lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-5875/15

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-5875/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1409
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 429 lg 1, 4Hagist loobumineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinna Kesklinna Valitsus75014221(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2019.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-5875

Tsiviilasi

Tallinna linna hagi CCCP Põgenemistoad OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4405,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Tallinna linn (Kesklinna Linnaosa Valitsuse kaudu; registrikood 75014221)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja: xxx (e-post: xxx) Kostja: CCCP Põgenemistoad OÜ (registrikood 12989134) Kostja seaduslikud esindajad: A K ja M L kirjalik menetlus Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu Tallinna linna osaline loobumine hagist CCCP Põgenemistoad OÜ vastu viivise summas 8,72 eurot ning üürivõlgnevuse summas 191,28 osas ja lõpetada nimetatud nõuete osas menetlus.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista CCCP Põgenemistoad OÜ-lt Tallinna linna kasuks võlgnevus summas 4205,66 eurot.
4.Menetluskulud jätta CCCP Põgenemistoad OÜ kanda.
5.Välja mõista CCCP Põgenemistoad OÜ-lt menetluskulud summas 350 eurot Tallinna linna kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 62 lg 2Menetlustähtaja arvutamine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 271Üürilepingu mõiste
6.Välja mõista CCCP Põgenemistoad OÜ-lt Tallinna linna kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 350 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 16.04.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu (hageja) ja CCCP Põgenemistoad OÜ (kostja) 11.09.2017 äriruumi üürilepingu nr 12-1/413, mille alusel oli kostjal õigus kasutada xxx rajatise osa (ruumid 1-36) pindalaga 306,7 m2. Leping sõlmiti tähtajalisena kuni 10.09.2022. Hagiavalduse kohaselt kehtivad üürilepingu tingimustena Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2003 määrusega nr 73 kinnitatud „Äriruumi üürilepingu tingimused“, mille punkt 9.1 sätestab, et üürnik kohustub maksma üürileandjale üüri üürilepingu punktis 10 märgitud summas iga kalendrikuu kohta. Tingimuste punkt 19.1.2 sätestab, et pooltel on kokkuleppeliselt õigus leping lõpetada. 05.07.2018 edastas kostja hagejale kirja, milles avaldas soovi pooltevahelise lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ning võlgnevuse ajatamiseks. Hageja saatis 16.07.2018 kostjale vastuskirja, milles teatas, et on nõus pooltevahelise lepingu lõpetama 31.08.2018. Samas kirjas teatas hageja kostjale, et võlgnevus tuleb likvideerida 31.12.2018. Vaatamata lubadustele ei ole kostja pärast lepingu lõppemist võlgnevust likvideerinud. Kostjal on hageja ees üürivõlgnevus perioodi 01.04.2018–30.08.2018 eest koos viivisega summas 4405,66 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse summas 4405,66 eurot. Kostja vastus Kostja märkis oma vastuses, et kuna toimusid pidevad maksed vastavalt kokkuleppele, siis on arusaamatu, miks on asjasse seotud kohus. Võlg tekkis kuna oodatavad tulemused olid kehvemad,

kui plaanitud. Kostja maksis vastavalt hetke võimekusele ja kokkuleppele. Hagis märgitud summa on vale ning kostja on 200 eurot rohkem tagasi maksnud. Menetluse käik 23.07.2019 esitatud dokumendis loobus hageja 200 eurot nõudest põhjusel, et kostja tasus pärast menetlusdokumentide koostamist 200 eurot. Tingimuste punkt 10.5 alusel loetakse esmalt tasutuks viivised ja seejärel üür ja kõrvalkulud. Kuivõrd nõude esitamise ajal oli viivise nõue 8,72 eurot, siis nimetatud laekumisest läks summa 8,72 viivise katteks. Pärast lepingu lõppemist ei ole hageja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt kostjale viiviseid määranud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse 4 205,66 eurot. Kohtu põhjendused

1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hageja hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hageja on menetluses osaliselt oma nõudest, s.o 200 euro ulatuses, loobunud, põhjusel, et kostja tasus pärast menetlusdokumentide koostamist 200 eurot. Hageja on lugenud Äriruumi üürilepingu tingimuste p 10.5 alusel esmalt tasutuks viivise summas 8,72 eurot ja seejärel üüri. Kostja ei ole hagist osalise loobumise osas vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused hagist osalise loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning nimetatud nõuete osas menetlus lõpetada.
3.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohus juhindub antud asja sisulisel lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled 11.09.2017 sõlminud üürilepingu, mille p 10 kohaselt on pooled kokku leppinud üüri kogusummas 1026 eurot kuus (tlk 4). Leping on poolte kokkuleppel lõppenud 31.08.2018 (tlk 5-6). Pooled nimetatud asjaolude üle ei vaidle. Seega oli hageja õigustatud nõudma üüri kostjalt kuni august 2018 lõpuni. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue üürivõlgnevusest perioodil 01.04.2018 kuni 30.08.2018 (aprilli kuu eest on tasutud 1026 eurost 733,06 eurot). Hageja on esitanud tõenditena kohtule ka kostjale esitatud arved nimetatud perioodi kohta (tlk 10-14). Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja on võimaldanud kostjal 16.07.2018 kirjaga tasuda üürivõlgnevus viie kuu jooksul igakuiselt 969,36 eurot ning likvideerida võlgnevus hiljemalt 31.12.2018 (tlk 6). Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid üürivõlgnevuse summas 4 205,66 olemasolu osas, s.o et võlgnevust ei oleks või et võlgnevus oleks likvideeritud. Samuti on tõendamata kostja väited võlgnevuse tasumise kokkulepete osas muul moel kui hageja 16.07.2018 kirjas märgitud. Ühtegi tõendit kokkuleppe osas ei ole kostja kohtule esitanud. Kostja poolt viidatud 200 euro tasumist on kohus arvestanud hageja loobumise avalduse lahendamisel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et üürivõlgnevus hagiavalduses märgitud perioodil oleks tasutud. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud.
5.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista üürivõlgnevus summas 4205,66 eurot. Menetluskulud
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
7.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
8.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks käesolevas menetluses on olnud hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 350 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 350 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja