 t lk 59; ettemaksu arve 06.11.2018 t lk 60.)
17.Lisaks leppisid pooled kokku aia parandamiseks tööde tegemises. Selles puudub ka vaidlus.
18.Pooltel on erimeelsus selles osas: -
Kelle tegevuse või tegevusetuse tulemusena aed lagunes (ehk miks aed lagunes) ja
-
Kui palju pidi hageja parandamistööde eest maksma.
19.Hageja väidab, et tema hoiatas kostjat enne aia ehitamist, et kui kostja taimestiku aia alt ei eemalda ja aeda Pinotexiga kohe uuesti ei kata, siis aeg laguneb. Kostja ütleb, et aia all ei ole taimestikku ja sellest, et kostja peab pärast seda, kui hageja oli aeda Pinotexiga 3x töödelnud, uuesti aeda värvima, pole juttu olnud.
20.Parandustööde maksumuse osas väidab hageja, et kostjale oli tema töötasu (s.o 20 eurot tund ja 1-2 päeva) teada. Hageja tegi ka hinnaalandust – 25%. Kostja väidab, et tema on maksnud parandustööde eest talle esitatud ettemaksuarve ja täiendavat summat tema maksma ei pea. Seda enam, et esialgne aed oli hageja poolt puudulikult ehitatud.
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg 1 ja 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise
huvide ja õigustega. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks seda sätet järginud. Hageja pole tõendanud, et ta selgitas kostjale enne aia ehitamist, et kavatseb ehitada kõlbmatu aia, kuna kostja nõuab maapinnale katkematu ja vahedeta aia ehitamist. Hageja pole tõendanud ka seda, et sellise aia ehitamine pole üldse võimalik ilma, et see kohe laguneks. Hageja väidab, et kui aeda oleks värvitud, taimestik eemaldatud ja aeda tõstetud, siis oleks aed terveks jäänud, kuid samas ei ole hageja seda väidet tõendanud. Samuti pole hageja tõendanud, et teavitas sellest kostjat enne lepingu sõlmimist. Hageja on esitanud 06.02.2018 e-kirjavahetuse (hagi lisa 1), mis ei kinnita, et kostja oleks Pinotexiga värvimist nõudnud – kostja palub soovitada mingi muu hea valik ja vaid nendib, et kõik teised kinnistul asuvad ehitised või nende osad on seni Pinotexiga värvitud (t lk 6 ja lk 25). Ülejäänud esitatud tõendid käsitlevad hilisemat perioodi, kui probleemid aiaga olid juba tekkinud.
22.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-157-11, p 40). TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu 15.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; 22.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).
23.Pooled on nõustunud, et sõlmisid töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 tähenduses ja kuigi pooled on nõustunud ka sellega, et tegemist on tarbijatöövõtulepinguga, siis kohus seda seisukohta ei jaga. Kostja on viidanud oma 12.08.2019 menetlusdokumendis (p 12) sellele, et töövõtu esemeks oli aia ehitamine ehitusseadustiku (EhS) mõttes. Kohus on sama meelt – kinnistule ehitatav aed on ehitis EhS § 3 lg 1 järgi. Ehitise töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, kas maatükile ehitise rajamine või selle remontimine. Ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtuleping VÕS § 635 lg 4 mõttes (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11216). Kohus kvalifitseerub pooltevahelise suhte ehitise töövõtulepinguna (VÕS § 635 lg 1).
24.Poote vahel pole vaidlust, et esialgse aia ehitas hageja puudustega selliselt, et hageja väidete kohaselt oli aia püsima jäämine võimatu ja purunemine vältimatu ehk hageja ehitas kõlbmatu aia. Pooled ei vaidle ka selles, et aed hakkas lagunema sisuliselt vahetult pärast valmimist (aprillis 2018 ehitatud aed näitas esimesi lagunemise märke juba 02.05.2018, mil kostja saatis hagejale esimese teate aia lagunemise kohta (vt ka t lk 104; hagiavaldus p 1.3, t lk 21 pöördel). Oktoobris 2018 oli aed lõplikult lagunenud (vt ka hagiavaldus p 1.5, t lk 21 pöördel; hageja 29.10.2018 ekiri kostjale t lk 29).
25.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1180-10 p 19). VÕS § 641 lg 2 sätestab loetelu tingimustest, mille esinemisel ei vasta töö
lepingutingimustele. Muu hulgas ei vasta VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal lisaks kohustus informeerida tellijat tehtud tööga kaasneda võivatest riskidest. Töövõtja peab tellijat eelkõige informeerima sellest, kas kokkuleppe kohaselt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16 p 66). Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2. Selle punkti kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele: 1) kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele; 2) muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Seejuures tuleb arvestada VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14 p 15).
