26. aprill 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-12984
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
3190,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Kagu Projekt OÜ (registrikood: 12439617; asukoht: Põllu tn 1-33, Saku alevik, Saku vald, 75501, Harju maakond) Lepinguline esindaja Hannes Olli (e-post: [email protected])
Kostja
Forteks OÜ (registrikood: 10610923; asukoht: Tammiku põik 1-6, Peetri alevik, Rae vald, 75312, Harju maakond) Lepinguline esindaja Äili Rodi (e-post: [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg
18.04.2019
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista Forteks OÜ-lt (registrikood 10610923) Kagu Projekt OÜ (registrikood 12439617) kasuks välja 1716,08 eurot (üks tuhat seitsesada kuusteist eurot ja kaheksa). Nimetatud summa koosneb põhivõlast 1576,8 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks kogunenud viivisest 139,28 eurot.
3.Mõista Forteks OÜ-lt (registrikood 10610923) Kagu Projekt OÜ (registrikood 12439617) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 1576,8 eurot alates 27.04.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni.
Jätta hagi rahuldamata põhivõla 943,2 eurot ja sellelt nõudelt arvestatava viivise väljamõistmise nõude osas. Viivisenõue rahuldada seadusjärgses määras, mitte hageja poolt taotletud määraga 0,05% päevas.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Kagu Projekt OÜ (hageja) esitas 30.08.2018 Forteks OÜ (kostja) vastu hagi, nõudes 2520 euro ja viivise väljamõistmist. Hageja nõue põhineb 20.02.2018 suuliselt sõlmitud töövõtulepingul, mille alusel hageja tegi kostjale ridaelamute põrandate betoonitöid aadressil xxxx. Hageja esitas kostjale tööde eest 13.03.2018 arve nr 1058, mille kostja on jätnud tasumata. Hageja tasunõue lähtub pindalast 300 m2 ja tasumäärast 7 eurot/m2, millele lisandub käibemaks. Tasumise tähtpäev oli 19.03.2018. Hageja palus ka viivise väljamõistmist arvestatuna arvel märgitud määraga 0,05% päevas alates 19.03.2018 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja määrata kostja kanda.
2.13.09.2018 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse.
3.Kostja vastas hagile 19.10.2018, paludes jätta hagi rahuldamata. Kostja väitel tegi hageja tegelikult töid pindalaga 292 m2. Tasu pooled kokku ei leppinud ja kostja arvates oleks hagejal olnud puudusteta töö korral õigus saada tasu määraga 4,5 eurot/m2, mis on turuhind. Hageja töö oli puudustega, puuduste kõrvaldamise maksumus oli 525,6 eurot koos käibemaksuga. Hageja kahjustas elamu aknaid ja põhjustas sellega kahju 600 eurot koos käibemaksuga. Kostja tasaarvestas 19.10.2018 vastuses hageja nõude summas 1125,6 eurot ja teatas, et peale tasaarvestust on hagejal õigus saada 451,29 eurot ja sellelt summalt arvestatavat seadusjärgset viivist määraga 8% aastas.
4.Hageja vastas kostjale 14.11.2018. Hageja väitel oli lepitud siiski kokku 292 m2 tööde tegemine hinnaga 7 eurot / m2. Hageja arvates ei tõenda kostja esitatud Xxxx OÜ arve selliste tööde turuhinda. Töös esinenud puudused on tõendamata. Tööde üleandmise akt ei fikseerinud puudusi kontrollitaval viisil. Aktis on fikseeritud kohatised ebatasasused, kuid nende kõrvaldamise kulude kohta esitatud Xxxx OÜ arvest järeldub, justkui oleks puudusi kõrvaldatud 292 m2 suurusel pinnal. Hagejalt betooni lihvimist ei tellitud ja tööde üleandmise aktist nähtuvalt teostati silumine liibiga. Akende kahjustamine hageja poolt ja kahju suurus on tõendamata. Hagejalt puuduste kõrvaldamist ei nõutud, mille kostja võttis oma vastuse p-s 2.6 ka omaks. VÕS § 646 lg 5 järgi pole kostjal õigus nõuda puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.
5.Kohus teatas 20.02.2019 pooltele kohtu koosseisu muutumisest ja selgitas tõendamiskoormise jaotust.
6.Hageja esitas 15.03.2019 kohtule Xxxx OÜ asjatundjaarvamuse betoonitööde hariliku kohaliku keskmise turuhinna kohta.
7.Kostja esitas 11.04.2019 oma seisukohad Xxxx OÜ asjatundjaarvamuse kohta ja esitas faktiväiteid sellest, kuidas hageja oma töö teostas ja kuidas selles osalesid ka kostja töötajad.
8.18.04.2019 kohtuistungil kuulati ära hageja poolt taotletud tunnistaja V K. Asja arutamine viidi lõpule ja pooled esitasid oma menetluskulude nimekirjad. Kumbki pool soovis saada täiendavat hüvitist lepingulise esindaja 2 (toimiku lk 76p) tunni töö eest seoses kohtuistungiga. Otsuse põhjendused
9.Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
10.Kostja on võtnud hagi õigeks summas 451,29 eurot ning sellelt summalt arvestatava seadusjärgse viivise osas. Kostja kinnitas kohtuistungil, et see summa on hagejale tasumata (toimiku lk 76).
11.Kostja väitel tegi hageja töid pindalaga 292 m2. Kostja pole tõendanud, et tegelik pindala oli 300 m2 ega seda, et poolte kokkulepe lähtus pindalast 300 m2.
