12. juuni 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-1599
Kohtuasi
xxxxxxxxxxx hagi xxxxxxxxxxxxxxxx-i vastu lepingu alusel tasutud summade tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja xxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat R. V. Kostja xxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat T. K. ja advokaat
T. P.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-25-1599 xxxxxxxxxxx loobumine hagist xxxxxxxxxxxxxxxx-i vastu.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-1599.
3.Rahuldada xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx-i isikuandmete avalikustamise piiramise taotlus ja asendada käesoleva kohtumääruse avalikustamisel menetlusosaliste nimed initsiaalidega või tähemärkidega ja jätta avalikustamata menetlusosaliste registrikoodid.
Jätta menetluskulud xxxxxxxxxxx kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5.Rahuldada xxxxxxxxxxx taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pärast kohtumääruse jõustumist xxxxxxxxxxx pool hagilt tasutud riigilõivust pool, s.o 2500 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 1 (4)
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.xxxxxxxxxxx (hageja) esitas 29.01.2025 Tartu Maakohtule hagi xxxxxxxxxxxxxxxx-i (kostja) vastu järgmistes nõuetes: 1) mõista kostjalt hageja kasuks lepingu tagasitäitmisena välja 3 364 864,80 eurot; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 101 886,99 eurot 29.01.2025 seisuga ja alates 30.01.2025 protsendina (8% aastas + Euroopa Keskpanga intressimäär) põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja intress 226 412,47 eurot; 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis summas 919 096,72 eurot; Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.03.2022 töövõtulepingu nr S02022031556233EE, mille alusel kohustus kostja püstitama päikeseelektrijaama. Töövõtulepingu lisaks oleva hinnapakkumise kohaselt kohustus kostja tarnima päikesepaneelid, inverterid, kinnitusraamid/lisaseadmed ja vastavalt 16.06.2022 lisakokkuleppele teostama jaama paigaldustööd. Kostja on esitanud hagejale maksmiseks tasuarved järgmiselt: 24.03.2022 arve summas 271 896 eurot, 16.09.2022 arve summas 2 447 064 eurot ja 21.04.2023 arve summas 645 904, 80 eurot. Kokku on hageja tasunud kostjale töövõtulepingu alusel 3 364 864, 80 eurot. Alates 2024. aasta juunist on päikeseelektrijaamal avaldunud puudused. Kostja tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud. Hageja nõuab töövõtulepingu tagasitäitmist ja kostjale tasutud rahasummade tagastamist. Hageja jaoks on päikeseelektrijaama projekt nurjunud ja tehtud kulutused asjatud. Hageja käsitleb tehtud kulutusi enda kahjuna, mille eest peab vastutama kostja. Hageja on saanud kostja rikkumiste tõttu otsest varalist kahju päikesepargi rajamiseks võetud pangalaenu intresside näol. Hageja on saanud kostja rikkumiste tõttu varalist kahju summas 919 096, 72 eurot. Hageja on taganenud 25.09.2024 avaldusega kostjaga sõlmitud töövõtulepingust alates 29.10.2024, mistõttu on poolte vahel tekkinud lepingu tagasitäitmise võlasuhe.
2.Kohus võttis 03.02.2025 kohtumäärusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama.
3.Hageja esitas 12.06.2025 avalduse hagist loobumiseks, mis on allkirjastatud nii hageja kui ka kostja lepinguliste esindajate poolt. Pooled kinnitavad, et on sõlminud kohtuvälise kompromisslepingu. Vastavalt kompromissilepingus kokku lepitule jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Pooled on TsMS § 661 lg 4 kokku leppinud ja paluvad lühendada menetluse lõpetamise määruse vaidlustamise tähtaega ühele päevale. Pooled paluvad asendada nende nimed initsiaalidega ning mitte avaldada määruse avalikustamisel arvutivõrgus TsMS § 462 lg 2 nimetatud andmeid kummagi poole puhul. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 2500 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
2 (4)
4.Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist loobunud.
5.TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna hagiavaldusest loobunud. Pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe. Ühtlasi on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta on hagist loobumisega nõus ega soovi hagejalt menetluskulude väljamõistmist.
6.TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Asjas esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse.
7.Pooled taotlevad kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada poolte nimed initsiaalidega ning mitte avaldada määruse avalikustamisel arvutivõrgus TsMS § 462 lg 2 nimetatud andmeid kummagi poole puhul. TsMS § 462 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei mõjuta otsuse jõustumist. Sama sätte teise lõike kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et andmesubjekti isikuandmete avalikustamise piiramise taotlus tuleb TsMS § 462 lg 2 esimese lause alusel rahuldada.
8.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
3 (4)
Pooled avaldasid kohtule, et nad on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue on rahuldatud pärast hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Hageja ei soovi kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Seega tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
9.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
Hagilt kuulus tasumisele riigilõiv 5000 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse poole riigilõivu, s.o 2500 euro tagastamiseks hagejale.
10.Kohus selgitab, et TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Pooled on lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani alates määruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.