26.Üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada laiemate kohustustega, kui konkreetselt töövõtulepingusse märgitud. Muuhulgas peab töövõtja tegema oma tööd, lähtudes kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile (vt ka Riigikohtu 08.11.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-11-58942). Töövõtja kui professionaali kõrgem hoolsusstandard tuleneb ka VÕS § 641 lg 3. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 641 lg 3 kohaldamise eeldusena ei pea töövõtja ise lahendusi pakkuma.
27.Kohus leiab, et kui kostja soovis aeda, mis oleks samasugune nagu eelnevalt sama koha peal olnud aed, siis oli hageja kohustus ehitada selline aed, mis oleks aiana kasutatav ja kestaks nagu vähemalt tavaliselt selline aed kestab. Kohtu ette ei ole küll toodud tõendeid selle kohta, kui pikk on tavapäraselt puidust lippidega aia kasutusiga, kuid kostja on väitnud, et varasemalt sama koha peal olnud aed püsis 18 aastat. Nõustuma peab aga sellega, et aeda ei ehitada mõneks nädalaks või kuuks nagu oli hageja ehitatud aia eluiga. Hageja pole tõendanud, et ta selgitas kostjale, et ehitatav aed ei ole aiana kasutatav. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tellija juhiste järgimine põhjustas aia lagunemise. Hageja väidab, et aed oleks püsinud, kui taimestik oleks aia alt eemaldatud, aeda Pinotexiga töödeldud ja aeda ka maapinnaga võrreldes tõstetud. Samas on see väide tõendamata. Samuti on arusaamatu, miks hageja ei ehitanud kohe sellist aeda nagu hiljem parandamistööde käigus. Parandamise järgselt korrigeeritud aed ju püsib (vt 02.09.2019 kohtuistungi protokoll : kostja 01:06:39, t lk 108). Seejuures ei ole tõstetud aia kõrgust maapinnast ega aeda värvitud (vt kaetud tööde akt 18.11.2018 t lk 55; ettemaksu arve Xxxx, 06.11.2018 t lk 60 ja arve nr 03/01, 19.11.2018 t lk 58). Kostja poolt esitatud fotode (t lk 49-51) alusel ei tuvasta kohus, et aia all ja selle läheduses oleks taimkatet (puuduvad põõsad või peenrad). Kostja on aia esialgsel ehitamise tasunud 18 liitri Pinotex mahagon eest (t lk 61; lk 52-54 ja 64), millega hageja eeldatavasti ka aia värvis.
28.Kuna hageja nõustub sellega, et ehitas ebakvaliteetse aia ning tõendamata on, et kostja soovid takistasid otstarbekohase ja kvaliteetse aia ehitamist, siis vastutab töö mittevastavuse eest ainult hageja. Seega tuvastab kohus, et hageja poolt valmistatud aed ei vasta VÕS § 641 lg 2 p-le 1 ja 2 ning seega ei ole kooskõlas lepingutingimustega.
29.Järgnevalt analüüsib kohus aia parandamisega seotud asjaolusid.
30.Kostja teavitas 29.10.2018 e-kirjaga hagejat aial esinevatest puudustest, millele hageja vastas, et tuleb vaatab aia üle (t lk 105). Hageja teavitas 29.10.2018 e-kirjaga kostjat vaja minevatest töödest ja olukorrast. Hageja teatas, et tööks kulub üks või kaks päeva ning küsis kinnitust parandustööde teostamise osas (t lk 29).
31.Kostja avaldas 29.10.2018 hagejale nõusolekut parandustööde teostamiseks ning avaldas, et tuleb sõlmida eraldi kokkulepe tööde maksumuse ja kulude kandmises osas (t lk 28). Samuti uuris kostja hagejalt, kas tema peab kandma kogu kulu ning mis on kahe päeva töötasu (t lk 29).
32.Hageja avaldas, et remondiaeg on üks kuni kaks päeva. Juhul kui kostja soovib kogu laudise lahti võtmist ja tagasi panemis, siis võib kulude kolm kuni neli päeva. Selliste tööde tunnitasu on 20 eurot tunnis. Hageja saab teha kostjale allahindlust 25% tunnihinnast (t lk 28).
33.Kostja ei soovinud kogu laudise lahtivõtmist ning ei osanud selles osas otsust langetada (t lk 27).
34.Hageja avaldas, et saadab kostjale ettemaksu arve (t lk 27). Hageja väljastas 06.11.2018 ettemaksu arve summas 327,62 eurot, mis sisaldab töötasu 10 töötunni eest summas 160 eurot (t lk 60). Selle on kostja tasunud (t lk 57).
