Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi I K vastu võlgnevuse 3435,83 euro, intressi 665,61 euro, võla sissenõudmise kulude 35 euro, viivise 2522,36 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
7754,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline [email protected])
esindaja
Carlo
Kask
(e-post
Kostja I K (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista I K Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus (põhinõue) 3435,83 eurot, intress 665,61 eurot, võla sissenõudmise kulud 35 eurot ja seisuga 22. august 2019 sissenõutavaks muutunud viivis 632,57 eurot.
3.Välja mõista I K Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina põhinõudelt (3435,83 eurolt) alates 23. augustist 2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
5.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
2-19-11578 Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud 72% ulatuses I K kanda ja 28% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
2.Välja mõista I K Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena riigilõiv 342 eurot ja õigusabikulud 57,60 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb I K tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Bigbank AS-i ja I K (kostja) vahel 29.04.2015 sõlmitud väikelaenu leping nr SL15-011246744, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud. Nõue on 29.03.2018 loovutatud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital (hageja). Kohtu selgitused
2.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada järgmist.
3.Hageja on hagis välja toonud, et kostjaga sõlmitud laenulepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkel intressimäär 31,9% aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt lepingus sätestatud intressiga võrdses määras 31,9% aastas (kooskõlas laenulepingu
2-19-11578 põhitingimuste p-ga 6.1). Hageja palus kostjalt välja mõista viivise määraga 0,087397% päevas (s.o 31,9% aastas / 365) võlgnevuse põhiosalt 3435,83 eurolt, ajavahemiku 05.05.2017 22.08.2019 eest summas 2522,36 eurot. Seejuures palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 3435,83 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,087397% päevas, alates 23.08.2019.
4.Kohus selgitab, et viivise määraks on vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele laenulepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt kostjaga 29.04.2015 sõlmitud väikelaenu lepingule nr SL15-01-1246744 on intressimäär aasta kohta 31,9%. Kohus juhib tähelepanu, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja (viivise) aastamäär 31,9% ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine.
5.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt on hageja viivise nõue põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivisenõude osas perioodi 05.05.2017 - 22.08.2019 eest (põhivõla summalt 3435,83 eurolt) summas 632,57 eurot. Ülejäänud (s.o 2522,36 eurot – 632,57 eurot = 1889,79 eurot) osas jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Lähtuvalt eeltoodust ja TsMS § 367 järgi mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise protsendina põhinõudelt (s.o 3435,83 eurolt) alates 23.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 475 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.
7.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 420 eurot selgelt põhjendamatu. Kohtule esitatud menetluskulude arve nr 186056 spetsifikatsioonist nähtub, et kokku on hagejale osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses juristi poolt tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades esindaja kvalifikatsiooni peab kohus põhjendatud tunnihinnaks 80 eurot (käibemaksuga). Arvestades
2-19-11578 esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 80 eurot (käibemaksuga), mis vastab ühele töötunnile ning mis tuleb kostjalt, lähtuvalt alltoodud menetluskulude jaotusest, välja mõista.
8.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 72% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 72% ulatuses kostja ja 28% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 342 eurot (475 x 72%) ja õigusabikulud 57,60 eurot (80 x 72%).
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
10.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.