7900 eurot Hageja: OMEGA Invest OÜ (registrikood 10866568) Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ) Kostja: T L (isikukood xxx) Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja lahendamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt T L (isikukood xxx) hageja OMEGA Invest OÜ (registrikood 10866568) kasuks välja 5238,04 eurot, millest põhivõlgnevus on 4736,13 eurot ja intress 501,91 eurot.
3.Mõista kostjalt T L hageja OMEGA Invest OÜ kasuks välja viivis alates nõude tekkimisest kuni hagiavalduse esitamiseni 25.07.2019 summas 552,58 eurot.
4.Eelnimetatut ületava viivisenõude osas jätta hagi rahuldamata.
5.Määrata menetluskulud kostja kanda 73% ulatuses ning OMEGA Invest OÜ kanda 27% ulatuses.
Mõista kostjalt T L hageja OMEGA Invest OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 419,75 eurot.
7.Mõista kostjalt T L hageja OMEGA Invest OÜ kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused
1.Käesolevas tsiviilasjas menetletakse OMEGA INVEST OÜ hagi T L vastu. Hagi aluseks on 08.10.2016 portaali OÜ Xxx vahendusel sõlmitud laenuleping nr S16277721, 23.01.2017 portaali OÜ Xxx vahendusel sõlmitud laenuleping nr S17620907 ja 28.03.2017 portaali OÜ Xxx vahendusel sõlmitud laenuleping nr S17824608. Hageja nõuab põhivõla summas 4736,13 eurot, intressi summas 501,91 eurot ja viivise summas 2661,96 eurot väljamõistmist ning menetluskulude summas 775 eurot hüvitamist.
2.Harju Maakohus võttis hagi 23.08.2019 määrusega menetlusse, määras kostjale vastamiseks tähtaja ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest. Kahju hüvitamise nõudest summas 100 eurot hageja loobus 22.08.2019 ja seda nõuet menetlusse ei võetud. Määrus koos hagiavaldusega toimetati kostjale E-Toimiku vahendusel kätte 23.08.2019. Kostja ei ole hagile vastanud.
3.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldab kohus kostja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.
4.Kohus rahuldab hagi laenu tagastamise kohustuseks oleva põhivõla 4736,13 eurot ja intressi 501,91 eurot osas.
5.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 2661,96 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast laenulepingu nr S16277721 puhul 0,083% päevas (30,3% aastas), laenulepingu nr S17620907 puhul 0,105% päevas
(38,33% aastas) ja laenulepingu nr S17824608 puhul 0,113% päevas (41,25% aastas). Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Tulenevalt laenulepingutest S16277721, S17620907 ja S17824608 on pooled kokku leppinud viivise määras vastavalt 0,083% päevas, 0,105% päevas ja 0,113% päevas iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, seega vastavalt 30,3%, 38,33% ja 41,25% aastas. Kohtu hinnangul on viivise määrade puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)
7.Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas.
8.Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingutes kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära ligikaudu neli kuni viis korda. Kohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.
9.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel
kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 452,82 euro tasumisega viivitamise eest perioodil 06.03.2018 – 25.07.2019 võlgneb kostja hagejale vastavalt viivisena 50,32 eurot. 2555,67 euro tasumisega viivitamise eest perioodil 06.02.2018 – 25.07.2019 võlgneb kostja hagejale vastavalt viivisena 299,68 eurot. 1727,64 euro tasumisega viivitamise eest perioodil 06.02.2018 – 25.07.2019 võlgneb kostja hagejale vastavalt viivisena 202,58 eurot Kokku tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 552,58 eurot.
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 73% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 73% ulatuses kostja ja 27% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 419,75 eurot (s.o 575 eurost 73%).
11.Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuludeks riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot kolme tunni töö eest. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik ühe kolmandiku ulatuses ehk summas 100 eurot (300:3). Töö on piirdunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Seetõttu loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalike kulude summaks 575 eurot ja mõistab selle kostjalt välja 73% ulatuses.
12.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
13.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
14.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.