12.06.2025, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-24-15991
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi W.E nõudes
Tsiviilasja hind
2042,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: W.E (isikukood XXX)
vastu võla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS ja kostja vahel 17.06.2021 sõlmitud kliendilepingust nr xxx, liitumislepingust ja järelmaksulepingust tulenev võlgnevus 969,92 eurot, viivis perioodi 18.08.2021-21.10.2024 eest 312,65 eurot, perioodi 22.10.2024-12.06.2025 eest 71,34 eurot ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta rahuldamata põhivõla nõue 50 euro ulatuses ja 21.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 465,41 euro ulatuses.
4.Jätta hageja lepingulise esindaja kulud hageja kanda. Jätta hageja tasutud riigilõiv 68,18% ulatuses kostja kanda ja 31,82% ulatuses hageja kanda. Jätta kostja menetluskulud 68,18% ulatuses kostja kanda ja 31,82% ulatuses hageja kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 238,63 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 21.10.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS ja kostja vahel 17.06.2021 sõlmitud kliendilepingust nr xxx, liitumislepingust ja järelmaksulepingust tulenev võlgnevus 1019,92 eurot ja hagi esitamise seisuga (21.10.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 778,06 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis alates 22.10.2024 kuni põhinõude (1019,92 eurot) täitmiseni määras 24% aastas.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.17.06.2021 sõlmiti kliendileping, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. Liitumislepinguga sõlmiti 17.06.2021 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale. Liitumislepingu lisana sõlmiti järelmaksuleping seadme Apple iPhone 12 Pro Max 128 GB ostmiseks, mille netohind on 1279 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud 24 kuu jooksul. Intressimäär 0% aastas.
2.2.Telia Eesti AS esitas kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Telia Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Telia Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 16.12.2023. Telia Eesti AS on kostjale esitanud järgneva tasumata jäänud arve: arve XXX, summa 1279 eurot, maksetähtaeg 17.08.2021. Lepingu eritingimustest tulenevalt, lepingu ennetähtaegse lõppemise korral kohustub klient tasuma käsitlustasu 1279 eurot, millega hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega seoses Diililt saadud seadme maksumus ja/või muu saadud soodustus. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale peale lepingu ülesütlemist summas 309,08 eurot, mille hageja on VÕS §415 lg 2 kohaselt arvestanud 50 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 259,08 eurot põhiosa katteks, seega tasumata põhiosa on summas 1019,92 eurot. Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste (lisa 3) punktile 10.8.1, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 18.08.2021 põhisummalt 1019,92 eurot, kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mis kehtis arvete tasumise tähtajal, s.o 24% aastas. 2.3 Telia Eesti AS loovutas 7.03.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.4.Vastuseks kohtu küsimustele selgitas hageja täiendavalt, et lepingu eritingimuste kohaselt (hagi lisa 2, lk 2) komplekti kuutasu suurus sõltub kliendi (so kostja) poolt valitud seadmest ja teenustest (komplekt). Komplektiga kaasneb 24-kuuline tähtajaline kohustus: seadme tasu (ei lisandu intress) ajatatakse nimetatud perioodi peale ja klient (so kostja) kasutab sel ajal Diili kõneteenus – ja/või mobiilse interneti paketti. Seega sai kostja seadme ilma täiendavate kuludeta ning kostjal tuli 24 kuud kasutada Diili kõneteenus- ja/või mobiilse interneti paketti. Seadme maksumus 1279 eurot, mis ajatati 24 kuu peale, seega ühes kuus tuli kostjal tasuda seadme eest 1279:24=53,29 eurot. 2
Hageja selgitab, kostja algatas numbriliikuvuse Telia Diili, kuid ei läinud lõpuks oma numbriga Diili üle, mistõttu tekkis arvel kajastuv seadme käsitlustasu. Vastavalt lepingu eritingimustest toodule (hagi lisa 2, lk 2-3), leping jõustub allkirjastamisest ning on sõlmitud tähtajaliselt lepingus toodud tingimustel. Telia Eesti AS alustab teenuste osutamist siis, kui number on Telia Eesti AS-i mobiiltelefonivõrku jõudnud. Juhul kui lepingu sõlmimisest alates 35 kalendripäeva jooksul lepingus nimetatud number ei jõua Telia Eesti AS-i mobiiltelefonivõrku, tingituna numbri teisaldamise tühistamisest (st number ei ole teisaldatav, teisaldatav number ei kuulu kliendile, klient on esitanud ebaõigeid andmeid, klient loobub numbri teisaldamisest vms), lõpeb leping ennetähtaegselt ning klient kohustub tasuma Telia Eesti AS-ile käsitlustasu, millega hüvitatakse osaliselt seoses tähtajalise lepingu sõlmimisega Telia Eesti AS-ilt saadud soodushinnaga terminalseadme maksumus või muu teenuse kasutamise soodustus. Seega eeltoodust tulenevalt oli Telial/Diilil õigus nõuda kostjalt käsitlustasu, kuivõrd lepingu sõlmimisest alates 35 kalendripäeva jooksul ei jõudnud kostja number Telia Eesti AS-i võrku. Leping sõlmiti 17.06.2021 ning käsitlustasu arve esitati kostjale 31.07.2021. Telia/Diil ütles lepingu üles lepingu eritingimustes toodud tingimuste alusel ehk tingituna numbri teisaldamise tühistamisest, mille korral lõpeb leping ennetähtaegselt (hagi lisa 2, lk 3). Vastavalt Telia üldtingimuste punktile 14.1 (hagi lisa 3, lk 10): „Lepingud öeldakse üles ning need lõppevad Lepingus, Tingimustes ja/või õigusaktides toodud alustel. Lepingu ülesütlemine või lõppemine ei vabasta Pooli vastava Lepingu kehtivuse ajal Lepingust tekkinud kohustuste täitmisest teise Poole ees“. Punkti 14.3 kohaselt: „Kui Klient ei ole 1 kuu enne tähtajalise Lepingu kehtivusaja lõppu teavitanud Teliat soovist Leping lõpetada, muutub Leping tähtajatuks, kui Lepinguga ei ole ettenähtud teisiti. Sellisel juhul võivad Kliendi poolt kasutatavate Teenuste suhtes hakata kehtima hinnad ja mahud tavakorras vastavalt Tingimustele“. Hageja märgib, võlg muutus sissenõutavaks lepingu ennetähtaegse lõppemisega ning millest tulenevalt kohustus kostja tasuma Telia Eesti AS-ile käsitlustasu seadme maksumuse hüvitamiseks. Käsitlustasu summa on Diili klientidele mõeldud seadme tavahind (kui klient on saanud seadme sellest hinnast soodsamalt, kuulub ka tavahinna ja müügihinna vahe hüvitamisele). Komplekti ennetähtaegsel lõppemisel rakenduvat käsitlustasu vähendatakse proportsionaalselt seadme eest lepingu täitmise ajal tasutud maksumuse võrra. Seega kuivõrd kostja ei läinud numbriliikuvusega üle Diili, ei tasunud seadme eest ega ka tagastanud seda, on kostja kohustatud tasuma käsitlustasu summas 1279,00 eurot, millega hüvitatakse seadme maksumus. Kostja ei saanud seadme ostmisel soodustust ning käesoleval juhul ei vähendatud ka rakenduvat käsitlustasu, kuivõrd kostja ei ole seadme eest ühtegi tagasimakset teinud. Kostja sai lepingu alusel seadme oma valdusesse, kostja ei ole lepingu alusel seadme eest tasunud ühtegi makset ega ka seadet tagastanud. Hageja lisab tõendina väljavõtte, millest nähtuvalt ei ole kostja seadme eest tasunud (lisa 1).
2.5.Sissenõudmiskulude nõue tuleneb üldtingimustest, millega kostja on enne lepingu sõlmimist tutvunud ning millega nõustus lepingu allkirjastamisega. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu üldtingimuste punkti 8.1.11. alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohtuotsuse tegemise eeldused Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlikes Teadaannetes avaldamise kaudu kätte toimetatuks loetud (lisaks saadetud ka teadaolevale e-postiaadressile). Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus täitis 21.05.2025 selgitamiskohustust (dtl 50) ja andis hagejale tähtaja täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks. 3
4.Hageja on esile toonud, et kostja sõlmis Telia Eesti AS-ga järelmaksulepingu seadme Apple iPhone 12 Pro Max 128 GB ostmiseks, mille netohind oli 1279 eurot ning kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud 24 kuu jooksul. Intressimäär 0% aastas. Hageja on kohtule esitanud kliendilepingu nr xxx (dtl 15), milles on märgitud Telia Eesti AS ja kostja andmed, kuupäev 17.06.2021, leping on pdf formaadis, lepingul on allkirjajäljendid. Kliendilepingus on märgitud, et teenuste ja ostetud kaupade eest peab klient maksma Teliale tasu vastavalt esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks. Arve koostamise aluseks on kliendiga sõlmitud leping ja/või hinnakiri. Kliendileping kehtib alates selle sõlmimise kuupäevast tähtajatuna ning seda on võimalik üles öelda või lõpetada vastavalt Üldtingimustes sätestatule. Hageja on kohtule esitanud ka Diili mobiilsideteenuste tähtajalise liitumislepingu (dtl 16), millel on kostja andmed, telefoninumber, sim-kaardi seerianumber, hinnapakett Diil11.99, komplekti tähtaeg 24 kuud, teenused (Diil Internet 100GB), märkused ja eritingimused: „Lepingu alusel on klient soetanud seadme: Apple iPhone 12Pro Max 128GB. Komplekti kuutasu sõltub kliendi poolt valitud seadmest ja teenustest (Komplekt). Komplektiga kaasneb 24-kuuline tähtajaline kohustus: seadme tasu (ei lisandu intressi) ajatatakse nimetatud perioodi peale ja klient kasutab sel ajal Diili kõneteenus- ja/või mobiilse Interneti paketti. Lepingus või selle lisas kokkulepitud teenuse osutamine algab selle aktiveerimisega (kuupäev lepingus) või võib toimuda seadme üleandmisel kliendile, kui samal ajal allkirjastatakse ka leping või selle lisa ning vastavast kuupäevast hakkab kulgema ka Komplekti tähtajalise kohustuse tähtaeg. Komplekti ennetähtaegse lõppemise korral kohustub klient tasuma käsitlustasu summas 1279 eurot, millega hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega seoses Diililt saadud seadme maksumus ja või muu saadud soodustus. Käsitlustasu summa on Diili klientidele mõeldud seadme tavahind. Komplekti ennetähtaegsel lõppemisel rakenduvat käsitlustasu vähendatakse proportsionaalselt seadme eest lepingu täitmise ajal tasutud maksumuse võrra. Leping jõustub allkirjastamisest ning on sõlmitud tähtajaliselt lepingus toodud tingimustel. Telia Eesti AS alustab teenuste osutamist siis, kui number on Telia Eesti ASi mobiilivõrku jõudnud. Juhul kui lepingu sõlmimisest 35 kalendripäeva jooksul lepingus nimetatud number ei jõua Telia Eesti ASi-i mobiiltelefonivõrku, tingituna numbri teisaldamise tühistamisest, lõpeb leping ennetähtaegselt ning klient kohustub tasuma Telia Eesti AS-le käsitlustasu, millega hüvitatakse osaliselt seoses tähtajalise lepingu sõlmimisega Telia Eesti AS-lt saadud soodushinnaga terminalseadme maksumus või muu teenuse kasutamise soodustus.“ Edasi tulevad lepingus laused lepingu jõustumise kohta: „Käesolev leping on sõlmitud edasilükkavate tingimustega ja jõustub hetkest, mil Diil on teatanud mobiiltelefoninumbri teisaldamise tähtaja ning loonud kliendile võimaluse kasutada diili mobiilsideteenuseid käesolevas lepingus märgitud mobiiltelefoninumbrile. Käesolev leping ei jõustu, kui lepingus märgitud mobiilsidenumbrit loovutav sideettevõtja teatab numbri teisaldamise taotluse tagasilükkamisest või kui klient ei lõpeta numbri suhtes kehtivat liitumislepingut numbrit loovutava sideettevõtjaga.“ Lepingul on kuupäev 17.06.2021 ja poolte omakäelised allkirjad. Leping on esitatud skanneerituna.
