2-19-8181/22 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 29.05.2019 avalduse A Ki pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tuleneb võlgniku võlgnevus 07.12.2015 Maksu- ja Tolliameti poolt võlgnikule väljastatud vastutusotsusest nr 13-7/608-7, millega kohustati võlgnikku tasuma xxx OÜ maksuvõlg summas 64 234,42 eurot. Maksuhaldur on teinud maksuvõla sissenõudmiseks täitetoiminguid (19.02.2016 arestis võlgniku arvelduskontod Eestis asuvates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides) ning on esitanud täitmisavalduse Tallinna kohtutäiturile xxx. Avalduse esitamise seisuga oli võlgnikul tasumata maksuvõlg summas 54 592,28 eurot. Võlausaldaja palub kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohus võttis avalduse menetlusse 03.06.2019. 11.06.2019 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik eelistungile ei ilmunud. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 160 000 eurot ja kohustusi 54 592,28 eurot. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub võlgnikule kaks kinnisasja, millele on seatud hüpoteegid kokku summas 350 000 eurot, seega võlgnikul võib olla kohustusi ~ 350 000 eurot. Eeltoodu tõttu on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga pankrotiseaduse tähenduses, võlgnik olles äriühingu juhatuse liige, ei täitnud hoolsuskohustust, milleks on maksuseadusest tulenev riiklike maksude tasumise kohustus. Maksejõuetus tekkis jaanuaris 2016. Ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimalusi. Ajutine haldur palub määrata tasuks 928,80 eurot (sh käibemaks) ja kulude hüvitiseks 120,16 eurot (sh käibemaks) pankrotivara arvelt. 10.09.2019 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud. Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus peab kooskõlas ajutise halduri seisukohaga maksejõuetuse tekkimise põhjuseks rasket juhtimisviga pankrotiseaduse § 28 lg 5 tähenduses, milleks on äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmata jätmine.

Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 01.10.2019.a algusega kell 11.00 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn, saal 2005). PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuna võlgnikul kinnisvara puutub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 928,80 eurot (sh käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 120,16 eurot (sh käibemaks). Võlausaldaja ega võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,6 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud ning tehtud kulutused vajalikud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab pankrotivara arvelt halduri tasuks 928,80 eurot ja kulutuste hüvitiseks 120,16 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik