Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-15140 Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

V Ta (avaldaja, pärija) esitas Viru Maakohtule avalduse, milles on palunud välja kuulutada M Ti pärandvara pankrot. Avalduse kohaselt on pärijateks avaldaja ja D N (puudutatud isik, pärija). Pärandvara on maksejõuetu. Kohtutäitur Andrei Kreki koostatud inventuuri kohaselt on pärandvaral kohustusi 61 751,07 eurot ja õigusi 2501,45 eurot. Viru Maakohus 27. oktoobri 2017 määrusega määras ajutiseks halduriks Veli Kraavi. Ajutine haldur tegi ettepaneku kuulutada M Ti pärandvara pankrot välja. Viru Maakohus kuulutas 30. novembril 2017 kell 16.00 välja M Ti pärandvara pankroti, nimetas pankrotihalduriks Veli Kraavi ning määras võlausaldajate üldkoosoleku aja. Puudutatud isik D N esitas Viru Maakohtu 30. novembri 2017 määruse peale määruskaebuse, milles on välja toonud, et maakohtu määrus on ebaseaduslik. Tartu Ringkonnakohus 19. aprilli 2018 määrusega tühistas Viru Maakohtu 30. novembri 2017 M Ti pärandvara pankroti väljakuulutamise määruse ja saatis avalduse Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Viru Maakohus 6. augusti 2018 määrusega võttis uueks läbivaatamiseks menetlusse V Ta avalduse M Ti pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Asja menetlus jätkas seisuga, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist ehk enne M Ti pärandvara pankroti väljakuulutamist. Menetlusse kaasati puudutatud isikuna võlgniku kaaspärija D N. Ajutist haldurit Veli Kraavit kohustati esitama kirjalik aruanne pankrotiseaduse § 22 lg-s 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamus võlgniku maksejõuetuse osas ning määrati pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung. Ajutise halduri aruanne 2/9

2-17-15140 Ajutine haldur tegi ettepaneku kuulutada M Ti pärandvara pankrot välja. Aruande kohaselt Ajutine haldur on koostanud aruande avalikest registritest ja andmebaasidest saadud informatsiooni põhjal, mille käigus on kindlaks tehtud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 31 915,09 euro ulatuses. Pärandvara on ligikaudu väärtuses 3 320,84 eurot. Samas ei ole teada mis hinnaga on võimalik võlgnikule kuuluv mõtteline osa korteriomandist võõrandada. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et antud menetluses tuleb M Ti pärandvara pankrot välja kuulutada. Võlgniku varad Pärandvara inventuuri nimekirja ja kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt kuulub võlgniku pärandvara koosseisu mõtteline osa korteriomandist Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr x, elamumaa 100 %, Ida-Viru maakond, x , üldpinnaga 52,40 m2. Korter on kaasomandis T N . M Tile kuuluvale mõttelisele osale seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks J Ta kasuks. Korter on koormatud hüpoteegiga summas 450 000 EEK AS-i Hansapank kasuks. D Ni ja V Ta kuuluvale mõttelisele osale kaasomandiosa käsutamise keelamiseks Swedbank AS, kohtutäitur Andrei Krek kasuks. Keelumärge on seatud 28.12.2016 kohtutäituri avalduse alusel. Ajutine haldur on seisukohal, et korteriomandi mõttelise osa müügi korral ei ole võimalik prognoosida vara võõrandamise võimalikkust ega selle väärtus käesoleval hetkel. Võlgniku arvelduskonto nr xxx oli AS-is SEB Pank, mille saldo 22.12.2010 oli 40,48 eurot. Konto suleti 03.06.2015 ja konto lõpetamisel oli konto jääk 2,59 eurot. Võlgniku arvelduskonto nr xxx oli AS-is Swedbank, mille jääk on -0,96 eurot. Pensionikeskuse 09.11.2017 vastuse kohaselt kuulub võlgnikule pensionikonto nr x Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) 2639.567 osakut, väärtusega 1.25810 eurot. Investeeringu puhasväärtus on 09.11.2017 seisuga 3320,84 eurot. Ajutine haldur arvestab hetkel võlgniku pärandvara väärtusega summas 3 320,84 eurot. Võlgniku kohustused Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja poolt 03.11.2017. a edastatud registri väljavõtte kohaselt on kohtutäitur Andrei Krek menetluses täiteasi nr 066/2009/1669, J R avalduse alusel elatise nõue. Nõude jääk 721,30 eurot. Laenulepingust nr 10-030039-VV tulenev võlgnevus (periood 23.04.2010-25.03.2014, limiit 1496,61 eurot), mille põhiosa võlgnevuses viivis on 313,99 eurot, intress tänaseks on 752,98 eurot, leppetrahv 250 eurot ja leppetrahvi viivis 2,10 eurot. Nõude suurus kokku on 30.11.2017. a (pankroti väljakuulutamise) seisuga 1006,24 eurot. Laenulepingust nr 06-208403-EL VV, (periood 08.11.2006-25.10.2036, limiit 41 749,20 eurot, mille laenujääk on 30 187,55 eurot. Võlgniku pärandvara kohustuste suuruseks on teadaolevalt 31 915,09 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Hetkel on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul pärandvara väärtuseks 3 320,84 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 31 915,09 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on surm ja asjaolu, et võlgniku eluajal omandatud vara ei kata tema poolt võetud kohustusi. Arvestades asjaolu, et pärandvara pea ainsaks arvestavaks kohustuseks on AS-i Swedbank ees olev kohustus, mis on võetud pärandvaraks oleva korteriomandi asukohaga xxx Narva linn ostmiseks ja mille laenulepingust tulenevaid makseid tasub jätkuvalt võlgniku 3/9