4.1.Kohus saab aru, et hageja on seisukohal, et mobiilsideteenuste tähtajalise liitumislepingu allkirjastamisega leping jõustus. Kuigi kohtule esitatud lepingus on vastuolulised tingimused lepingu jõustumise kohta, tugineb hageja tingimusele, mis on märgitud kui eritingimus. Seega saab öelda, et eraldi raami sees „Märkused ja eritingimused“ all esitatud tingimus on eritingimus edasipool toodud lepingu jõustumist puudutavate tingimuste osas.
4.2.Hageja on seisukohal, et tegemist oli järelmaksulepinguga. Kohus märgib, et lepingust tuleneb, et kliendile anti lepingu alusel seade ning et seadme tasu ajatatakse ilma intressita 24 kuu peale. Seda, et järelmaksu summa igas kuus oli 53,29 eurot, nagu hageja väidab, lepingust siiski ei tulene. Lepingust nähtuvalt pidi kostja lisaks järelmaksule tasuma ka Diili kõneteenuse ja/või mobiilse Interneti paketti. Lepingus oli märgitud hinnapakett Diil11,99 ning nähtus, et paketis sisaldus nt internetimaht. Seega saab öelda, et lepingu alusel pidi kostja 24 kuu jooksul 4
tasuma ka selle paketi eest. Kuid teadmata on, kui palju pidi kostja igas kuus tasuma. Ka ei ole hageja esitanud ühtegi arvet, mis kostjale oleks kuutasu kohta väljastatud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Intressi tasumise kohustuse puudumine ei tähenda, et tegemist poleks olnud tarbijakrediidilepinguga.
4.3.Hagis tugines hageja sellele, et Telia Eesti AS esitas kostjale arveid, kostja arveid ei tasunud, mistõttu leping on üles öeldud ning et lepingu eritingimustest tulenevalt kohustus kostja lepingu ennetähtaegse lõppemise korral tasuma käsitlustasu. Hageja poolt kohtu täpsustavatele küsimustele esitatud vastusest selgub, et Telia Eesti AS esitas kostjale siiski vaid ühe arve, selle sama käsitlustasu arve, st erinevalt hagis väidetust rohkem arveid Telia Eesti AS kostjale esitanud ei olegi. Ning erinevalt hagis väidetust selgub hageja täiendavatest selgitustest, et kostja ei asunudki kasutama Telia Eesti AS teenuseid (numbrit ei toodud üle, interneti- ega mobiilisideteenust ei asutud kasutama). Hageja väitel on Telia Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 16.12.2023. Hageja on esitanud selle tõendamiseks venekeelse kirja (dtl 33) ja tõlke (dtl 63). Kirjas on märgitud, et kostjal tuleb tasuda arve võlg hiljemalt 15.12.2023. Kirjas sisaldub ka hoiatus inkassofirma või kohtu poole pöördumise kohta, kirjas lepingu üles ütlemise kohta midagi märgitud ei ole. Arve, millega Telia Eesti AS kostjalt käsitlustasu nõudis, on aga esitatud 31.07.2021, tasumise tähtajaga 17.08.2021 (dtl 32). Seega nõudis Telia Eesti AS käsitlustasu enne väidetavat lepingu ülesütlemist. Samuti, nagu märgitud, ei nähtu kohtule esitatud teatest lepingu ülesütlemine.
4.4.Kohtule esitatud vastustes asus hageja seisukohale, et käsitlustasu sai Telia Eesti AS nõuda seetõttu, et lepingu sõlmimisest alates 35 kalendripäeva jooksul ei jõudnud kostja number Telia Eesti AS-i võrku. Nagu eespool märgitud, oli lepingu eritingimustes tõepoolest kirjas, et kui lepingus nimetatud telefoninumber ei jõua lepingu sõlmimisest 35 kalendripäeva jooksul Telia Eesti ASi-i mobiiltelefonivõrku, lõpeb leping ennetähtaegselt ning klient kohustub tasuma Telia Eesti AS-le käsitlustasu, millega hüvitatakse osaliselt seoses tähtajalise lepingu sõlmimisega Telia Eesti ASlt saadud soodushinnaga terminalseadme maksumus või muu teenuse kasutamise soodustus. Lepingu ühepoolse lõpetamise kokkuleppeid tuleb eristada TsÜS-i § 102 lg-s 3 sätestatud äramuutva tingimusega lepingust. Erinevalt äramuutva tingimuse kokkuleppest on lepingu ühepoolse lõpetamise eelduseks, et lepingu lõpetamine peab toimuma tahteavalduse tegemisega teisele poolele, st see nõuab lepingupoole aktiivset tegevust. Äramuutva tingimuse saabumisel lõpevad tehingu õiguslikud tagajärjed TsÜS-i § 105 lg 1 kohaselt tingimuse saabumisel ipso iure . TsÜS ei välista ka sellise äramuutva tingimuse kokkuleppimist, mille saabumine sõltub poole käitumisest, kuid ka siis kaasneb tehingu äralangemine käitumise endaga, ilma et lepingu lõpetamiseks oleks vaja eraldi tahteavaldust. Antud juhul Telia Eesti AS eraldi tahteavaldust lepingu lõpetamiseks teinud ei ole. Kohus on seega seisukohal, et eeltoodu kujutab endast äramuutvat tingimust. Äramuutvaks tingimuseks loetakse tingimust, mille saabumisega lõpevad tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohtused (TsÜS § 105 lg 1). Äramuutva tingimusega tehtud tehingu puhul tekivad õigused ja kohustused alates tehingu tegemisest. Tehingus ettenähtud tingimuse saabumisel lõpevad aga juba tekkinud õigused ja kohustused automaatselt. Lepingus sisalduv tingimuslikkus võib olla seatud ka ainult kindlaks tähtajaks; tingimuse mittesaabumisel seaduses või lepingus määratud tähtaja jooksul võivad saabuda mingid õiguslikud tagajärjed. Tagajärjena on tingimuses ettenähtud lepingu lõppemine ja hüvitise maksmine. Antud juhul sisaldas leping olemuslikult kolme lepingut: sideteenuse osutamine, seadme müügileping, järelmaksuleping. Kohus on seisukohal, et mobiiliside- ja internetiteenuse 5
osutamine oli edasilükkava tingimusega, st teenuse osutamist alustatakse alates sellest ajast, kui number tuleb üle teenusepakkuja võrku. Seadme müügilepingu osas ei nähtu lepingust, et tegemist oleks olnud omandireservatsiooniga lepinguga, st et oleks kokku lepitud, et omand jääb ostuhinna tasumiseni müüjale. Eeltoodud äramuutva tingimuse osas on küsimus, kas tegemist on lepingust taganemisega ning teiseks, kas taganeda sooviti nii müügi- kui ka tarbijakrediidilepingust. Taganemise korral kujundatakse lepinguline võlasuhe ümber tagasitäitmisvõlasuhteks (VÕS § 189 jj), st kui lepingu järgi on midagi üle antud, peavad pooled äramuutva tingimuse saabumisel lepingu järgi saadu tagastama. Riigikohus on märkinud (3-2-1-34-13 p 12), et intressitava järelmaksuga müügilepingu korral (mis on ühtlasi krediidileping), saab müüja ostuhinna tasumata jätmisel valida, kas ta taganeb lepingust (sel juhul toimub vabanemine kohustuste täitmisest ja tagasitäitmine) või ütleb krediidilepingu üles (siis muutuvad sissenõutavaks tasumata osamaksed). Tingimusest ei nähtu, et müüja (Telia Eesti AS) oleks soovinud taganeda müügilepingust, st üleantud asja tagastamist. Küll aga soovis Telia Eesti AS lõpetada müügilepinguga olemuslikult seotud krediidilepingu. Taganemisavaldus