Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Fred Fisker
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. september 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-12984
Kohtuasi
Kagu Projekt OÜ hagi Forteks OÜ vastu 2520 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. aprilli 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kagu Projekt OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1346 eurot ja 84 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) Kagu Projekt OÜ (registrikood 12439617, asukoht Põllu tn 1-33, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond), volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Hannes Olli Kostja (vastustaja) Forteks OÜ (registrikood 10610923, asukoht Läike tee 2-3, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond), volitatud esindaja vandeadvokaat Äili Rodi
Kohtuistungi toimumise aeg
3. september 2019
Istungil osalenud isikud
Hageja volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Hannes Olli Kostja seaduslik esindaja MP ja volitatud esindaja vandeadvokaat Äili Rodi
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 26. aprilli 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta Kagu Projekt OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Kagu Projekt OÜ kanda.
4.Mõista Kagu Projekt OÜ-lt Forteks OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 675 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest
2-18-12984 kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kagu Projekt OÜ (hageja) esitas 30. augustil 2018 Harju Maakohtule Forteks OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2520 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 209 eurot 16 senti ja alates hagi esitamiseks kuni põhivõla tasumiseni viivise 0,05% päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmised pooled 20. veebruaril 2018 suulise töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja tegema kostjale Tallinnas Nõmme tee 60 asuvatele ridaelamutele põranda betoonitöid (300 m2) ja kostja kohustus tasuma hagejale tasu 7 eurot/m2. Hageja tegi
26.veebruaril 2018 kokkulepitud tööd ja andis need üle objektijuhile. 13. märtsil 2018 esitas hageja kostjale tööde eest arve nr 1058 summaga 2520 eurot maksetähtajaga 19. märtsil 2018. Kostja ei tasunud arvet. Arve kohaselt tuli kostjalt asuda arvel märgitud summa tasumisega viivitamise korral viivist 0,05% päevas. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle osaliselt rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt tellis SemiService OÜ (tellija) kostjalt (töövõtja) ridaelamute põrandate betoneerimise ja kostja sõlmis omakorda alltöövõtulepingu hagejaga. Pooltel aga ei olnud kokkulepet, et hageja teeb töid 300 m2 hinnaga 7 eurot/m2. Põrandaplaani järgi oli tööde maht tegelikult 292 m2 ning betoneerimise ja lihvimise hind 4,5 eurot/m2 + käibemaks (5,4 eurot/m2). Sama suurusega tasu maksis kostja ka teisele samal objektil betoonitöid teinud alltöövõtjale (Anko Ehitus OÜ). Seega võlgneb kostja hagejale 1576 eurot 80 senti. Samuti ei olnud pooltel viivisekokkulepet, mistõttu on hageja õigus nõuda üksnes seadusjärgses määras viivist.
2-18-12984 Kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue 1125 eurot 60 senti, mille kostja tasaarvestab hageja nõudega. Pooled leppisid kokku, et hageja teeb tööd selliselt, et enne parketi paigaldamist ei ole vaja lisatöid teha. Hageja tööd ei olnud kvaliteetsed ning omaniku järelevalve tuvastas selles puudused. Puuduste kõrvaldamiseks (betoonpõrandate parandamiseks ja lihvimiseks) kulus hagejal 438 eurot. Lisaks rikkus hageja töid tehes (põrandaid lihvides) viie põrandani ulatuva akna raamid. Hagejal kulus aknaraamide parandamiseks 500 eurot. Seega tekkis hagejal kokku kahju 1125 eurot 60 senti (438+500+käibemaks). Pärast nõuete tasaarvestamist peab kostja tasuma hagejale 451 eurot 29 senti ning selle summa viivitamise eest seaduses sätestatud määras viivist. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 26. aprilli 2019. aasta otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1576 eurot 80 senti, otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 139 eurot 28 senti ning alates 27. aprillist 2019 kuni võla tasumiseni põhivõlalt (1576 eurot ja 8 senti) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab kostja tasuma hagejale tehtud tööde eest 1576 eurot 80 senti. 943 euro 20 senti ulatuses jääb hageja põhinõue rahuldamata, sest hageja (maakohtu otsuses ekslikult kostja) ei ole tõendanud, et tegelik pindala oli 300 m2 ega seda, et poolte kokkulepe lähtus sellisest pindalast. Samuti ei ole hageja tõendanud enda väidetud hinnakokkulepet. Arve seda ei tõenda. Kostja väitel olnuks hagejal õigus saada puudusteta töö eest tasu 5,4 eurot/m2 (kokku 1576 eurot ja 8 senti). Hageja saaks nõuda suuremat tasu ainult siis, kui ta tõendaks tehtud tööde kõrgema turuhinna. Hageja esitatud Spin Data OÜ asjatundja arvamus seda ei tõenda, sest hageja ei ole tõendanud enda tehtud tööde nn tasasusklassi. Kuigi tellija ja kostja 2. märtsi 2018. a tööde üleandmise akt viitab klassile A, ei kajasta see poolte kokkulepet. Tunnistaja VV ütluste kohaselt ei osalenud tellija hagejaga lepingu sõlmimisel. Samuti kinnitas tunnistaja, et tööde tegemisel osalesid ka kostja töötajad. Seda ei saanud asjatundja arvamust koostades arvestada.