35.18.11.2018 kaetud tööde akti kohaselt (t lk 55), tehti töid 15.11-17.11.2018 ja töödeks oli olemasoleva aia demontaaž, aia montaaž olemasolevast materjalist ja kinnitamine kruvidega, looduse eemaldamine aia lähedusest, väravate lõikamine kitsamaks.
36.19.11.2018 esitas hageja kostjale veel ühe arve (t lk 58) – nr 03/01 Xxxx summas 482,37 eurot, mille tasumise üle käesolev vaidlus käibki.
37.Seega aia parandustööde eest väljastas hageja kostjale kaks arvet: 06.11.2018 ettemaksu arve summas 327,62 eurot ning peale tööde vastuvõtmist 19.11.2018 arve summas 482,37 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole 19.11.2018 arvet tasunud. Hageja leiab, et kostja on jätnud ühe arve nõuetekohaselt tasumata rikkudes sellega tasu maksmise kohustust. Arve on väljastatud parandustööde teostamise eest. Kostja väidab, et tal puudub kohustus tasuda parandustööde eest, kuna hagejal on endal kohustus parandada tööd enda kuludega vastavalt VÕS § 646 lg-le 4.
38.VÕS § 641 lg 3 näeb ette, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.
39.Kuna töövõtulepingu juures juhiste andmise ning nende järgimise kohustuse regulatsioon puudub, võib vajadusel vastava lünga täitmiseks kaaluda VÕS § 621 regulatsiooni, kohaldades seda analoogia alusel ka töövõtulepingule (Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne 2009, lk 72 p a)).
40.VÕS § 621 lg 1-3 näevad ette, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega
kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks. Kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid.
41.Töövõtja ei või eelduslikult eriteadmiseta tellija juhised pimesi järgida, vaid on oma eriteadmisete ja professionaalsuse tõttu kohustatud juhised nende sobilikkuse ja otstarbekuse osas üle kontrollima. Kahtluse korral on töövõtja seetõttu alati kohustatud tellijat informeerija juhiste täitmisega kaasnevatest võimalikkest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile või lepinguga silmaspeetavate tulemuse saavutamisele ning võib juhis järgima alles siis, kui tellija pärast vastava nõuetekohase informatsiooni saamist juhist kinnitab (analoogia § 621 lg 3 regulatsiooniga; Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne 2009, lk 72 p a)).
42.Analoogiaga VÕS § 621 lg-s 2 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei või töövõtja küsimuses, millel vastamine eeldab töövõtjalt oodatavate eriteadmiste olemasolu, tellija juhiseid järgida. Sellise juhise järgimisise keelu olemasolu korral ei saa tellija poolt töövõtjale antud juhisel seega olla õiguslikke tagajärgi ja töövõtja ei vabane viidates oma vastutusest (Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne 2009, lk 72 p a)).
43.Töövõtja peab VÕS § 641 lg-le 3 tugineda soovides tõendama, et ta on juhist piisavalt kontrollinud. Eelkõige peab töövõtja tõendama, et juhise järgimisega seonduvad kahjulikud tagajärjed olid sellise iseloomuga, mida töövõtja ei saanud isegi temalt oodatava professionaalset hoolsust arvestades ette näha (Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne 2009, lk 72 p a)).
44.Kostja oli aia tellimisel avaldanud hagejale, millistele tingimustele peab aed vastama kostja soovis tellida hagejalt samasugust aeda nagu kostjal varasemalt oli, st aed peab olema katkematu, vahedeta, pragudeta ja läbipaistmatu ning tuleb katta Pinotexiga. Eeltoodust nähtuvalt on juhised antud sisuliselt vaid soovitud tulemuse osas, mitte aega töö tegemise ja töövahendite osas. Kostja avaldas, et ta ei tea, millisest materjalist vana aed oli tehtud. Samuti ei tea, millisest materjalist uues aed valmistati. Materjali valiku osas ei ole kostja hagejale juhiseid andnud. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et lauad aia ehitamiseks valis hageja (t lk 6).
45.Hageja märgib, et Pinotex ei olnud parim vahend aia värvimiseks ning teavitas sellest kostjat. Kostja sellele väitele vastu ei vaidle. Kostja avaldas, et hageja ise muud varianti välja ei pakkunud ning esitas kostjale Pinotexi ostmise eest ka arve.
