AS Baltic Agro hagi Silver Visnapuu Alakonna talu FIE vastu kahju 120 933 euro 71 sendi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
120 933 eurot 71 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. mai 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Baltic Agro apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. september 2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): AS Baltic Agro (registrikood 10344249), esindaja advokaat Janne-Liisa Ottis Vastustaja (kostja): Silver Visnapuu Alakonna talu FIE (registrikood 10565714), esindajad vandeadvokaat Peeter Viirsalu, advokaat Silvia Urgas
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Baltic Agro apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 3. mai 2019 otsus muutmata.
3.Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS Baltic Agro kanda.
Rahuldada Silver Visnapuu Alakonna talu FIE avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Mõista hagejalt AS Baltic Agro kostja Silver Visnapuu Alakonna talu FIE kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 1932 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Baltic Agro AS (hageja) esitas 13. augustil 2018 hagi Silver Visnapuu Alakonna talu FIE (kostja) vastu maheteravilja müügilepingu VT-17-16280 (müügileping) ja selle lisade 1 ja 2 rikkumisest tuleneva kahju 120 933 euro 71 sendi hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt pidasid pooled lepingueelseid läbirääkimisi alates 7. augustist 2017. Kokkuleppe järgi pidi kostja müüma hagejale mahekaera. Hageja saatis 4. detsembril 2017 kostjale müügilepingu nr VT-17-16280 koos lisadega 1 ja 2. Kostja andis päev pärast müügilepingu ja lisade saatmist nõusoleku toidukaera veo korraldamiseks, mis viitab sellele, et kostja oli müügilepingust ja selle lisadest teadlik ja need kätte saanud. Kostjapoolne nõusolek väljendus teos, seega pooled sõlmisid müügilepingu 5. detsembril 2017. Müügilepingu kohaselt pidi kostja müüma hagejale 50 tonni mahetoidukaera hinnaga 250 eurot/t+km. Hageja korraldas 5. detsembril 2017 saatelehe nr 2017-0023064 alusel 26,24 tonni kostja mahetoidukaera veo hageja lattu. Kostja esitas hagejale 11. detsembril 2017 arve nr 5-1217 summas 7872 eurot. Hagejale müüdud kaer ei vastanud mahetoidukaera nõuetele, sisaldas endas kloormekvaat-kloriidi jääke. Seega ei vastanud kostja poolt müüdud mahetoidukaer müügilepingu tingimustele.
8.detsembril 2017 tarniti hagejale kaera 41,7 tonni, tarnes tuvastati mükotoksiini DON koguses 2000 mg/kg, kaer tagastati kostjale. Vastavalt sõlmitud lepingu lisa nr 1 p-le 6.3 esitas hageja
17.detsembril 2017 tasaarveldamise avalduse nr TKS-000435, mille alusel hageja tasaarvestas
8.detsembri 2017 kaera vedamisega seotud kulud 321 eurot 49 senti kostjale väljamakstava summaga. Pärast tasaarvestust pidi hageja maksma kostjale 7550 eurot 51 senti, millise kohustuse ta täitis 18. detsembril 2017. Kostja ei ole tasaarvestuse osas vastuväiteid esitanud. Hageja tasus kostja arve nr 5-1217 alusel mahekaera hinna, kuid oleks pidanud tasuma tavalise
kaera hinna. Tavalise kaera hind oleks olnud hagi esitamise seisuga 113 eurot/tonn+km, hageja tasus 250 eurot/tonn+km. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi 3594 eurot 88 senti. Hageja oli perioodil 2. oktoober 2017 – 1. detsember 2017 ladustanud maheteravilja 747,84 tonni ulatuses. Kostja poolt tarnitud kaer lisati lattu viimasena ning hiljem tõsteti ladustatud mahetoidukaer ümber väikseteks 20–30 tonnisteks partiideks. Kostja poolt tarnitud ebakvaliteetne kaer segunes teiste tarnijate kvaliteetse mahetoidukaeraga. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 6.3.1. sätestab, et juhul, kui müüjast tingitud asjaoludel jääb teravili ostja poolt edasi müümata, kohustub müüja hüvitama ostjale kogu selle tõttu tekitatud kahju. Kostjalt tarnitud kaer mõjutas 73,96 tonni ulatuses tarnitud mahekaera. 5. detsembri 2017 seisuga oli mahekaera keskmine hind 305,16 eurot/tonn+km. Kuna hageja pidi selle müüma tavakaera kokkuostuhinnaga, s.o 113 eurot/tonn+km, on hagejal kostja vastu nõue summas 14 212 eurot 15 senti (305,16 – 113 = 192,16 eurot/tonn 192*73,96= 14 212,15). Hageja ja Portage Veod OÜ vahel sõlmitud hoiustamislepingu kohaselt pidi Portage Veod OÜ võtma hagejale tarnitust maheviljast proovid, neid analüüsima, edastama laborisse ning proove hoiustama. 1. märtsil 2018 tegi SGS Estonia Ltd hageja laos kontrolli, eesmärk oli võtta kaera proovid ja edastada need LUFA-ITL GmbH laborisse Saksamaal. Proovide võtmise kohta koostati aruanne nr EE 1000259,01, kokku võeti 102 proovi, mille hulgas oli ka kostja poolt 5. detsembril 2017 tarnitud kaerast võetud proov. Proovide analüüsi tulemusena selgus, et kostja tarnitud kaer ei vastanud nõuetele, sisaldas kloormekvaatkloriidi 0,67 mg/kg ja mepikvaat kloriidi <0,010 mg/kg. Seega ei vastanud mahetoidukaer Euroopa Liidu poolt kehtestatud nõuetele (EÜ Nõukogu määrus nr 834/2007, EÜ Komisjoni määrus nr 889/2008 ) ega ka poolte vahel sõlmitud lepingu, lisa 1 p 3.4.1. ja lisa 2 nõuetele. Vilja kokkuostu puhul võetakse proov kokkuostja laos, müüja saab olla proovivõtmise juures ja müüjale antakse üks proovikott üksnes tema soovil ja kui ta ise kokkuostja lattu järgi tuleb. Kostja ei soovinud olla proovi võtmise juures ega saada sellest endale proovikotti. Teravilja vedanud sõiduk oli enne 5. detsembrit 2017 remondis ja peale remonti veeti esimesena teravilja, seega ei saanud veokis olla eelmiste vedude jääke. Kuna kostja tarnitud ebakvaliteetne kaer segunes kvaliteetse kaeraga, esitas Fazer Finland OY hagejale 13. aprillil 2018 arve nr 78070 summas 24 827 eurot 85 senti, sest hageja oli kohustatud müüma mahekaera 93,690 tonni hinnaga 375 eurot, mis müüdi aga tavalise kaera hinnaga 110 eurot/tonn. Fazer Finland OY teostas hageja poolt tarnitud kaerale lisaanalüüsid ja lisaanalüüsidega seotud kulud hüvitas hageja kahe arve alusel vastavalt 8781 eurot 79 senti ja 6517 eurot 12 senti. Fazer Finland OY esitas hagejale arve nr 78137 hinnavahe 63 000 eurot hüvitamiseks. Fazer Finland OY on esitanud hagejale kahjunõudeid summas 103 132 eurot 76 senti, mida hageja on täitud. Vastavalt müügilepingu lisa nr 1 p-dele 6.3.1. ja 6.3.2. on kostja kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama. Kostja on kokku kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju 120 933 eurot 71 senti (3594,80 hinnavahe + 14 212,15 kahjustatud kaer + 103 126,76 Fazer Finland OY täidetud nõue).
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole hagejale müünud puudustega kaupa. Poolte vahel ei ole sõlmitud hagile lisatud müügilepingut ja selle lisasid. Pooled leppisid kokku kauba koguses, kaubas, milleks oli kuiv mahekaer, kauba hinnas 250 eurot/t+km, kauba hageja poolt peale võtmise kuupäevas 5. detsember 2017, kauba eest maksmises 5 päeva peale arve esitamist. Lepingu kaitsealas ei olnud hagejale kolmandate isikute poolt esitatavad nõuded. E-kirjade vahetamise teel sõlmitud lepingut ei ole kostja rikkunud, kostja poolt kasvatatud ja hagejale üle antud kaer oli mahetoidukaer. Kostjat on pidevalt kontrollitud Põllumajandusameti poolt, kostja põllumaad ja teravili vastavad nõuetele, ta ei kasuta mahekaera kasvatamisel
taimekaitsevahendeid, sh kloormekvaatkloriidi ja mepikvaatkloriidi. Kostja jälgib teraviljakasvatamisel kõiki mahekaerale kohalduvaid nõudeid, sh tegi seda ka vaidlusaluse kaera kasvatamise ajal. Põllumajandusamet on tuvastanud, et kogu kostja põllumajanduslikul maal tegeletakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega ning põldudel ei ole tehtud töid taimekaitsepritsiga. Tuuletriivivõimalus on välistatud ning eristatavus mittemahedatest teraviljapõldududest on tagatud, kuna põllud külgnevad mahepõldude ja rohumaadega. Kogu kostja poolt kasvatatav kaer on Põllumajandusameti poolt tunnustatud mahedana ning kostja on kantud mahepõllumajanduse registrisse, misläbi on tuvastatud kostja kasvatava mahekaera vastavus mahepõllumajanduse seadusele ja muudele õigusaktidele. Ka EÜ Nõukogu määruse nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta art 2 p c defineerib mahepõllumajanduslikku kui mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevat või sellega seotut. Hageja tagastas kostjale ühe koorma mahekaera, mis sisaldas suuremas määras mükotoksiini. Hageja väidete kohaselt sisaldas tagastamata koorem kloormekvaatkloriidi ja mepikvaatkloriidi, mis on taimekaitsevahendid, mükotoksiin on aga seente toodetud keemiline aine. Mükotoksiin ja taimekaitsevahenditena kasutatud kloriidid ei ole omavahel seotud, mistõttu hageja väited mükotoksiini osas tuleb jätta tähelepanuta. Mükotoksiinid esinevad kaeras looduslikult. 2017. a vihmase suve tõttu oli selle kõrge sisaldus tüüpiliseks probleemiks. Mükotoksiini sisaldanud kaerakoormaga on asjad lahendatud. Hageja väited proovide võtmise kohta ei ole objektiivselt kontrollitavad. Ei ole tõendatud, et väidetavalt taimekaitsevahendite jääke sisaldav proov võeti just kostja mahekaerast. Ainsaks tõendiks on kaera sildistamine hageja enda poolt. Mahekaer võeti kostja talust peale ja kostjal polnud enam võimalust koorma liikumist jälgida, sh seda, kuidas mahekaera hoiustati ning millal ja kuidas sellest proove võeti, kostjat proovide võtmise juurde ei kutsutud, kostja ei viibinud proovide võtmise juures ning pole teada kuidas väidetavaid proove hoiustati. Puudub teave sellegi kohta, kuidas vilja transporditi. Tähtsust ei oma sõiduki väidetav remont, mis ei tähenda automaatselt selle põhjalikku puhastamist. Asjakohatu on hageja viide Portage Veod OÜ-ga sõlmitud hoiustamislepingu lisale, see käsitleb kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingut. Viljamüügipraktikas on tavapärane, et proovid võetakse viljast kauba üleandmisel müüja juuresolekul ja müüjale jääb ka üks proov. Nõnda oleks vajadusel tagatud ka järelkontroll. Hageja andmetel teostas SGS Estonia Ltd hageja laos kontrolli ja võttis proove alles 1. märtsil 2018. Hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda, et analüüsiti just kostja mahekaera. Isegi juhul, kui kostja poolt hagejale müüdud mahekaer oli puudustega, saab hageja nõue piirduda vaid hinna alandamise nõudega mahekaera ja tavakaera väärtuste vahes. Hageja ei ole hinna alandamise nõuet võlaõigusseaduse (VÕS) § 112 lg 1 alusel esitanud, vaid nõudnud kahju hüvitamist. Hageja ei ole nõude suurust tõendanud. Hageja väidab, et tavalise kaera turuhind on hagiavalduse esitamise seisuga 113 eurot/tonn + km, kuid pole seda millegagi tõendanud. Hageja kahjunõue saab olla üksnes lepinguvälise kahju hüvitamise nõue, mida hageja ei saa kostja vastu esitada, kuna tegemist on puhtmajandusliku kahju nõudega. Hageja ei ole tõendanud kostja tahtlust või rasket hooletust. Kostja ei ole lepingulist kohustust rikkunud. Kostja ei saanud ette näha, et hageja segab eelnevaid analüüse tegemata kostja müüdud kaera kokku teiste tootjate kaeraga, riskides kaera ristsaastumisega ning müüb seejärel kaera ilma analüüse tegemata edasi kolmandale isikule, kes seepeale hagejale üle 103 000 euro suuruse kahjunõude esitab. Vaidlusaluse kaera maksumus oli 7872 eurot, mistõttu ei saanud kostjale olla ettenähtav tema vastu 120 933 euro 71 sendi suuruse kahjunõude esitamine. Kostja kui väikese osa mahekaera tarnija vastutust ei saa eeldada kahjude osas, mille hageja pidi oma lepingupartnerile tasuma. Kostja tarnis hagejale 26,24 tonni mahekaera. Fazer Finland OY pidi müüma Hankkija Oy-le 280 000 tonni vilja ning nõuab seetõttu hagejalt
hinnavahe 63 000 eurot tasumist. Kostja ei saa vastutada kolmandale isikule saamata jäänud tulu eest, mis on hagejale kahjunõudena esitatud, kui kostja müüdud vili moodustas väidetavalt 26,24 tonni 280 000 tonnist viljast. Tegemist on hageja enda ettevõtlusriskiga. Tõendatud pole seegi, et Fazer Finland OY-le müüdi edasi just kostjalt ostetud mahekaer. Hageja on esitanud saamata jäänud tulu nõude 14 212 eurot 15 senti ning nõude kahe Fazer Finland OY-le tagastatud summa, s.o 24 827 euro 85 sendi ja 63 000 euro osas. Jääb selgusetuks, kuidas nimetatud summad on kujunenud. Kahjuhüvitamise nõue kostja suhtes on äärmiselt ebaõiglane. Hageja oleks saanud kahju oluliselt vähendada õigeaegselt analüüse teostades ning eri tootjate kaera mitte kokku valades. Lisaks pole hageja juhtinud kostja tähelepanu nõnda suure kahju tekkimise ohule.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 3. mai 2019 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulud 4495 eurot (ilma käibemaksuta) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus jättis hageja poolt esitatud müügilepingu ja selle lisad asja lahendamisel arvestamata. Hageja, kui ühe lepingupoole sooviks oli sõlmida kirjalik müügileping, kuid kuna kostja ei ole müügilepingut allkirjastanud, ei saa VÕS § 11 lg 2 järgi lugeda müügilepingut ja selle lisasid poolte vahel sõlmituks. Müügilepingut ei saa lugeda sõlmituks ka suuliselt või muul viisil sõlmitud lepingu osana, sest müügileping koos lisadega saadeti pärast e-kirjade teel kokkuleppe saavutamist. E-kirjavahetuses on pooled saavutanud kokkuleppe, mis vastab VÕS § 208 sätestatud müügilepingu mõistele. Lisatud e-kirjadest nähtuvalt on hageja teinud kostjale 7. augustil 2017 ettepaneku maheda toidukaera hinna fikseerimiseks, kostja on küsinud pakutavat hinda, 4. detsembri 2017 e-kirjas on pakutud 250 eurot/tonn+km, järgnevalt kokku lepitud 2 koormas ja selleski, et 1 koorma saaks järgmine päev peale võtta, maksmine 5 päeva alates arve esitamisest. Kostja poolt on kaer kokkulepitud ajal 5. detsembril 2017 vedamiseks üle antud. 5. detsembril 2017 koostatud saatelehest nr 2017-0023064 nähtuvalt andis kostja vedajale Tuuliku Reisid üle kauba, milleks oli mahe kaer NIKLAS, erimärkusena kauba kvaliteedi kohta on märgitud DON 0,9. Saatelehel on märge, et vedaja vastutab kauba eest pealelaadimise hetkest mahalaadimise hetkeni hageja määratud kohas. Veo toimumist tõendavad ka tunnistaja Tuuliku Reisid autojuhi K.R. ütlused. Maakohus leidis, et hageja esitatud tõenditest ei selgu üheselt, et analüüsiti just kostja poolt müüdud mahetoidukaera. Kuna seadusandlus sh mahepõllumajanduse seadus (MPõS) ei sätesta maheteraviljast proovide võtmist, nende säilitamist, sh võetud proovide andmist müüjale jne, võtab praktikas iga kokkuostuga tegelev ettevõte proove ja säilitab neid oma sisemiste reeglite järgi. Poolte vahel e-kirjade vahetamise kaudu sõlmitud lepingus ei ole viidet sellele, et hagejal on õigus võtta müüdud maheteraviljast proove vastavalt enda poolt kehtestatud korrale ja et kostjal, kui müüjal oleks õigus saada kontrollproov ka endale ja proovide võtmise juures viibida. Hageja on ise jaatanud, et kostja poolt saadetud mahetoidukaer võeti vastu ja paigutati lattu, kus see segunes teistelt tarnijatelt ostetud viljaga. Hagejal oli kohustus tagada olukord, kus oleks välistatud mahepõllumajanduslike toodete segunemise mittemahepõllumajanduslike toodetega. Võttes kostja poolt saadetud mahetoidukaera vastu ja paigutades selle lattu, kandis erinevate viljade segunemise riski hageja. Välistada ei saa, et proovid sisaldasid eelmiste vedude jääke. Autojuhi poolt tunnistajana antud ütlustest ja transporditeenuse aruandest nähtuvalt on veetud kaubaks olnud kaer, nisu, soja oder,
