Luminor Liising AS hagi E. K. ja Sinelink OÜ vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
1870,58 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Luminor Liising AS (registrikood xxx; asukoht Liivaia 45/47, 10145 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: R. T. (Intrum Estonia AS; epost: xxx); Kostja I E. K. (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja II Sinelink OÜ (registrikood xxx; asukoht K., Joandu küla, 45415 Haljala vald; e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista E. K.`lt ja Sinelink OÜ-lt solidaarselt hageja Luminor Liising AS kasuks 1805,58 eurot, millest 935,29 on põhivõlgnevus ja 870,29 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis,
3.Kohus jätab hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 40 ja 25 euro osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta Luminor Liising AS menetluskulud E. K. ja Sinelink OÜ kanda.
5.Rahuldada Luminor Liising AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista E. K.`lt ja Sinelink OÜ-lt solidaarselt välja Luminor Liising AS kasuks hageja lepingulise esindaja kulud 200 eurot ning tasutud riigilõiv 225 eurot, kokku menetluskulu 425 eurot.
7.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb E. K.`l ja Sinelink OÜ-l tasuda Luminor Liising AS hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (425 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-19-105312 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Luminor Liising AS esitas 20.02.2019.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1870,58 euro saamiseks. Kohus tegi 28.02.2019.a võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas 04.03.2019.a nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 15.03.2019.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule 05.04.2019.a hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 09.04.2019.a.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Luminor Liising AS ja Sinelink OÜ 24.05.2016.a liisingulepingu nr. 201608009, mille alusel andis hageja kostja 1 valdusesse ja kasutusse haagise SCHMITZ SCS 24/L, tehasetähis: xxx, väljalaskeaasta 2016.a. Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja 1 huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ning kasutusse. Kostja 1 peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja E. K. käenduslepingu nr 201608009, mille kohaselt kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja ehk kostja 2 vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktis 2 kokkulepitule 31 752 eurot. Kuivõrd kostja 1 jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 25.05.2018.a liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata arved kogusummas 3 355,27 eurot. Kuivõrd kostja ei tasunud eelnimetatud makseid õigeaegselt otsustas hageja liisingulepingu üles öelda. Vastavalt 25.05.2018.a liisingulepingu ülesütlemise teatele oli liisinguvõtja kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul. Vara valdus taastati Credit Expert OÜ abil
2-19-105312 29.05.2018.a vastavalt vara üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 2635TLN. Sama aktiga on fikseeritud ka asjaolu, et vara suunati hoiule K. S. OÜ-le. Eeltoodud vara üleandmisevastuvõtmise aktis fikseeriti varal esinenud puudused, mis märgiti akti märkuste lahtrisse: „Tagauksel mõlk.“ Sõidukist tehti seal samas fotod, mis on nähtavad lisas 4. Credit Expert OÜ esitas vara tagastusteenuse eest arve nr 04870 summas 250 eurot. Vara vaadati üle ja koostati hindamisakt, millega hinnati sõiduki turuhinnaks korras sõiduki puhul 17 000 eurot (ilma käibemaksuta). Vara müüdi hinnaga 19 320 eurot (km-ga), mis on käibemaksuta 16 100 eurot. Vara müügiga tegeles K. S. OÜ, kes esitas vara müügiga seotud kulu arve nr 11351 summas 905 eurot, mis omakorda koosneb müügiteenusest 805 eurot ja ARK teenusest 100 eurot. Kuivõrd hageja müüs liisingueseme hinnaga 16 100 eurot ja vara jääkmaksumus oli 12 451,13 eurot, siis sai hageja liisingulepingu ülesütlemise tõttu müügikasum 3 648,87 eurot (16 100 - 12 451,13 = 3 648,87). Liisingulepingu ülesütlemise põhjustas kostja poolne arvete mittetasumine. Liisingulepingu ülesütlemisega on hageja kandnud järgnevaid kulutusi kogusummas 1 228,89 eurot: liikluskindlustuse kulu summas 4,84 eurot, kaskokindlustuse kulu summas 69,05 eurot, vara tagastusteenuse kulu 250 eurot, vara müügiga seotud kulu 905 eurot. Tulenevalt eeltoodust on liisingulepingust nr 201608009 tulenev hageja nõue kostjate vastu summas 935,29 eurot ja koosneb tasumata lepingumaksetest summas 3 355,27 eurot, liisingulepingu ülesütlemisega seotud kuludest summas 1 228,89 eurot, kuivõrd tekkis liisingueseme müügist kasum 3 648,87 eurot, siis arvestatakse kahjust kasum 3 355,27 + 1 228,89 - 3 648,87 = 935,29 eurot.
