Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-15078
Kohtuasi
Loksa linn, Tallinna tn 39 korteriühistu avaldus äraolija X varale hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.02.2025 võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Loksa linn, Tallinna tn 39 korteriühistu 03.03.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Loksa linn, Tallinna tn 39 korteriühistu (registrikood 80396259), lepinguline esindaja Irina Reva
avalduse
menetlusse
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2025 määrus ja saata avaldus tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
2-24-15078
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Loksa linn, Tallinna tn 39 korteriühistu (avaldaja) esitas 04.10.2024 Harju Maakohtule avalduse äraolija X (puudutatud isik) varale hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks. Avalduse 25.11.2024 täienduses palus avaldaja puudutatud isiku vara hooldajaks määrata Y.
1.1.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule Loksa linn, Tallinna tn 39 asuv korteriomand nr 43 (korteriomand), kuid puudutatud isik nimetatud korteris ei ela. Puudutatud isiku tegelik elukoht on avaldajale teadmata.
1.2.Avaldaja esitas 02.04.2024 tsiviilasjas nr 2-24-112315 kohtule puudutatud isikult võla väljamõistmiseks avalduse, mille menetlusse võtmisest kohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 1 p 2 alusel. Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmete alusel, et puudutatud isik on Venemaa kodanik ja tal puudub registrijärgne elukoht Eesti Vabariigis. Puudutatud isiku elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Venemaa. Loksa linnas asuv elukoht on kehtetu alates 24.04.2002. Ka muude asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et Loksa linnas asuv korteriomand oleks tema elukohaks. Puudutatud isiku abikaasa kinnitas 03.04.2024 maksekäsu kiirmenetluses, et puudutatud isik elab juba aastaid Venemaal ja temaga puudub igasugune kontakt.
1.3.Puudutatud isik ei ole aastate jooksul kordagi tundnud huvi oma vara vastu. Samuti ei ole korteriomanik korraldanud oma korteriomandi valitsemist ajal, kui ta ise viibib eemal. Korter seisis tühjana aastaid. Viimasel aastal elavad korteris seadusliku aluseta illegaalsete kasutajatena ukrainlased. Puudutatud isiku korteriomandiga seotud võlg kasvab pidevalt. Võla suurenemine toob omakorda kaasa korteriomandi väärtuse pideva vähenemise, kahjustades sellega korteriomaniku varalisi huve.
1.4.Eeltoodud asjaolusid silmas pidades on avaldaja hinnangul oluline määrata korteriomaniku varale hooldaja, kelle kaudu oleks tagatud vara heaperemehelik kasutamine, vara säilimine ja võlausaldajate (sh avaldaja) huvide kaitse. Maakohtu määrus
2.Maakohus jättis 12.02.2025 määrusega avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt viitavad esitatud asjaolud ja kohtu tehtud päringud võimalusele, et puudutatud isik on teadmata kadunud. Kuigi puudutatud isik võib olla teadmata kadunud isik, kelle vara võiks seetõttu hooldust ja hooldaja määramist vajada, ei ole teadmata kadunud isikuks puudutatud isiku abikaasa C, kes elab Eestis ja on esitatud asjaoludest nähutvalt ka kättesaadav.
2.2.Maakohus tuvastas rahvastikuregistri andmete alusel, et puudutatud isik ja C on abielus alates 20.02.1998. Kinnistusraamatust nähtuvalt on korteriomanikuna kinnistamisavalduse 29.07.2002 sisse kantud puudutatud isik 08.02.2002, s.o abielu ajal. Abikaasade abielu kestel omandatud vara puhul eeldatakse varaühisust. Abieluvararegistris puudub märge muu varasuhte liigi kohta. Seega on C samuti korteriomandi omanik, kuni mõni asjakohane notariaalne leping või kohtuotsus ei ütle vastupidist. Kuivõrd varal on tegelikult üks kättesaadav (ühis)omanik olemas, ei pidanud maakohus põhjendatuks algatada sellele varale hoolduse seadmist. 2
2-24-15078 Määruskaebus
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.1.Avaldaja ei nõustu maakohtu järeldusega. Maakohus jättis avalduse eesmärgi tähelepanuta.
3.2.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 15 lg 1 näeb ette, et kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse.
3.3.Maakohus tuvastas, et puudutatud isik on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna. Seega ei ole korteriomand ühisomandis KrtS § 15 lg 1 mõttes. Eelmainitust tulenevalt ei ole avaldajal õigust esitada puudutatud isiku abikaasale nõudeid, mis on seotud korteriomandiga.
3.4.Puudutatud isiku abikaasa ei tunne huvi korteriomandi vastu. Avaldajale ei ole tema kontaktandmed teada. Avaldajal ei ole võimalik ilma puudutatud isiku varale hooldaja määramiseta lahendada korteriomandiga seotud võla probleeme. Samuti on võimatu tagada korteriomandi säilitamist ning korteriomandiga kaasnevate kohustuste täitmist. Menetluse edasine käik
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
5.1.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus saab tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 jätta lisaks hagile TsMS §-s 371 sätestatud alustel menetlusse võtmata ka hagita menetluses esitatud avalduse, kui see ei ole vastuolus hagita menetluse olemusega (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 18).
5.2.Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10). TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (RKTKm 01.02.2017, 3-2-1-146-16, p 9).
5.3.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg-s 1 on sätestatud, et teadmata kadunud isiku varale võib kohus seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud 3
2-24-15078 isiku või tema ülalpeetava huvides. Hoolduse võib seada ka varale, mis kuulub isikule, kes asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada. TsMS § 516 lg 1 kohaselt määrab kohus varale hooldaja, kui on vaja hoolitseda vara eest, mis kuulub teadmata kadunud isikule või isikule, kelle viibimiskoht on teada, kuid kes ei saa tagasi pöörduda või muul põhjusel ei saa oma asjade eest hoolitseda.
5.4.Avaldaja on avalduses välja toonud, et puudutatud isiku asukoht ei ole teada ja temaga ei ole aastaid kontakti saadud. Avaldaja hinnangul on oluline määrata korteriomaniku varale hooldaja, kelle kaudu oleks tagatud vara heaperemehelik kasutamine, vara säilimine ja võlausaldajate (sh avaldaja) huvide kaitse.
5.5.Maakohus eeldas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel, et vara kuulub puudutatud isiku ja tema abikaasa C ühisvara hulka. Maakohus ei pidanud põhjendatuks algatada sellele varale hoolduse seadmist, kuna kohtu hinnangul piisab, kui varal on üks kättesaadav (ühis)omanik.
5.6.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldus maakohtu määruses toodud põhjendustel õiguslikult perspektiivitu. Maakohus eeldas ennatlikult avalduse menetlusse võtmisel, et korteriomand kuulub abikaasade ühisvara hulka, kuna selle asjaolu tuvastamine eeldab tõendite hindamist. Ka juhul, kui leiab tuvastamist, et vaidlusalune vara kuulub abikaasade ühisvara hulka, võib esineda vajadus varale hoolduse seadmiseks, kuna ühisvara hulka kuuluvat vara käsutavad abikaasad ühiselt. Hoolduse võib seada elulise vajaduse tõttu, et välistada omaniku äraolekuga kaasneda võivad negatiivsed tagajärjed. KrtS § 12 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtSs sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Korteriühistul on KrtS § 12 lg-st 1 ja § 34 lg-test 1 ja 2 tulenevalt korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus, mis tähendab eelkõige korteriomanike ühist korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Isegi, kui korteriomand on ühisomandis, ei ole välistatud seega eluline vajadus seada äraolija huvide kaitseks sellele varahooldus. Ka nimetatud asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul iseenesest võimalik, et esinevad TsÜS § 18 lg-s 1 sätestatud eeldused äraolija varale hoolduse seadmiseks.
5.7.Seega ei olnud maakohtul avalduse menetlusse võtmise faasis õigust tuvastada asjaolusid, sh seda, kas vaidlusalune korter kuulub puudutatud isiku ainuomandisse või abikaasade ühisomandisse. Ka juhul, kui korter kuulub abikaasade ühisvara hulka, ei välista see puudutatud isiku ja tema abikaasa ühisomandis olevale varale hooldaja määramist, arvestades seda, et abikaasad peavad valitsema ühisomandis olevat korteriomandit PKS § 28 ja 29 järgi ühiselt ja vastutavad KrtS § 15 lg 1 järgi korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest korteriomandi solidaarselt.
5.8.Seda, kas avaldus tuleb rahuldada, saab maakohus hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Maakohtul tuleb hinnata, kas puudutatud isik võib olla äraolija TsÜS § 18 lg 1 esimese või teise lause tähenduses ja vajadusel kaasata menetlusse puudutatud isikuna C. Maakohtul tuleb vajadusel avaldajale selgitada avalduse põhjendamise kohustust ja tõendamiskoormist ning anda tähtaeg avalduses puuduste kõrvaldamiseks ja tõendite esitamiseks. TsMS § 475 lg 1 p 4 ja § 516 jj kohaselt lahendatakse asi hagita menetluses. Seega peab ka kohus ise olema aktiivne selleks, et avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid välja selgitada.
6.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu 4
2-24-15078 otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada kulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
7.Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetluse algatamise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 koostoimes TsMS § 477 lg 1 alusel edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.