2-17-15140 kaaslaenusaaja, kelleks on D Ni seadusjärgne esindaja T Na. Haldur leiab, et antud olukorras on pankrotimenetluse käigus võimalik võlgniku kaaspärijaks oleva D Ni seadusjärgsel esindajal T Nal omandada korteriomandi mõtteline osa ja jätkata laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist. Antud pankrotimenetluses ei saa jätta tähelepanuta ka teise, s.o. pankrotiavalduse esitanud kaaspärija õigusi ja kohustusi, kes õiguspäraselt ei soovi endale eelkõige AS-i Swedbank ees oleva kohustuse võimalikku täitmist tulevikus. Eelkõige tuleks arvestada sellega, et kaaspärijate puhul on tegemist piiratud teovõimega alaealistega, kelle eest kõneledes tuleb nende seaduslikel esindajatel kohustuste võtmisel hoolikalt mõelda ja kõiki erinevaid võimalusi kaaluda. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistung ja menetlusosaliste seisukohad

2-17-15140 kõigist oma nõuetest V Ta vastu ning D N jääks üksinda pangalaenu teenindama tingimusel, et x, Narva paikneva korteriomandi kaasomandiosa, mis kuulub hetkel pankrotiavalduse esitanud V Tale, loovutatakse teisele kaaspärijale D Nile tasuta. Kohus 23. augusti 2019 määrusega määras asja lahendamise kirjalikus menetluses ja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. D Ni esindaja esitas kirjaliku seisukoha, milles kinnitab, et puudutatud isik on jätkuvalt arvamusel, et käesolevas asjas puuduvad alused pankroti väljakuulutamiseks. Surnud M Ti pärand läks üle kahele pärijale: V Tale ja D Nile. Mõlemad isikud on alaealised. Pärandi osaks on korteriomand asukohaga x mõttelised osad ja laenukohustused. Puudutatud isik on nõus ringkonnakohtu 19.04.2018 kohtumääruses väljendatud arvamusega, et olukorras, kus pärandvara hulka kuulub laenulepingust tulenev nõue ja korteriomand, mille ostmiseks see võeti, ning muud olulised kohustused puuduvad ja pärandvaras olevaid kohustusi on nõus täitma kolmas isik, tuleb kohtul hinnata sellise lahenduse mõistlikkust pankroti väljakuulutamise kõrval. 09.11.2016 tegi Viru Maakohus lahendi asjas 2-16-6903. Selle otsusega oli lahendatud AS-i Swedbank nõue D Ni ja V Ta vastu, mis on käesolevas asjas väljakuulutatud pärandvara pankroti osa. Antud nõude rahuldamise momendil oli summas 2376,66 eurot, millele lisandub riigilõiv summas 250 eurot. Antud summa oli mainitud kohtuotsuse alusel esitatud sissenõudmiseks kohtutäiturile ja kohtutäituril oli saavutatud kokkulepe võla tasumisest osade kaupa. D N seaduslik esindaja täidab antud nõuet. Pärandvara hulgas on ka pärandiandja ja AS-i Swedbank vahel sõlmitud laenuleping nr 06208403-EL. Antud lepingust tulenevad nõuded täidab D Ni seaduslik esindaja. Vara koosseisus on ka osakud ja eelmainitud osa korteriomandist. Puudutatud isiku arvamusel ületavad olemasoleva positiivse vara (korter ja osakud) olemasolevad kohustused, eriti arvestades seda, et kohustused täidetakse puudutatud isiku seadusliku esindaja ema poolt. Advokaat teatas, et pank ei ole nõus sellise lahendusega sõlmida käesolevas asjas kompromiss. Ajutine pankrotihaldur kirjalikus seisukohas märgib, et tema on teinud kindlaks, et pärandajal puudub igasugune pärandvara tekkinud kohustuste katteks. Ajutise halduri aruande kohaselt on pärandvaral kohustusi 31 915,09 eurot ja õigusi 3320,84 eurot. Avaldaja V Ta seaduslik esindaja N R ei soovi panga pandiesemeks oleva x asuva korteri jagamist ja sellega seonduvate laenumaksete tasumist. Avaldaja kaaspärijaks olev D N ja tema eestkostjaks olev T Na aga elavad nimetatud korteris ja tasuvad laenumakseid edasi ja on huvitatud kogu korteri omandamisest. Ajutine haldur selgitas välja, et x asuva korteri pandipidaja AS Swedbank on nõus vabastama pankrotiavalduse esitanud pärija V Ta laenulepingust ja D Nil on võimalus omandada endale kogu x asuv korter. Ajutine pankrotihaldur ja võlausaldaja, kes on ka hüpoteegipidajaks on saavutanud olukorra lahendamiseks kokkuleppe, kuid halduril puudub isiklikult võimalus tehingu tegemiseks vajalike kooskõlastuste andmiseks ja dokumentide koostamiseks. Samas tõdeb ajutine haldur, et ka pankroti väljakuulutamise korral ei ole antud lahendus takistatud ja seda on võimalik ka pankrotimenetluse ajal otsustada ja teostada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavaldusega, ajutise halduri aruandega ja tsiviilasja toimiku teiste materjalidega, kuulanud ära menetlusosalisi, loeb kohus tõendatuks, et pankrotiavaldus ei ole põhjendatud, M Ti (surnud 22.12.2010) pärandvara ei ole maksejõuetu ja avaldus tuleb jätta rahuldamata.