3.Samuti palub hageja lisaks eeltoodud võlgnevusele mõista kostjatelt välja liisingulepingust nr 201608009 tuleneva viivise. Hageja arvestab viivist tasumata lepingumaksetelt alates lepingu ülesütlemisel märgitud tähtaja järgnevast päevast ehk alates 31.05.2018.a ja muid kulusid alates nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevast, so 18.10.2018.a liisingulepingus kokkulepitud määras 0,25% päevas.
4.Kokku palub hageja välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks liisingulepingust nr 201608009 tulenev põhivõlgnevus summas 935,29 eurot; liisingulepingust nr 201608009 tulenev sissenõutavaks muutunud viivis summas 870,29 eurot, hageja palub kostjalt 1 välja mõista sissenõudekulu 40 eurot ning kostjalt 2 sissenõudekulu 25 eurot, jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning välja mõista solidaarselt kostjatelt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad nõustuvad, et hageja nõude aluseks on lõpetatud liisingleping 201608009, mille varaks oli SCHMITZ CARGOBULL haagis. Vara müüdi Luminor Liising AS poolt hinnaga 16 100 eurot. Luminor Liising AS saatis sellekohase meili kostjale 02.08.2018.a, millega teavitas vara müügihinnast ja ühtlasi ka seda, et vara müügist tekkis kasum summas 2 084,73 eurot, mis kantakse liisinglepingu 201717015 võlgnevuse katteks. 04.01.2019 sai Kostja I ja Kostja II teate Luminor Liising AS partnerilt Intrum Estonia AS-lt, et lepingu 201608009 võlgnevus on 2 332,02 eurot. Kostja reageeris koheselt sellele kirjale ning helistas Intrum Estonia AS-i esindajale ning nõudis seletust. Kostjad vastust ei saanud. Järgmisena said kostjad juba Pärnu Maakohtus maksekäsu ettepaneku. Kostjatele jääb arusaamatuks, miks siis vara müügist ülejäänud summa ehk kasum kanti teise liisinglepingu võlgnevuse katteks ja pool aastat hiljem hakatakse väitma, et vara müük ei katnud nõudeid. Kostjate arvates on selline käitumine ebaprofessionaalne ning lubamatu. Vara müügist oleks saanud katta nimetatud võlgnevuse ja ei oleks kogunenud ka viivist. Ülemäärane summa kanti teise liisinglepingu katteks ja pool aastat hiljem küsitakse müüdava
2-19-105312 vara liisingulepingu võlgnevust koos viivistega. Kostjad selle nõudega ei nõustu ja paluvad kohtul nõuet mitte rahuldada, kuna hageja on nõuet suurendanud pahatahtlikult viiviste osas ja samuti pole ta nõuet ise rahuldanud vara müügist saadud kasumiga, kuigi ta oleks pidanud seda tegema. Hageja on ise ka oma kirjas väitnud, et vara müügist tuli kasum ja see kanti teise liisingulepingu katteks.