väetis, raps, kook ja veoki kasti ainult harjaga puhastamine ei välista jäätmeid teistest vedudest. Ainuüksi asjaolu, et veok oli enne kostjalt kaera vedamist remondis, ei tähenda veoki kasti pesu. Põllumajandusameti poolt väljastatud tõendist nr 161394 nähtuvalt on kostja kaera kasvatuse osas saadav toodang määratletud mahetootena, tõendi kehtivusaeg on kuni 31. detsembrini 2017. Müügitehing toimus 5. detsembril 2017, seega tõendi kehtivuse ajal ja ajal, kui kostja oli tunnustatud mahepõllumajanduse ettevõttena. Kostja tootmisalast tegevust on pidevalt kontrollitud. Seda asjaolu tõendavad Põllumajandusameti mahepõllumajanduse kontrolli protokollid, kus kontrolliti erinevates asukohtades asuvaid põlde ja tuvastati nõuetele vastavus. Samuti nähtub kontrolli protokollist nr KP_1806186, et kaera kasvatamine vastab nõuetele, kogu põllumajanduslikul maal tegeldakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega. Vastavalt lepingule on kostja saatnud hagejale 8. detsembril 2017 ka teise koorma kaera. Kuna koormast võetud proovi kohaselt ületas mükotoksiin normi, siis saadeti koorem tagasi. Hageja
17.detsembri 2017 tasaarvestuse dokumendist nähtuvalt sooritati tasaarvestus summas 321 eurot 49 senti. Maksekorraldusest nr F2074997 nähtuvalt on hageja kostjale arve nr 5-1217 alusel tasunud 7550 eurot 51 senti. Hageja ei ole 8. detsembri 2107 kaasnenud veoga teisi nõudeid esitanud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 120 933 eurot 71 senti ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on täielikult välistatud see, et kostja teravili võis sisaldada eelmiste vedude jääke. Asjaolu, et kostja teravilja vedu oli esimene vedu peale veoki remonti, tõendavad tunnistaja K.R. ütlused, millega ta kinnitab, et sõiduk, millega kostja teravilja transporditi, oli alates 2016. aastast remondis ning et esimene teravilja vedu, mida sõidukiga peale remonti teostati, oli kostja teravilja vedu hagejale. Lisaks tunnistaja ütlustele tõendab esimest vilja vedu peale remonti ka transporditeenuse aruanne. Tunnistaja kinnitas, et enne sõiduki remontiminemist puhastas ta isiklikult veoki, sh käru korralikult ära. Hageja võttis proovid kostja teraviljast, seda kinnitas tunnistaja T.T. . Maakohus ei viidanud, et teravilja proovivõtmine oleks hageja poolt tõendamata. Kirjalike tõendite ja tunnistaja T.T. ütlustega on tõendatud, et kostja teravilja proov ei saanud minna segamini mistahes teise müüja teraviljaga. Tunnistaja on kinnitanud, et teravilja proovide hoiustamise lattu ligipääs on üksnes temal ja tema vennal ning et proovide segunemine/vahetumine on välistatud. Tunnistaja T.T. ütlused seoses proovi võtmisega on kooskõlas tunnistaja K.R. ütlustega ning SGS Estonia Ltd juhataja Y.P. kinnituskirjaga ning on tõendatud, et hageja analüüsis just kostja poolt müüdud teravilja. Maakohus ei ole seadnud kahtluse alla 8. detsembril 2017 võetud proove, samas on maakohus seadnud kahtluse olla tunnistaja T.T. poolt 5. detsembril 2017 võetud proovid. Kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Kostja on kogenud põllumees, kes teab, kuidas kokkuostjad teravilja hoiustavad, milliseid kohapealseid proove on kokkuostjatel võimalik teostada ning millistel alustel kokkuostjad teravilja vastu võtavad ja millistel mitte. Kuivõrd hageja oli teadlik, et kostja müüs talle maheteravilja ning kohapealsete proovidega ei tuvastanud hageja, et kostja teravili ei vastanud nõuetele, on ebaõige panna kahju riski kandmine hagejale. Hageja tegi endast kõik oleneva, et selgitada välja, kas kostja teravili vastab nõuetele või mitte. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja pidi hagejale müüma mahekaera.
Hageja on tõendanud, et kostja ei müünud talle mahekaera. Seega on tõendatud, et kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, mille tulemusel tekkis hagejale kahju 120 933 eurot 71 senti.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt oli kostja poolt hagejale müüdud vili mahekaer. Hageja ei tõendanud, millistele nõuetele pidi hageja poolt ostetud kaer vastama. Kostja on tõendanud, et tema puhul on tegemist mahepõllumajandusliku tootjaga. Hageja ei ole tõendanud, et väidetavalt taimekaitsevahendeid sisaldanud proov võeti kostja viljast. Hageja ei väitnud hagis, et kostja tarnitud kaerast oleks 5. detsembril 2017 proove võetud. Hagiavalduse kohaselt võttis SGS Estonia Ltd proovid 1. märtsil 2018, mille hulgas oli ka kostja poolt 5. detsembril 2017 tarnitud toidukaerast võetud proov. Ringkonnakohtus on hageja oma väiteid muutnud ning väidab, et proovid võeti 5. detsembril 2017 koheselt peale seda, kui teravili jõudis hageja lattu. Hagejal puudub õigus esitada apellatsioonkaebuses uusi väiteid (TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 4). Hageja poolt proovide võtmine pole tagantjärele kontrollitav. Tõenäoline oli proovide segunemine või vale tarnijaga seostamine. Kui kostja vili sisaldas taimekaitsevahendite jääke, saastus vili kas hageja poolt korraldatud vedamisel, ja / või hageja laos. Kostja mahekaera transpordiks kasutatud autoga ei veetud ainult mahekaera ning autot ei puhastatud põhjalikult. Asjaolul, et kostja vedu on esimene kanne veolehel, puudub seos hageja väitega, et auto tuli remondist, misjärel veeti esimesena kostja vilja. Vilja saastumine oli tõenäoline selle segamise käigus. Kostja ei vastuta hageja hooletu käitumise eest. Hageja kandis hageja erinevate viljade segunemise riski. Kostja poolt 8. detsembril 2017 müüdud kaup ei oma haginõude lahendamisel tähtsust. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, ei ole hagejal kostja vastu nõudeid. Maakohus on tuvastanud, et hageja tüüptingimustel lepingut sõlmitud ei ole ning hageja sellele vastu vaielnud ei ole, seega ei saa hagejal olla apellatsioonis väidetud nõudeid, kuna poolte vahel pole sõlmitud sellist lepingut, mis annaks hagejale vastava nõudeõiguse. Hageja kahju suurus on tõendamata ning selle kujunemine on arusaamatu. Hageja pole tõendanud, et müüs kostja müüdud mahekaera edasi Fazer Finland OY-le ega ka väidet tavalise kaera turuhinna 113 eurot/tonn + km kohta. Kahjusumma kuulub vähendamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli sõlmitud mahekaera müügileping (hagi p 1.3; kostja vastus hagile p 4). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et müügilepingu tingimused hõlmavad vaid hageja ja kostja vahel toimunud e-posti teel toimunud kirjavahetuses nimetatut: hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tarnib hagejale kaks koormat mahekaera hinnaga 250 eurot/t millele lisandub käibemaks. Pooled leppisid kokku ka esimese koorma tarnimises ja maksekuupäevas (tl 10jj). Hageja saatis kostjale e-postiga 4. detsembril 2017 müügilepingu koos lisadega pärast seda, kui pooled olid hageja väitel pidanud lepingulisi läbirääkimisi ja kokkuleppe müügilepingu sõlmimise osas saavutanud. VÕS § 32 lg 1 järgi juhul, kui leping on sõlmitud lepingupoolte majandus- või kutsetegevuses, kuid ei ole sõlmitud kirjalikus vormis ning lepingu üks pool