3.2.Kostja ei ole tõendanud, et ta teatas hagejale väidetud puudustest ning andis talle täiendava tähtaja väidetud puuduste kõrvaldamiseks, seetõttu ei saa kostja nõuda nende tööde tegemiseks tehtud kulutuste hüvitamist (VÕS § 644 lg 3 ja 5). Aknaraamide kahjustamisega tekkinud kahju asjaolud ei ole selged.
3.3.Kuna hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe kohaldada viivisemäära 0,05% päevas, on hagejal õigus nõuda seadusjärgses määras viivist.
3.4.Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude 60% ulatuses ning viivise nõutust väiksema määra alusel, jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud, ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus nõutaval viisil põhjendanud, miks ta jätab hagi osaliselt rahuldamata. Kuna töö ei olnud puudustega, pidanuks maakohus hagi täielikult rahuldama.
2-18-12984
Maakohtu otsusest ei nähtu, millisest hinnast maakohus lähtus. Seejuures jättis maakohus põhjendamatult arvestamata hageja esitatud asjatundja arvamuse betoonitööde keskmise kohaliku hinna kohta ning selle, et hageja esitatud arvele märgitud hind oli sellega kooskõlas. Maakohus järeldas ekslikult, et asjas ei saa tuvastada, millisele kvaliteediklassile pidi töö vastama. Kostja ja tellija 2. märtsi 2018. a akt viitab selget sellele, et kohaldub klass A.
4.2.Maakohus jättis ekslikult menetluskulud poolte enda kanda, kuigi pidanud hagi osalise rahuldamise tõttu jätma 60% hageja menetluskuludest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel kostja kanda. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TSMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Muus osas ei ole kumbki pool maakohtu otsust vaidlustanud, sh ei ole kostja vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hageja nõude kostja kahju hüvitamise nõudega tasaarvestamata. Seetõttu kontrollib kolleegium üksnes seda, kas maakohus jättis õigesti hagi 943 euro 20 sendi ja sellelt viivise saamiseks rahuldamata.
7.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi osaliselt rahuldamata, kuid maakohus ei ole oma otsust hagi rahuldamist ega rahuldamata jätmist puudutavas osas nõuetekohaselt põhjendanud, rikkudes sellega menetlusõiguse normi. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Seejuures peab kohus otsust tehes TsMS § 438 lg 1 I lause järgi hindama tõendeid, otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada. Praegusel juhul on maakohus hagi osaliselt rahuldanud, kuid maakohtu põhjendustest ei nähtu selgelt, millised asjaolud maakohus tuvastas ning millist õigusakti ta kohaldas. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimused parandada, täiendades ja muutes osaliselt vaidlustatud osas kohtuotsuse põhjendusi.
8.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses eelkõige selle üle, millise suurusega tasu peab kostja hagejale suulise töövõtulepingu alusel maksma.
8.1.Kolleegium selgitab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) VÕS § 635 lg 1 järgi valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eelkõige tuleb maksta töö eest töövõtulepinguga kokkulepitud tasu. Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses
2-18-12984 kokku lepitud, tuleb VÕS § 637 lg 1 järgi maksta tavalist tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu. Seega saab hageja nõuda kostjalt eelkõige sellise suurusega tasu maksmist, milles pooled kokku leppisid, selge kokkuleppe puudumisel või kokkuleppe tõendamisraskuste korral aga samasuguse töö eest makstavat tavalist tasu. Kui töö eripära arvestades ei ole võimalik välja tuua tavalist tasu, on töövõtjal õigus saada tehtud töö eest kõiki asjaolusid arvestades mõistlikku tasu. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Kuna hageja väitel on tal õigus saada kostjalt tasu 2520 eurot, pidi hageja kohtumenetluses hagi rahuldamiseks tõendama, et pooltel oli hageja väidetud tasukokkulepe, või et selline tasu oli tavaline või asjaolusid arvestades mõistlik.
8.2.Praegusel juhul väidab hageja, et kostja tellis temalt 300 m2 betoonitöid hinnaga 7 eurot/m2. Oma väite tõendamiseks esitas hageja kostjale 13. märtsil 2018 kostjale esitatud arve nr 1058 (tl 4). Arve kohaselt pidi kostja tasuma hagejale betoonitööde eest hiljemalt
19.märtsil 2018 kokku 2520 eurot (300 m2 × 7 eurot/m2 + käibemaks). Kuigi arve esitamine viitab sellele, et pooltel võis olla arvel märgitud tasukokkulepe, ei saa kohus üksnes arve alusel järeldada, et pooltel oli selline tasukokkulepe, sest arve koostas hageja ning sellest ei saa järeldada kostja nõustumist arvel märgitud hinnaga.
8.3.Lisaks esitas hageja Spin Data OÜ asjatundja KK arvamuse tavalise tasu suuruse tõendamiseks (tl 53–54). Arvamusest nähtub, et Spin Data OÜ tegeleb tellijatele ehituseelarvete koostamisega ning asjatundja kinnitab, et tema käsutuses olev informatsioon võimaldab tal anda arvamuse betoonitööde hariliku kohaliku hinna kohtu 2018. aasta veebruaris. Arvamuse kohaselt oli hind tasasusklassi A puhul 8,8 eurot/m2 ja tasasusklassi B puhul 5,7 eurot/m2. Seejuures selgitas asjatundja, et tasasusklassi A kasutatakse selliste betoonpindade valamisel, mida ei kaeta ning tasasusklassi B selliste betoonpindade valamisel, mis kaetakse viimistlus- ja/või kattematerjaliga. Hageja väitel kinnitab kostja ja tellija
2.märtsi 2018. a akt (tl 35–35 pöördel) seda, et tööd pidid vastama tasasusklassi A nõuetele. Akti on allkirjastanud kostja esindaja tööde üleandjana ning tellija ja omanikujärelevalve. Akti p 9 järgi on normdokumendiks Soome normdokument Betonilattiat 2014 by 45 (viide Tarindi RYL), klass A (põrandad, millel ei kasutata täiendavalt isetasanduvat põrandasegu). Kostja vaidles hageja esitatud asjatundja arvamuses toodud hindadele vastu ning tõi esile, et arvamusest ei nähtu, kas hinnad on koos käibemaksuga või ilma, ega see, kas arvestati asjaolu, et töid tehti madalhooajal. Samuti ei vasta toodud hind statistikaameti avaldatud keskmisele tööjõukulule, mistõttu oleks hageja tootlus tehtud töö puhul ebamõistlikult suur. Lisaks osales neil töödel ka kaks kostja töötajat. Kostja esitas tavalise keskmise turuhinna tõendamiseks samal ehitusobjektil töid teinud teise alltöövõtja Anko Ehitus OÜ 28. märtsil 2018 kostjale esitatud arve nr 8 (tl 33). Arvelt nähtub, et Anko Ehitus OÜ tegi samal objektil II korruse põrandate betoneerimise ja lihvimise töid 262 m2 hinnaga 4,5 eurot/m2 (lisandub käibemaks). Kolleegiumi hinnangul ei saa hageja esitatud asjatundja arvamuse alusel koosmõjus tellija ja kostja allkirjastatud aktiga järeldada, et pooltel oli kokkulepe, et tööd peavad vastama tasasusklassile A, ning et kokkulepitud töö eest makstav tavaline tasu on 8,8 eurot/m2. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et kostja soovis ja pooled leppisid kokku asjatundja arvamuses nimetatud tasasusklassi A nõuetele vastava töö tegemises. Asjaolu, et kostja ja tellija märkisid tööde üleandmise-vastuvõtmise akti klass A, viitab küll sellele, et vastuvõetud tööd pidid ilmselt neile nõuetele vastama, kuid see ei kinnita üheselt seda, et
2-18-12984 hageja ja kostja vahel oli selline kokkulepe. Lisaks ei saa ringkonnakohus asjatundja arvamuses ja aktis märgitud selgituste alusel üheselt järeldada, et mõlemas dokumendis nimetatud klass A tähendab ühte ja sedasama. Kui asjatundja määratles tasasusklassi A selliselt, et seal on lubatud tasapinna kõikumised +/- 2 mm 2000 mm juures ning seda kasutatakse katmata betoonpindade puhul, siis akti kohaselt tähendab klass A seda, et ei kasutata täiendavalt isetasanduvat põrandasegu. Seetõttu ei saa kolleegium hageja esitatud tõendite alusel üheselt järeldada, et poolte kokkulepitud tööde