6.Hagiavalduses on märgitud müüdava vara müügikasum hagejale 3648,87 eurot, hiljem emailiga väideti, et kasum oli 2084,73 eurot. Hageja käitumine ja asjaga tegelemine on ebaprofessionaalne ja näitab seda, et hageja ei ole ise ka täpselt teadlik, mida ta nõuab. Kostjad on seisukohal, et vastav nõue on alusetu ning müügist saadus kasum oleks pidanud minema nimetatud võlgnevuse katteks, mitte teise lepingu katteks, et hiljem nõuda nõuet koos viivistega (müügist saadud kasum oleks selle ära katnud). Kostjate hinnangul on hageja käitumine on pahatahtlik ja on tekitatud eesmärgiga saada veel viiviste arvestusega kasumit.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja Nordea Finance Estonia AS (uue ärinimega Luminor Liising AS) ja Sinelink OÜ sõlmisid 24.05.2016.a liisingulepingu nr 201608009, mille esemeks oli haagis SCHMITZ
SCS 24/L.
Hageja ja E. K. sõlmisid 24.05.2016.a käenduslepingu nr 201608009, mille kohaselt võttis kostja endale kohustuse vastutada liisingulepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt liisinguvõtjaga kuni summas 31 752 eurot. Kuivõrd kostja I jättis liisingumaksed tasumata, ütles hageja 25.05.2018.a teatisega liisingulepingu nr 201608009 põhivõlgnikule üles. Samuti edastas hageja vastavasisulise teatise ka käendajale. Kostja ei ole lepingu ülesütlemise kehtivust ja selle aluseks olevaid hageja faktiväiteid vaidlustanud. Seega on hageja lepingu kehtivalt üles öelnud. Ülesütlemise aja seisuga võlgnes põhivõlgnik hagejale 3 355,27 eurot. Kostjad ei ole vaidlustanud lepingumaksete tasumata jätmist hageja näidatud ulatuses. Hageja võõrandas liisingulepingu esemeks olnud haagise hinnaga 19 320 eurot (km-ga), so käibemaksuta 16 100 eurot. Haagise jääkmaksumus oli 12 451,13 eurot Hageja on haagise tagasisaamisega ja edasimüügiga kandnud kulutusi summas 1 228,89 eurot. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
9.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt liisingulepingu alusel tasumata lepingumaksete, haagise väljanõudmiskulu ja müügiga kaasneva kulu hüvitamist. Kostjad vaidlevad hagile vastu põhjusel, et nende hinnangul on liisingulepingu nr 201608009 esemeks olnud vara võõrandamisel saadud müügikasumit kasutatud liisingulepingust nr 201717015 tuleneva võlgnevuse katteks. Kostjate hinnangul on hageja nõue alusetu.
2-19-105312
10.Kohus osundab, et liisinguleping hageja ja kostja I vahel oli iseenesest kehtiv, leping on ülesöeldud hageja algatusel põhjusel, et põhivõlgnik ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud maksegraafikujärgseid makseid. Kohtule teadaolevalt liisingulepingu ülesütlemist vaidlustatud ei ole, ka kostjad ei ole tuginenud sellele, et liisinguleping oleks ebaõigesti ülesöeldud. Kohtu ette ei ole toodud ka ühtegi asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et hageja ning kostja II vahel sõlmitud käendusleping oleks tühine või ülesöeldud. VÕS § 3 p 1 järgi tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
11.VÕS § 367 lg 1 ja 3 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
12.Hageja on esile toonud, et ülesütlemise aja seisuga võlgnes põhivõlgnik hagejale 3 355,27 eurot. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule arved nr arve nr 14371763 summas 461,43 eurot, millest on tasumata 436,47 eurot, arve nr 14416152 summas 463,18 eurot, arve nr 14457262 summas 489,91 eurot; arve nr 14499874 summas 489,46 eurot, arve nr 14543766 summas 456,58 eurot; arve nr 14587679 summas 498,58 eurot; arve nr 14630624 summas 521,09 eurot, kokku on arvete alusel hageja nõude suuruseks 3355,27 eurot. Kostjad nimetatud summale konkreetseid vastuväiteid esitanud ei ole, seda vaidlustanud ei ole. Esitatud arvetelt nähtub, et lisaks maksegraafikujärgsetele maksetele nõuab hageja arvetes ka Intrum Iustitia teenustasu ja kindlustuse finantseerimise tasu ja kindlustuse tasu, kostjad neile nõuetele vastu vaielnud ei ole. Lepingu üldtingimuste p 5.5 järgi vara vabatahtliku kindlustuse poliisi tähtaegsel esitamata jätmisel või nõutavatel juhtudel kehtiva liikluskindlustuse puudumisel on liisinguandjal õigus sõlmida kindlustusleping vastavalt lepingu sätetele ja liisinguvõtja on kohustatud maksma liisinguandjale vara kindlustamise eest liisinguandja arvete alusel.