46.Kohus leiab, et juhul kui hageja teadis, et Pinotexi asemel oleks tulnud kasutada teist vahendit, siis oleks hageja kui professionaal pidanud tegema ettepaneku muu vahendi kasutamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja keeldus muu vahendi kasutamises. Hageja tegeleb aedade paigaldusega ja seega on hageja ülesanne valida õige vahend aia katmiseks. Käesoleval juhul ei saanud eeldada, et kostja oleks pidanud teadma, millist vahendit tuleks kasutada aia säilivuse tagamiseks. Kostja avaldas 02.09.2019 kohtuistungil, et tal on kodus puidust pinnad kaetud varasemalt Pinotexiga ja mingeid probleeme pole olnud.
47.Hageja pole tõendanud, et poolte vahel oleks kokkuleppe, et kostjal oli kohustus ise aed üle värvida.
48.Hageja väidab mh, et aia ääres kasvav taimestik on üheks põhjuseks, miks aeda oli vaja parandada. Kostja avaldas, et vastu aeda taimestikku ei kasva. Kohtule esitatud fotodest (t lk 49-51) ei nähtu aia ääres taimestikku, mis oleks vastu aeda. Hageja pole tõendanud, et kostja kinnistul olemasoleva taimestiku eemaldamine oleks taganud aia säilivuse ja välistanud tulevikus parandustöid.
49.Hageja on toonud esile ka seda, et aialipid olid liiga tihkelt ühendatud. Kostja ei ole aialippide ühendamise osas hagejale juhiseid andnud. Kostja avaldas, et lõpptulemusena soovis sellist aeda, mis on vahedeta. Seega oli hageja enda otsustada, kuidas aialippe tuleb paigaldada, et saavutada kostja soovitud tulemus. Asjaolu, et parandustööde käigus tuli hagejal aialippe suuremate vahedega tagasi paigaldada oli tingitud hagejast endast, mitte aga kostja juhistest.
50.Kohus tuvastab eeltoodu alusel, et hageja ei ole vabanenud vastutusest VÕS § 641 lg 3 alusel. Hageja vastutab aia lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 641 lg 1 alusel.
51.Kuna lepingu täitmise nõude eeldused on täitmata, siis puudub alus hagi rahuldamiseks.
52.Kostja tugineb veel asjaolule, et poolte vahel puudus kokkulepe 482,37 euro tasumiseks. Hagiavalduse lisana 2 on kohtule esitatud poolte 29.10.2018 e-kirjavahetus (t lk 7), ning sellest ilmneb, et kostja on sõnaselgelt väljendanud, et : „Kui suureks aia taastamise kulud kujunevad ja kuidas need katta, see tuleb siis eraldi kokku leppida.“ Kohtule ole esitatud sellele kirjavahetusele järgnevat kokkulepet. Garantiikokkulepe 11.11.2018 (t lk 32) tasukokkulepet ei sisalda.
53.Kostja väidab, et tema arvas, et ettemaksu arve ongi see osa, mida tema peab aia remontimise kuludest kandma. Ettemaksu arve summas 327,62 eurot on tasutud 09.11.2018 (t lk 57). Kohtu hinnangul võis kostja selliselt arvata, kuna aia puuduste eest vastutas hageja ja VÕS § 646 lg 4 kohaselt kannab töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud.
54.TsMS § 238 lg 1 alusel jätab kohus arvestamata hagiavalduse lisana 7 esitatud 29.07.2014 artikli, kuna pole aru saada, kelle poolt see on kirjutatud, kus avaldatud ja kas hageja esitas selle kostjale enne aia ehitamist tutvumiseks. Kohus selgitas 02.09.2019 toimunud kohtuistungil hagejale, et see ei ole kohane tõend ja tegi ettepaneku ekspertiisi taotlemiseks vms, kuid hageja jäi seni esitatu juurde. Samuti ei oma asjas sisulist tähendust hagiavalduse lisa 4 garantiileping 11.11.2018, kuna hageja väidete kohaselt see ei kehti ning see ei tõenda, et hageja on enne aia ehitamist kostjale kõlbmatu aia ehitamisest teatanud ega tõenda ka seda, miks hageja esmaselt ei saanud kasutamiskõlblikku aeda ehitada. Samuti ei tõenda see, et poolte vahel oleks olnud aia parandustööde tasu suuruse osas kokkulepe.
55.Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
56.Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
märkida
menetluskulude
jaotus
57.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
58.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
59.Kostja menetluskulud on 840 eurot. Kohtu hinnangul kostja esindaja tehtud toimingud on põhjendatud ja lähevad kokku menetluse käiguta. Samas kostja lepingulise esindaja kulud ületavad tsiviilasja hinda.
60.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 p-s 14 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast
suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
61.Käesoleval juhul ei olnud vaidlus eriliselt keerukas ega mahukas. Tulenevalt eeltoodust vähendab kohus kostja lepingulise esindaja kulusid tsiviilasja hinnani ja mõistab need hagejalt kostja kasuks välja.
63.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.