12.Kostja väitel oleks hagejal olnud puudusteta töö korral õigus saada töötasu 4,5 eurot / m2, millele lisandub käibemaks. Kokku 1576,8 eurot (kostja 19.10.2018 vastuse p 3.13.3, toimik lk 21p). Kuna hageja ei ole tõendanud hinnakokkuleppe olemasolu, saaks hageja nõuda suuremat tasu ainult juhul, kui ta tõendaks tehtud tööde kõrgema turuhinna. Xxxx OÜ asjatundjaarvamus (toimik lk 53) seda kohtu arvates ei tõenda, kuna tõendamata on hageja poolt tehtud tööde nn tasasusklass. Xxxx OÜ ja kostja poolt
02.03.2018 vormistatud tööde üleandmisakt viitab küll klassile A, kuid see ei kajasta hageja ja kostja vahelist kokkulepet. Tunnistaja V K ütluste kohaselt Xxxx OÜ hagejaga sõlmitud kokkuleppe sõlmimisel ei osalenud. Kostja väitel osales tööde tegemises ka tema töötajaid, mida kinnitas ka tunnistaja. Hageja seda faktiväidet ei vaidlustanud. Kostja töötajate panust ei saanud Xxxx OÜ turuhinna kohta ajatundjaarvamuse andmisel arvestada ja seda pole teinud ka hageja.
13.Hageja töös esinenud puuduste ja hageja poolt väidetavalt põhjustatud kahju asjaolude tõendamiskoormis lasus kostjal. Kohus selgitas kostjale 20.02.2019 määruses probleeme nende asjaolude tõendamise osas.
14.Kohtule pole esitatud tõendeid tööde üleandmise vormistamisest hageja ja kostja vahel. Kostja kasutas hagejat alltöövõtjana ja andis 02.03.2018 kirjaliku aktiga (toimik lk 35) need ise üle lõpptellijale Xxxx OÜ-le. Selles aktis on viidatud betoonpindade ebatasasusele, kuid nende ulatust (pindala, kõrguste vahe) pole täpsustatud. Pole tõendeid selle kohta, et kostja oleks esitanud hagejale andmeid väidetavate puuduste kohta. Puuduste täpseid asjaolusid teadmata pole võimalik hinnata nende kõrvaldamiseks vajalike kulude suurust. Puudustest teatamata jätmine võttis kostjalt õiguse neile tugineda (võlaõigusseadus [VÕS] § 644 lg 3).
15.Kostja ei andnud hagejale võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Vastupidi, kostja on kinnitanud, et ei soovinud parandustööde tegemist hageja poolt (toimik lk 21p). Seetõttu pole kostjal õigust nõuda nende tööde tegemiseks tehtud kulutuste hüvitamist (VÕS § 646 lg 5).
16.Kostja väitel kahjustas hageja töö tegemise ruumides aknaraame, kuid kostja pole seda tõendanud. Kostja ja tunnistaja väitel osalesid tööde tegemises ka kostja enda töötajad. Kostjal oleks järelikult olnud võimalik tõendada kahju põhjustamist nende isikute ütluste kaudu. Aknaid võisid kahjustada ka kostja töötajad. Kostja ja tunnistaja V K väitel kahjustati aknaraame lihvimismasinaga. Pole selge, kas ja millises ulatuses hageja töötajad üldse lihvimismasinaid kasutasid. Kostja 11.04.2019 seletuse kohaselt „Kagu Projekt lihvijad tegid vähem töötunde, kuna nad ei oodanud betooni tardumist ega lihvinud betooni üle“ (toimiku lk 57). Ka tööde üleandmise 02.03.2018 aktis on märgitud, et „ei ole teostatud lihvitud betoonpõrandate töö, vaid tegemist on liibiga silutud pindadega.“
17.Kontrollimatuseni ebamäärane on aknaraamide kahjustuste ulatus, mistõttu pole võimalik usutavalt kontrollida nende kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste suurust. Kostja on esitanud väidetavate kahjustuste kohta fotosid (toimiku lk 24 – 31) ja on selgitanud, et fotodelt nähtuvad kraaped ja muljumised, mis tekivad kui suure lihvimismasinaga põrkutakse töö ajal vastu akent. Sellises olukorras ei saa ainuüksi Xxxx OÜ arvest nr 4 (toimik lk 37) usutavalt järeldada aknaraamide kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste suurust.
18.Kohus leiab seega, et kostja peab hagejale tasuma tehtud tööde eest 1576,8 eurot (vt p 12 eespool). Hageja põhinõue jääb rahuldamata 943,2 euro ulatuses (2520-1576,8).
19.Hageja on palunud viivise väljamõistmist määraga 0,05% päevas. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe sellise viivisemäära kohaldamise kohta. Asjaolu, et hageja on viivisemäära oma arvele märkinud ning et kolmanda isiku poolt kostjale esitatud arvel on olnud veelgi suurem viivisemäär, ei saa olla hageja viivisenõude aluseks. Küll aga on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra järgi. Kostja pole vaielnud vastu, et põhivõla sissenõutavaks muutumise kuupäev oli 19.03.2018. Kohus mõistab viivise välja perioodi 20.03.2018 – 25.04.2019 eest summas 139,28 eurot (1576,8 eurot x 8% aastas ehk 0,021918% päevas x 403 päeva). Kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni mõistab kohus viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra järgi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367.
Menetluskulude jaotus
20.Kohus rahuldab hageja põhinõude ca 60% ulatuses. Viivisenõude rahuldab kohus hageja poolt nõutust väiksema määra alusel. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.