13.Vaidlust ei ole ka selles, et kuivõrd hageja müüs liisingueseme hinnaga 16 100 eurot ja vara jääkmaksumus oli 12 451,13 eurot, siis sai hageja liisingulepingu ülesütlemise tõttu müügikasumi 3 648,87 eurot (16 100 - 12 451,13 = 3 648,87).
14.Hageja leiab, et liisingulepingu ülesütlemisega on hageja kandnud järgnevaid kulutusi kogusummas 1 228,89 eurot: liikluskindlustuse kulu summas 4,84 eurot, kaskokindlustuse kulu summas 69,05 eurot, vara tagastusteenuse kulu 250 eurot, vara müügiga seotud kulu 905 eurot. Kostjad ei ole nimetatud kulutusi vaidlustanud. Tagastusteenuse kulusid tõendab 29.05.2018.a arve nr 04870. Kostjad ei ole esile toonud, et nad toimetasid liisingulepingu esemeks oleva haagise vabatahtlikult ise hagejale, seega on haagise tagastusteenuse kulu summas 250 eurot põhjendatud. Müügiteenuse kulude suurust tõendab OÜ K. S. 26.07.2018.a arve 11351, mille kohaselt teenus hind oli 905 eurot, käibemaksuta. Hageja esitas nõude kaskokindlustuse kulu eest kokku 69,05 eurot, mis hõlmas perioodi 02.06. -27.07.2018.a, kaskokindlustuse igakuine kulu oli 36,99 eurot. Kindlustusteatise kohaselt oli kindlustusmakse 36,99 eurot kuus ja seega kujuneb esitatavaks nõudeks hageja poolt nõutud summa. Kohtu hinnangul on nimetatud nõue põhjendatud. Samuti on põhjendatud kulud liikluskindlustusele perioodil 14.06-27.07.2018.a summas 4,84 eurot. Kindlustusteatise
2-19-105312 kohaselt on aastamakse 39,54 eurot, seega on hageja nõue kohaselt arvutatud. Kokku on hageja kandnud kulutusi summas 1 228,89 eurot, kulutused on põhjendatud ja vajalikud.
15.Kostjad vaidlevad hagile vastu põhjusel, et leiavad, et lepingu eseme võõrandamisest saadud müügikasum on arvestatud teisest liisingulepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Kohus kostjatega ei nõustu. Kuigi hageja töötaja on tõepoolest 02.08.2018.a e-kirjas avaldanud, et lepingu nr 201608009 esemeks olnud haagise võõrandamisel tekkis kasum summas 2084,73 millest on võimalik vähendada liisingulepingu 201717015 saldot, ei tähenda, et seda oleks käesolevas asjas tehtud. Antud juhul on selgesti jälgitav, et liisingulepingu nr 201608009 esemeks olnud haagise võõrandamisel tekkinud kasumiga on kaetud lepingu ülesütlemisega seotud kulud ja tasumata maksed ning kostjatel on jätkuvalt võlgnevus hageja ees. Kohus möönab, et hageja on kostjad eksitanud erineva müügikasumi suuruse näitamisega, kuid see eksimus ei muuda hageja nõuet heade kommete vastaseks või muul alusel õigustühiseks. Kostjatele saadetud 10.10.2018.a. ja 04.01.2019.a nõudekirjades ning 03.04.2019.a nõuet selgitavas e-kirjas on hageja selgelt toonud välja nõude arvestuskäigu. Sellele arvutuskäigule ja seal väljatoodud nõuetele kostjad vastuväiteid esitanud ei ole.