saadab teisele lepingupoolele mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitamiseks kirjaliku dokumendi (kinnituskiri), milles sisalduvad tingimused ei erine oluliselt varem kokkulepituist või täiendavad neid ebaoluliselt, muutuvad need lepingu tingimusteks, kui teine lepingupool pärast kinnituskirja saamist viivitamata ei teata, et ta ei ole nendega nõus. Seega võimaldab VÕS § 32 lg 1 pidada hageja poolt saadetud müügilepingut koos selle lisadega lepingu osaks. Praegusel juhul tuleneb aga hageja kirjast üheselt, et tema sooviks oli, et kostja lepingu allkirjastaks: „Palun dig. allikirjaga tagasi saata.“ Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega maakohtu otsuse p-s 20.1, et hageja sooviks oli kirjaliku lepingu sõlmimine. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja lepingut ja selle lisasid ei allkirjastanud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja poolt kostjale saadetud lepingu lisa 1 ja 2 on tüüptingimused, mis saavad lepingu osaks üldjuhul ainult siis, kui on järgitud VÕS § 37 lg 1 nõudeid. Nimetatud sätte kohaselt tuleb tingimuse kasutajal enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viidata ja teisel lepingupoolel peab olema võimalus nende sisust teada saada. Hageja saatis müügilepingu kostjale e-postiga ilma tüüptingimustele eraldi viitamata. Ka varasemates meilides ei ole hageja tüüptingimuste kohaldamisele pooltevahelises kirjavahetuses tähelepanu juhtinud, hageja esindaja kinnitas seda ka ringkonnakohtu istungil. Tüüptingimus võib teatud juhtudel saada siiski lepingu osaks ilma selge viiteta, kui lepingu teine pool võis selle kasutamist eeldada (VÕS § 37 lg 1 teine lause). Kuna hageja ja kostja pidasid lepingu sõlmimisel selle tingimuste üle läbirääkimisi, oli hagejal võimalus osundada lepingutingimuste (sh ka tüüptingimustele) kasutamisele. Seega ei tule praegusel juhul kohaldamisele ka VÕS § 37 lg 1 teine lause.
7.Kostja poolt hagejale 8. detsembril tarnitud kaera osas poolte vahel vaidlus puudub. Hageja on esitanud kostja vastu nõude väidetavalt 5. detsembril 2017 hagejale üle antud lepingutingimustele mittevastava kaera hinnavahe hüvitamiseks, kahju hüvitamiseks, mis seisneb väidetavalt mittenõuetekohase kaera segunemisel laos olnud kaeraga ning selle kahju hüvitamiseks, mis hagejal tekkis seoses lepingupartnerite poolt esitatud nõuete täitmisega. Kõikide nimetatud õiguskaitsevahendite kohaldamise esimeseks eelduseks on kostjapoolne kohustuse rikkumine, mille tõendamise koormis on hagejal. Seega peab hageja menetluses tõendama, et kaer, mida kostja hagejale üle andis, ei vastanud poolte kokkuleppele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja pidi andma kaera hagejale üle kostja asukohas, seega on tegemist nn äratoomisvõlaga VÕS § 209 lg 1 järgi. Vedajale üleandmise kohustuse täitmisega läks üle teravilja juhusliku hävimise või kahjustamise riisiko hagejale. Kostjal ei olnud üleandmise järel võimalust mõjutada teravilja edasist seisukorda ning hagejal tuleb menetluses tõendada, et kostja poolt üleantud kaer ei vastanud nõuetele selle üleandmise hetkel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et eelmiste vedude jäägid ei saanud mõjutada kostja poolt üleantud kaera kvaliteeti. Autojuhi ütlused ei ole piisvaks tõendiks veoki puhtuse kindlakstegemisel. Tunnistaja väitel saabus auto remondist, hageja esindaja kinnitusel puhastati veok remondi järel. Samas selgub autojuhi ütlustest, et auto oli viibinud väga pikka aega Tartus Scania esinduses remondis, veok saadi kätte samal hommikul, kui ta läks kostja koormale järele. On eluliselt usutav, et ka remondi käigus võis sõiduk puutuda kokku kemikaalidega, samuti ei ole teada, milliste ainetega sõidukit puhastati. Autojuhi kinnitusel ei puhasta ta autot ka iga koorma järel, vaid siis, kui tuleb sordi vahetus (tl 129).