5/9

2-17-15140 Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline (PankrS § 31 lg 3). Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4). Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on kohustusi summas 31 915,09 eurot. Sellest ülalpidamisest tuleneva kohustuse pärandaja surmaaja seisuga on summas 721,30 eurot (täitmisel kohtutäituril Andrei Krekil täiteasjas nr 066/2009/1669). Ülejäänud võlgniku kohustused on laenulepingutest nr 06-208403-EL ja 10-030039-VV tulenevad kohustused AS-i Swedbank ees. Kohus tuvastas, et seisuga 20.09.2019 ei ole kohtutäituri menetluses täiteasja nr 066/2009/1669. Kohtule teatatud andmetel täiteasi on arhiveeritud. Seega pankrotivaras jäänud vaid laenukohustused AS-i Swedbank ees. Vastavalt AS-i Swedbank pankrotihaldurile 13.12.2017 esitatud nõudeavaldusele:

2-17-15140 Maa-ameti tehingute andmebaasist tulenevalt on Narva linnas korteri pindalaga 41-54,99 m2 keskmine ruutmeetri hind on 411,84 eurot. Kaaspärijate poolt päritud korteriomandi pindala on 52,4 m2, on korteriomandi turuväärtus ca 22 404 eurot. Kaaspärijatele kuulub ühiselt 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist, siis järelikult on kostjate poolt omandatud pärandvara hulka kuuluva korteriomandi osa väärtus ca 11 202 eurot. Lisaks pärisid kostjad ka pensioniosakud, mille väärtus 09.11.2017 on 3320,84 eurot. Peale tulumaksu 20% tasumist jääb 2656,67 eurot. Seega on tõendatud, et kokku moodustab pärandvara väärtus ca 13 858,67 eurot. Pärandvara suuremaks kohustuseks on laenukohustus ca 30 000 eurot, mis on võetud korteriomandi soetamiseks, kus elab pärija D N. Kaaslaenajaks on T Na, seega laenu tagastamise kohustus jagub praegu kolme isiku vahel – M Ti pärijate ja T Na. Et T Nal on kaaslaenusaaja on tema osa solidaarvõlgnevusest pool ehk ca 15 000 eurot. T Na ja D N soovivad korteri säilitada ja on nõus võtta pangalaenu endale teenindama, kui V Ta loovutab oma korteriomandi osa D Nile tasuta. Ringkonnakohus oma 19.04.2018 määruses väljendanud seisukoha, et olukorras, kus pärandvara hulka kuulub laenulepingust tulenev nõue ja korteriomand, mille ostmiseks see võeti, ning muud olulised kohustused puuduvad ja pärandvaras olevaid kohustusi on nõus täitma kolmas isik, tuleb kohtul hinnata sellise lahenduse mõistlikkust pankroti väljakuulutamise kõrval. Vaidlust ei ole, et T Na maksab laenumaksed. Laenu tagastamise tähtajaks on lepingu järgi 25.10.2036. Võttes arvesse ringkonnakohtu seisukohta, tuleb kohus järeldusele, et ei ole antud juhul pankroti väljakuulutamine põhjendatud. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et pärandvara kohustused ületavad küll positiivset vara kuid mitte oluliselt. Pankrotiavalduse esitas üks kaaspärijatest, kes peab pärandvara maksejõuetuks. Teine kaaspärija ei ole sellega nõus. Leiab, et pärandvara ei ole maksejõuetu. Menetluses on tuvastatud, et võlgniku kohustused täidab ja on nõus ka edasi täitma kolmas isik. Seega tuleb kohus järeldusele, et ei ole võlgnik maksejõuetu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgniku kohustused täidab kolmas isik ning võlgniku kohustuste täitmiseks ei pea välja kuulutama pankrotti. Kohus arvestab ka seda, et PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Samas PankrS § 31 lg 2 esimese lause järgi jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. AS Swedbank on teatanud, et võlausaldaja nõuded on tagatud kahele korteriomandile seatud hüpoteegiga, millest ühe korteriomandi väärtust on praegu 22 404 eurot. Kohus järeldab, et võlausaldaja nõue on hüpoteegiga tagatud ja puudub alus pankroti väljakuulutamiseks. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus pankrotiavalduse rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et menetluses on tuvastatud, et praeguseks ei ole pärandvara jagatud. Olukorras, kus üks pärijatest ei ole huvitatud korteriomandist ja soovib vabaneda sellega seotud kohustuste täitmisest, teine aga soovib saada korteri enda omandisse ja kanda sellega seotud kohustused, oleks kohtu arvates menetlusosaliste eesmärgid saavutatavad pärandvara jagamise lepingu sõlmimisega. Kohus oli 23.08.2019 määruses selgitanud menetlusosalistele, et perekonnaseaduse (PKS) §-s 187 ja § 188 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 7– 11 loetletud alaealiste nimel tehingute tegemiseks peab eestkostjal olema kohtu nõusolek. Lähtuvalt PKS § 131 lg-st 1 samadeks tehinguteks peab ka vanematel olema kohtu nõusolek. 7/9

2-17-15140

Ajutise halduri tasu ja muud menetluskulud PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 4 teise lause kohaselt, riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 11 tundi ja nimetas tunnitasu määraks 85 eurot. Kokku on ajutise halduri tasuks 935 eurot. Tasu taotleb ajutine haldur mõista välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 20% 187 eurot. Avaldaja ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulutuste osas. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud. Ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 11 töötunni eest 935 eurot. Ajutise halduri tasu summas koos käibemaksuga 1122 eurot tuleb ajutine halduri taotlusel välja mõista OÜ Advokaadibüroo Lextal arveldusarvele (xxx AS Swedbank). Vastavalt PankrS § 23 lg 4, jätab kohus ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda seadusega ettenähtud ulatuses - summas 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot). Ülejäänud 645,60 eurot tuleb jätta avaldaja kanda vastavalt TsMS § 172 lg 7. Vastavalt TsMS § 172 lg 7 teise lause järgi, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. 8/9

2-17-15140 Pankrotimenetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ning kohus jättis avalduse rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik esitas menetluskulude nimekirja. Puudutatud isiku menetluskulud on lepingulise esindaja kulud summas 450 eurot (lisandub käibemaks 90 eurot) ja riigilõiv määruskaebuselt summas 50 eurot. Kohus selgitab puudutatud isikule, et määruskaebuse rahuldamisega on tal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. Kohus ei pea põhjendatuks jätta riigilõivu avaldaja kanda. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud: määruskaebuse esitamine 2 tundi, kohtuistung 1,5 tundi ja 10.09.2019 seisukoha koostamine 1 tund põhjendatud osaliselt. Kohtuistungi kestus vastavalt istungi protokollile oli 1 tund. Ülejäänud osas on puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulud, arvestades nimetatud dokumentide mahukust ja sisu, on põhjendatud. Kohus leiab, et puudutatud isiku esindaja töötunnihind vastab keskmisele töötunnihinnale. Arvestades eelnevat tuleb avaldajal hüvitada puudutatud isikule 400 eurot, millele lisandub käibemaks 80 eurot. Avaldajale oli menetluses 31.05.2018 antud riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Viru Maakohus 13.09.2019 määrusega rahuldas esindaja taotluse ja määras vandeadvokaadile Valeriy Gimaevile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 242,40 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 190 lg 7 alusel on põhjendatud jätta avaldaja riigi õigusabi kulud riigi kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

9/9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.