eest makstav tavaline tasu on 8,8 eurot/m2. Lisaks ei ole asjatundja arvamuse alusel võimalik järeldada, kas nimetatud hind sisaldab käibemaksu või lisandub see hinnale. Samuti ei nähtu sellest, mida hõlmas arvamuse kontekstis betoonitöö hind – kas üksnes tööjõukulu või ka materjali ja seadmeid. Arvestades seda, et kostja väitel pidid betoneerimistööd olema tehtud sellise kvaliteediga, et sellele on võimalik paigaldada ilma lisatöödeta peale parkett, võis pooltel olla kokkulepe, et töid tehakse asjatundja arvamuses nimetatud tasasusklassi B nõuete kohaselt, sest seda tasasusklassi kasutatakse tavaliselt juhul, kui betoon kaetakse kattematerjaliga. Eelnevat arvestades ei ole hagejal õnnestunud kohtumenetluses tõendada, et pooltel oli hageja väidetud tasukokkulepe, ega seda, et hagis nõutud tasu on tavaline tasu VÕS § 637 lg 1 tähenduses.
8.4.Eeltoodu ei anna praegusel juhul siiski alust jätta hagi täielikult rahuldamata, sest kostja on vastuses hagile võtnud omaks, et hageja tegi suulise töövõtulepingu alusel töid ning tavaline tasu betoneerimistööde eest on 5,4 eurot/m2. Kuigi üldjuhul peab hageja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, et ei vaja hageja väide TsMS § 231 lg 2 järgi tõendamist, kui kostja võtab selle omaks, seejuures on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil. Praegusel juhul võttis kostja omaks, et tavaline tasu tehtud töö eest on 5,4 eurot/m2 ning ühtlasi esitas kohtule ka tõendi, millest nähtub, et samal ehitusobjektil on samalaadset tööd sama hinnaga tehtud. Seega, juhindudes kostja omaksvõtust, tuleb praegusel juhul pidada tavaliseks tasuks 2018. aasta esimeses kvartalis tehtud betoonitööde eest 5,4 eurot/m2. Samuti võttis kostja omaks, et töid tehti 292 m2, mistõttu saab kohus ka sellest hagi rahuldades juhinduda.
9.Eelnevat arvestades järeldas maakohus õigesti, et kostja peab tasuma hagejale tehtud betoonitööde eest 1576 eurot 80 senti (5,4 eurot/m2 × 292 m2) ning nimetatud summalt seadusjärgses määras viivist. Viivisemäära osas ei ole hageja maakohtu otsust vaidlustanud.
10.Hageja ei nõustu maakohtu otsusega ka menetluskulude jaotuse osas ning leiab, et maakohus pidanuks jätma hageja menetluskuludest 60% kostja kanda. Kolleegium selgitab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi viidatud sätte alusel on üldjuhul põhjendatud jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, võib kohus kõiki asjaolusid kaaludes jätta menetluskulud ka poolte enda kanda. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asjaolusid kaalunud ja oma otsus põhjendanud, mistõttu ei näe ringkonnakohus alust maakohtu kaalutusotsusesse sekkuda.
2-18-12984 Menetluskulud
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
12.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks lepingulise esindaja kulud 525 eurot (käibemaksuga), millele lisandub kohtuistungi kulu 150 eurot. Esindajal kulus apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kokku 4 tundi 30 minutit (sh 3 tundi maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumisele ning vastuse koostamisele, 1⁄2 tundi kohtuistungiks valmistumisele ning 1 tund ringkonnakohtu istungil osalemisele) tunnihinnaga 150 eurot/tund (käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul on kostja esindaja apellatsioonimenetluses tehtud toimingud olnud vajalikud ning neile kulunud aeg põhjendatud, arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ning mahtu. Kostja esindaja tunnihind 150 eurot (käibemaksuga) ei ületa vandeadvokaadi tavapärast tasumäära. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale lepingulise esindaja kulu 675 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.