8.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole menetluses tõendanud, et väidetavalt ebakvaliteetse mahekaera proovid olid võetud kostja poolt üleantud teraviljast. Ka juhul, kui proovid võetakse tavapäraselt müüja laost, peab hageja suutma üheselt tõendada, et kelle toodangust on proov võetud. Hageja väitel võetakse teravilja kokkuostjate praktika kohaselt teraviljast proovid ilma
müüja juuresolekuta, v. a juhul, kui müüja selleks soovi avaldab (tl 132). Nimetatu ei muuda aga kuidagi tõendamiskoormist: hageja peab praeguses menetluses suutma tõendada, et võetud proovid pärinevad just kostja teraviljast. Tunnistaja T.T. kirjeldas proovide võtmise toimumist, kuid tegemist on isikuga, kellele on see hageja poolt ülesandeks tehtud. Väidetavalt 5. detsembril 2019 võetud proovide säilitamine korraldati hageja poolt ja hagiavalduse p 1.9 kohaselt teostas SGS Estonia LTd 1. märtsil 2018 hageja laos kontrolli, mille eesmärk oli koguda orgaanilise kaera proovid ja edastada need laborisse Saksamaal. Hageja ei ole esitanud menetluses ühtegi tõendit, mis üheselt ja objektiivselt kontrollitavalt kinnitaks, et proov on võetud just kostja poolt tarnitud kaerast, kuidas on tagatud hilisem kontrollivõimalus, kuidas säilitati proove ning et kahjustatud kaer oli just kostja tarnitud. Hageja esitatud fotoaruanded ei tõenda, et tegemist oli kostja teraviljaga, seda ei selgu ka Saksamaalt saadud tulemustest.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult leidnud (otsuse p 22), et hageja peab tagama, et kahjustatud teravili ei seguneks teise toodanguga. Põllumajanduslike saaduste puhul ei ole iga üksiku tootja produktide eraldi säilitamine üldjuhul võimalik ega otstarbekas ning kahju nõue võib tõesti riknenud saaduste puhul hõlmata kogu laos olnud toodangu väärtust. Samas peab ka sellisel juhul nõude esitaja tõendama, millise tootja poolt saadetu ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Seega ei mõjuta maakohtu seisukoht otsuse lõppjäreldust. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooniõiguse piire ületanud ning maakohtu poolt määratud menetluskulude suurus on põhjendatud ja vajalik.
10.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu kokku 2300 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kostjat on esindanud menetluses 2 esindajat tunnihindadega 145 eurot ja 185 eurot ilma käibemaksuta. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Seega on kohtutele pandud kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasi keskmisest keerukam ning mitme esindaja kasutamine kostja poolt on iseenesest põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulud vaatamata asja keerukusele suured. Kostja esindajatel kulus apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 10,90 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on see ebamõistlikult suur ajakulu. Ringkonnakohus ei saa arvestada põhjendatud ja vajaliku kuluna, mis kuulub vastaspoolelt väljamõistmisele, kostja lepingulise esindajate büroosiseseid nõupidamisi. Võttes arvesse, et tegemist oli tsiviilasja materjalidega kursis olnud esindajatega on apellatsioonkaebusega tutvumise ning sellele vastuse koostamise põhjendtaud ajakulu 9,5 tundi, millest 8 tundi arvestab ringkonnakohus tunnihinnaga 145 eurot ning 1,5 tundi tunnihinnaga 185 eurot, põhjendatud kulu kokku 1437 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta) (145*8+185*1,5). Kostja lepingulistel esindajatel kulus 4 tundi kohtuistungiks ettevalmistumiseks ning istungil osalemiseks. Vaidlust ei ole, et kohtuistung kestis ringkonnkohtus 35 minutit ning istungil osalesid mõlemad kostja esindajad. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistumiseks 1 tund kummagi esindaja puhul, ning põhjendatud istungil osalemise kulu
0,5 tundi kummagi esindaja puhul, põhjendatud õigusabikulu kokku 495 eurot (ilma käibemaksuta) (1,5*145+1,5*185). Seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista, 1932 eurot 50 senti (1437,50+495). Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse ringkonnakohtus kantud põhjendatud menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.