16.VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
17.Kuivõrd nõue on esitatud ka kostja 2 kui käendaja vastu, kohalduvad täiendavalt VÕS § 142 lg 1 ja § 145 lg 1. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
18.Lisaks on hageja esitanud viivise ja võla sissenõudmise kulude hüvitamise nõuded. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks annab aluse VÕS § 1131 lg 1.
19.Kohus märgib ka seda, et liisingulepingus kokkulepitud viivisemäär 0,25% tasumata summalt päevas on krediiditurul ning ka muus majandustegevuses tavapärane viivisemäär ning ka Riigikohtu praktikas korduvalt aktsepteeritud (RKTKo nr. 3-2-1-24-11 ja 3-2-1-97-07) ega saa olla seega kostjaid ebamõistlikult kahjustav. Kostjad viivisesummale ja hageja arvestuskäigule vastu vaielnud ei ole, seega tuleb viivis kostjatelt hageja nõutud summas välja mõista.
20.Hageja on hagiavalduse nõudepunktides 5 ja 6 esitanud nõude sissenõudmiskulu hüvitamiseks vastavalt kostjalt 1 summas 40 eurot ning kostjalt 2 summas 25 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
2-19-105312
21.Hageja on hagiavalduse punktis 1.12 esitanud, et 10.10.2018 on hageja saatnud kostjatele maksemeeldetuletuse. Hageja esindaja Intrum Estonia AS (mitte hageja Luminor Liising AS) on enne kohtusse pöördumist 04.01.2019.a. saatnud nõude kohustuste täitmiseks mõlemale kostjale nii tähitud kirjana kui ka e-posti teel. Kuigi VÕS § 115 lg 1 alusel on teatud tingimustel professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluses hüvitatav (vt Riigikohtu 09.09.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29), ei tähenda see seda, et samas korras oleks hüvitatavad inkassofirma kaasamisega seotud kulutused. Inkassofirmal ei ole reeglina kuigi head võimalust nõude maksmapanekuks ning seetõttu rikub inkassobüroo kaasamine võlausaldaja kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-15654). Hagist ei selgu, millist teenust ja millise hinnaga inkassofirma hagejale võlgnikele meeldetuletuskirjade edastamisel pakkus. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – kohus leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas inkassoteenuse kasutamine vaidluse lahendamisele kaasa. Kohus märgib, et lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda.
22.Kohus märgib, et VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule ei nähtu liisingulepingust nr 201608009 selgelt määratletud sissenõudmiskulude arvestamise tingimused ega kokkulepe, mis annaks hagejale õiguse nõuda kostjatelt sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohtu hinnangul puudub hageja ja kostjate vahel selline leping, mis annaks hagejale õiguse nõuda sissenõudmiskulude hüvitist, pealegi on meeldetuletuskirjad käesoleval juhul saadetud hoopis inkassofirma poolt, st tegemist ei ole VÕS § 1132 kohase sissenõudmiskulude hüvitamise nõudega. Seega ei ole hageja tõendanud sissenõudmiskulude tekkimist 25 ja 40 euro ulatuses ja nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata.
23.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada põhivõlgnevuse 935,29 ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 870,29 eurot osas, kokku 1805,58 eurot, mis tuleb kostjatelt I ja II hageja kasuks välja mõista. Kohus jätab hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 40 ja 25 euro osas.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
27.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud 56,12 eurot riigilõiv ning 03.04.2019.a tasunud riigilõivu 168,88 eurot, kokku on hageja tasunud riigilõivu
2-19-105312 225 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista.
28.Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja õigusabikulud summas 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel, hagiavalduse esitamisel koos tõendite kogumise, korrastamise ja ülevaatamise eest 180 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulutused on kantud käesoleva tsiviilasja raames. Kohtu hinnangul on põhjendatud õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja hagiavalduse koostamisele koos kohtusse esitamisega kulunud 180 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikuluks kokku 200 eurot (20 + 180), mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista.
29.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.