võib aga olla tingimuslik juhul, kui tingimuslikkus on poolte vahel kokku lepitud või kui tingimuse saabumine sõltub tahteavalduse saajast. VÕS § 189 on üldiselt dispositiivne, seega võivad pooled taganemise õiguslikke tagajärgi ise kokku leppida. Lubatud on ka väärtuse määramise korda ja aluseid puudutavad kokkulepped. VÕS § 414 kohaselt on antud juhul tegemist majanduslikult ühtse lepinguga (müüja ise andis ostuhinna finantseerimiseks krediiti). Tarbijal on õigus taganeda 14 päeva jooksul tarbijakrediidilepingust, sel juhul tuleb tal viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul tagasi maksta krediidi põhisumma (ja intress kuni tagasimaksmiseni, kui intress oli kokku lepitud). VÕS-ga oleks vastuolus müügilepingust tarbija taganemise raskendamine (§ 414 lg 2 4). Antud juhul ei ole aga esile toodud, et tarbija oleks teinud taganemisavalduse (ei müügi- ega krediidilepingu osas). Tegevusetust (numbri ületoomiseks vajalike tegevuste lõpule viimata jätmist) kohtu hinnangul müügi- ja krediidilepingust taganemise avalduseks lugeda ei saa. Arvestades, et Telia Eesti AS andis järelmaksu intressita, seisnes Telia Eesti ASi huvi selles, et tarbija tarbib kindlaksmääratud aja jooksul Telia Eesti ASi sideteenust. Arusaadavalt puudus Telia Eesti AS-l huvi müüa tarbijale telefon 2-aastase järelmaksuga ilma intressi ja muu tuluta. Eeltoodut arvestades ei ole kohtu hinnangul vastuolus seadusega tarbijaga sõlmitud (äramuutev) tingimus, mille kohaselt kindlaksmääratud juhul Telia Eesti AS taganeb lepingust ning lepingu lõppemise tagajärg ei ole müügilepingu tagasitäitmine, vaid asja müügihinna finantseerimiseks antud laenu täies ulatuses sissenõutavaks muutumine. Küll aga peab kohus eksitavaks tingimuses sõna „osaliselt“, samas kui lepingu teises tingimuses on selgelt öeldud, et käsitlustasuga 1279 eurot hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega seoses Diililt saadud seadme maksumus. Kohus on seega seisukohal, et 1279 eurot katab ostetud seadme maksumuse täielikult, sest lepingus oli ka tingimus, mille kohaselt käsitlustasu summa on Diili klientidele mõeldud seadme tavahind.
4.5.Hageja väitel on kostja peale lepingu ülesütlemist tasunud 309,08 eurot, millest hageja on VÕS § 415 lg 2 kohaselt arvestanud 50 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 259,08 eurot põhiosa katteks, seega tasumata põhiosa on hageja väitel 1019,92 eurot. Võla sissenõudmiskulude hüvitamist nõuab hageja lepingu üldtingimuste punkti 8.1.11. alusel. Kohtule esitatud üldtingimuste punktis 8.1.11. on sätestatud: Telial on järgmised õigused: loovutada Kliendi suhtes tekkinud võlanõue või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale isikule ning edastada võlanõudega seotud andmed Telia poolt volitatud ettevõtetele (nt inkassoja krediidiinfo ettevõtted). Telia nõudmisel on Klient kohustatud hüvitama Teliale seoses Telia ja/või teise isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud. 6
VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 113 2 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Hageja viidatud lepingutingimustes ei olnud välja toodud võla sissenõudmisega seotud kulude tasusid, ei ole esile toonud, milliste toimingutega seoses need tekkisid ega tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. Seetõttu ei ole põhjendatud tarbija poolt tasutu arvestamine sissenõudmiskulude katteks. Kohus arvestab seega kõik tarbija poolt tasutu põhivõla katteks. Eeltoodu põhjal mõistab kohus kostjalt TsÜS § 105 lg 1, VÕS § 186 p 5, 188 lg 2 § 189, § 396 lg 1 ja 2 alusel välja 1279-309,08=969,92 eurot.
