Avaldaja: E K (ik: xxxx) (e-post: xxxx) Puudutatud isikud: - sissenõudja Luminor Liising AS (rk: 10237140); lepinguline esindaja Reelika Tuisk (e-post [email protected]) - Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs (e-post [email protected])
RESOLUTSIOON:
1.Jätta E K avaldus täitemenetluse peatamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Vabastada E K riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud:
1.Harju Maakohtu 20.09.2019.a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-105312 rahuldati Luminor Liising AS-i hagi osaliselt ning mõisteti E Klt ja Sinelink OÜ-lt solidaarselt hageja kasuks välja 1805,58 eurot ning menetluskulu 425 eurot ja seadusjärgne viivis menetluskuludelt kuni menetluskulude tasumiseni.
2.Täitemenetluse registrist nähtuvalt on täiteasjas nr xxxx täitmisel Harju Maakohtu 30.10.2019.a kohtulahend tsiviilasjas nr 2-19-105312. Nõudeks on võlanõue tsiviilasjas, lisanduvad kohtutäituri tasu ja menetluse algatamise tasu, nõuded on osaliselt rahuldatud, s.h võlanõude jääk on 2200,51 eurot, kohtutäituri tasu jääk 532,24 eurot ja täitemenetluse alustamise tasu 36 täitmisele kuuluv. Sissenõudjaks on Intrum Estonia AS.
3.E K esitas 07.11.2019.a. Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr xxxx. Avaldaja palub peatada täitemenetlus esialgselt 6-ks kuuks. Avalduse kohaselt on täitemenetluse peatamise aluseks avaldaja kehv tervislik seisund, mille tulemusena on talle
määratud raske puue. Avaldajal ei ole võimalik hetkel täitemenetlusega seonduvat nõuet täita, täitemenetluse mittepeatamine viib avaldaja väga raskesse olukorda ja on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Avaldajal tuleb igakuiselt soetada endale ravimeid, peab suutma ennast ära elatada ning talle peab jääma finantse xxxx ja xxxx arstivisiitidel käimiseks. Ta elab juba praegu alla elatusmiinimumi taseme ja peab pidevalt lähedastelt abi paluma. Võlausaldaja huvidest lähtuvalt on võlausaldaja mitmeid kordi eelistatud seisus. Suurele krediidiasutusele see majanduslikult mingisugust mõju ei avalda, kui avaldaja täitemenetlus peatada 6-ks kuuks, avaldajale mõjub see aga laastavalt. Täitemenetluse peatamisel saab selle ajaga selgemaks võlgniku tervislik seisund ja majanduslik olukord. Avaldaja esitas taotluse riigilõivu 50 eurot tasumisest vabastamiseks. Avaldusele on lisatud kodanikuportaalist tehtud väljatrükk avaldajale makstava pensioni ja väljakirjutatud retseptide kohta ja koopia avaldaja puudekaart.
4.28.11.2019.a määrusega kohus rahuldas E K menetlusabi taotluse ja vabastas ta avalduselt riigilõivu summas 50 eurot tasumisest. 31.12.2019.a määrusega kohus võttis avalduse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja avalduse kohta seisukoha esitamiseks.
5.Kohtutäitur Raigo Pärs leiab 14.01.2020.a vastuses, et avaldus täitemenetluse peatamiseks ei ole põhjendatud. Asjaolu, et võlgnikul on kehv tervislik seisund ja sissetulekuks on ainult töövõimetuspension, ei ole mõjuvaks põhjuseks täitemenetluse peatamiseks 6 kuuks. Täitemenetluse peatamise 6 kuuks ja võimalik, et ka kauemaks perioodiks ei muuda asjaolu, et võlgnikul tuleb nõue ükskord ikkagi tasuda. E Kl on võimalik täitemenetluses sõlmida sissenõudjaga kokkulepe, mis rahuldab mõlemaid osapooli.
6.16.01.2021.a vastuses Luminor Liising AS-i esindaja selgitab, et TÄITIS-es olevad andmed on ekslikud, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-19-105312 tehtud kohtuotsusest tulenevalt on sissenõudjaks siiski Luminor Liising AS ning Intrum Estonia AS on tema volitatud esindaja. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja poolt tõendina esitatud eesti.ee portaali väljavõttest nähtuvalt on avaldajale ajavahemikul 21.05.2019 kuni 02.08.2019 väljastatud erinevaid retsepte, millest mõned on kehtetud ehk mitte tarbitud. Retseptiravimite kasutamine ei tõenda otseselt avaldaja kehva tervislikku seisundit. Avaldaja esitatud Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt on talle määratud raske liikumispuue. Avaldaja märgib, et 6 kuu möödudes peaks saama selgemaks võlgniku tervislik seisund ja majanduslik olukord, kuid ei põhjenda, kuidas. Puudutatud isik on seisukohal, et raske liikumispuue ei ole mööduv 6 kuu jooksul, seega on avaldaja avalduse õiguslikud põhjendused väärad. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja ei ole tõendanud TMS § 45 kohaldamise aluseks olevaid erandlikke asjaolusid.
7.20.01.2020.a esitas avaldaja kohtule väljavõtte ajavahemikul 23.12.2018 kuni 10.01.2020 avaldajale avatud haiguslehtede ja väljamakstud hüvitiste kohta. Kohtumääruse põhjendused:
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata.
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 1. lause kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
10.Avaldaja on põhistanud täitemenetluse läbiviimise ebaõiglust tema suhtes seoses tema tervisliku seisukorraga, millest tulenevalt on talle määratud raske puue ja mille tõttu ei ole tal võimalik hetkel täitemenetlusega seotud nõuet täita.
11.Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 (määruse p 11), et TMS § 45 sätestab nn
üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Õiguskirjanduse põhjal peab (sissenõudjate huvide ja õiguste kaitsest lähtudes) menetluse peatamise aluseks olev ebaõiglus olema tingitud kas konkreetsest täitetoimingust või tekkinud alles täitemenetluse käigus, näiteks võlgniku majandusliku, perekondliku või tervisliku olukorra olulise muutumise tõttu. TMS § 45 seob kohtu täitemenetluse eesmärgiga sissenõudja huvidega arvestamise nõude kaudu, annab samas aga ka võimaluse proportsionaalsuse kontrolliks. (A.Alekand. Proportsionaalsuse printsiip põhiõiguste riive mõõdupuuna täitemenetluses. Doktoritöö. 2009. Lk 57)
12.Kohus nõustub, et iseenesest võib täitemenetluse ajal võlgniku tervise halvenemine olla aluseks täitemenetluse peatamisele TMS § 45 alusel, kuid seda siiski ainult juhul, kui tegemist on ajutise iseloomuga terviserikkega või võlgnikku ootamatult tabanud raske haigusega, mistõttu võlgnik vajab aega, et teha vajalikke ümberkorraldusi oma elukorralduses. TMS § 45 eesmärgiks ei ole võlgnikule kaitse andmine tema võimalike püsivate makseraskuste või pikaajalise kroonilise haiguse korral ega ka täitmisdokumendist tuleneva nõude ümberkujundamine. TMS § 45 eesmärgiks on vältida olukorda, kus ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi viisil, mis toob võlgniku jaoks kaasa äärmiselt rasked tagajärjed, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega (Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2014.a määrus tsiviilasjas nr 2-13-30557, p 8). Kohtu hinnangul ei nähtu avaldaja esitatud asjaoludest ja tõenditest, et avaldaja terviseprobleemid on tekkinud ootamatult või oleksid ajutist laadi ning nendega kaasnevad raskused oleksid lahendatavad 6 kuu jooksul. Avaldusele lisatud kodanikuportaali eesti.ee väljavõttest avaldajale väljakirjutatud retseptide kohta põhjal on avaldajale määratud retseptiravimeid alates 21.05.2019, seega juba enne tsiviilasjas nr 2-19-105312 antud täiteasja aluseks oleva lahendi tegemist. Ka väljavõte avaldajale ajavahemikul 23.12.201810.01.2020 avatud haiguslehtede ja väljamakstud hüvitiste kohta kinnitab asjaolu, et avaldaja tervisliku seisundi halvenemine ei ole tekkinud täitemenetluse ajal, vaid oluliselt varem ja tegemist on pigem kroonilise seisundiga. Avaldaja kohtule esitatud puudega isiku kaardi kohta kohus märgib, et ravivajadus ei ole puude tuvastamise aluseks, kuivõrd puuet ei ole võimalik kompenseerida ravi ja/või ravimitega, puuet ei põhjusta pidev ravimite kasutamise vajadus, ägeda või kroonilise haiguse ravi, kasutatavate ravimite suur hulk ega sagedaste arstivisiitide vajadus (allikas: sotsiaalkindlustusamet.ee). Kohus nõustub sissenõudja märkusega, et raske liikumispuue ei ole ilmselt mööduv taotletud peatamise aja 6 kuu jooksul, mida kinnitab ka puude tõendil märgitud kehtivuse aeg 12.06.2024 (sotsiaalministri 18.06.2019.a määruse nr 43 § 3 lg 4 kohaselt väljastatakse puudega isiku kaart kehtivusajaga, mis vastab puude raskusastme tuvastamise otsusele märgitud puude raskusastme kehtivusajale). Eeltoodust tulenevalt ei anna avaldaja esitatud asjaolud alust järelduseks, et täiteasjas nr xxxx täitmine oleks avaldaja suhtes ebaõiglane viisil või määral, mis kaaluks üles sissenõudja huvi saavutada oma sundtäitmisele esitatud nõude täitmine mõistliku aja jooksul. Ka sissenõudja ja võlgniku huvide kaalumisel ei saa järeldada, et võlgniku huvid võiksid üles kaaluda sissenõudja õiguse nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Menetluskulud
13.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 1. lauses sätestatust märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 172 lg 1 1. lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 7 2. lause kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg-st 7 tulenevalt avaldaja kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetlusosalised ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja toimikust. Eeltoodust tulenevalt puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud, mille suurust kindlaks määrata.
15.Avaldaja oli menetlusabi andmise korras vabastatud avalduselt riigilõivu 50 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 7 alusel võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et arvestades avaldaja tervislikku seisundit, raske puude olemasolu ja varalist olukorda, s.h võimalusi lisasissetulekute teenimiseks, on käesoleval juhul põhjendatud avaldaja riigilõivu 50 eurot riigituludesse maksmise kohustusest vabastada ja jätta see kulu riigi kanda. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.