5.Hageja nõuab viivist üldtingimuste punkti 10.8.1 alusel. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid arve maksetähtajale järgnevast päevast 18.08.2021.a kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mis kehtis arvete tasumise tähtajal, s.o 24% aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt tekib õigus arvestada viivist lepingust taganemise korral ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Telia Eesti AS 31.07.2021 arvet saab pidada hüvitisnõudest teatamiseks. Hüvitisnõude tasumiseks oli Telia Eesti AS andnud tähtaja 17 päeva. Arvestades, et ka tarbija enda poolt krediidilepingust taganemise korral peaks tarbija krediidi viivitamatult tagasi maksma, ei saa seda pidada ebamõistlikult kahjustavaks tähtajaks. Üldtingimuste punkt 10.8.1 sätestab: Kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Kliendilepingus on märgitud: Telia osutab Kliendile teenuseid ja müüb kaupu Üldtingimuste, Hinnakirja, teenuse kohta kehtivate Teenusetingimuste ja Telia poolt kehtestatud muude tingimuste alusel. Kliendile teenuse, kauba või e-keskkonna pakkumisel või Kliendiga lepingu sõlmimisel viitab Telia nendele tüüptingimustele ning võimaldab Kliendil nendega tutvuda. Seega oli kliendilepingu sõlmimisel viidatud üldtingimustele. Kohtu hinnangul ei ole tarbijakrediidilepingu puhul kooskõlas VÕS § 113 lõikega 1 viivisekokkulepe, mille kohaselt intress on 0%, kuid viivis 24% aastas. Hageja viivisenõude saab rahuldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel alates 18.08.2021.a. Kohus mõistab kostjalt välja viivise kuni põhivõla tasumiseni. Ajavahemiku 18.08.2021-21.10.2024 eest, s.o hagiavalduse esitamise seisuga, on arvestatud viivis 312,65 eurot. Ajavahemiku 22.10.2024-12.06.2025 eest on arvestatud viivis 71,34 eurot.
6.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses ja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega 06.03.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja toob välja, et menetluskuludeks on riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot ilma käibemaksuta. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt 7
määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 350 eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 350 eurot vajalikuks menetluskuluks. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja on samast lepingust tuleneva nõude esitanud maksekäsuavalduses, 224-123580. Maksekäsuavalduses on nõude aluseks märgitud Telia Eesti AS ja võlgniku vahel sõlmiti liitumisleping, lepingu alusel võttis võlgnik kohustuse tasuda tarbitud sideteenuste, viivise ja võla sissenõudmiseks tehtud kulude eest. Võlgnik ei ole kokkulepitud kohustusi korrektselt täitnud ning on jätnud esitatud arved tasumata. Kõik kõrvalnõuded tulenevad lepingust. Teenuste osutamine (elekter, telefon, gaas, vms.) (1000159013, 18.08.2021). Maksekäsuavalduses on põhivõla nõue 1304,0 eurot, viivised 869,84 EUR (0,06445% päevas 19.08.2021 - 19.06.2024) ja sissenõudmiskulud 50 eurot. Hageja on selles asjas esitanud ka hagi, märkides nõude aluseks olevate lepingutena kliendilepingu nr xxx, 17.06.2021 ja liitumislepingu, 9524884, 17.06.2021, hagis nõude summa 1279 eurot. Hagi menetlusse võtmisest keelduti. Arvestades hagimenetluses esitatud hageja väiteid nõude aluseks olevate asjaolude kohta, on kohus seisukohal, et tegemist on samast lepingust tuleneva sama nõudega. Seega on hageja maksekäsu kiirmenetluses esitanud põhivõla suuremana, kui oli seadme maksumus. Asjast ei nähtu, et hagejal oleks olnud õiguslik alus suurema nõude esitamiseks. Hageja on samasugust praktikat (st maksekäsumenetluses kas põhinõude või intressimäära suuremana näitamine ilma, et see õiguslikult põhjendatud oleks) kasutanud ka paljudes muudes menetlustes. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged. Eeltoodud põhjusel jätab kohus hageja õigusabikulud hageja enda kanda. Kuna kohus jätab hageja õigusabikulud hageja enda kanda, ei hinda kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja riigilõivu jätab kohus poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 21.10.2024 esitatud hagi hind oli 2042,76 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 969,92 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude perioodi 18.08.2021-21.10.2024 eest 312,65 eurot ja viivisenõude põhivõlalt (969,92 eurot) alates 22.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 110,15 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 1392,72 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (2042,76 eurot) 68,18%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja riigilõivu 68,18% ulatuses kostja kanda ja 31,82% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 68,18% hageja tasutud riigilõivust (350 eurot), millele vastab summa 238,63 eurot. Kohus jätab kostja menetluskulud 68,18% ulatuses kostja kanda ja 31,82% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude 8
nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
7.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.