Otsuse tegemise aeg ja koht 13.09.2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-104800
Tsiviilasi
Rävala Õigusbüroo OÜ hagi A Bi vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 262,14 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462, Rävala esindajad pst 8, Tallinn 10143); Hageja lepinguline esindaja: Alar Liivamägi (telefon 51992651, epost: [email protected]); Kostja: A B (isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi põhinõudes 200 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõudes 14,69 eurot ja täiendavalt sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 200 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 14,69 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista edaspidi sissenõtavaks muutuva viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.10.2018 õigusteenuse lepingu, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale õigusteenust. Tegemist oli üldiste tingimustega raamlepinguga, milles oli kokku lepitud osutatavate teenuste hind, kuid mitte teenuse osutamiseks tehtavad toimingud detailselt. Kostja allkirjastas lepingu 19.10.2018 digitaalselt. Pooled täpsustasid tehtavaid toiminguid suuliselt.
3.Lepingu punkti 3.4.1. kohaselt oli hageja osutatava õigusteenuse esmase konsultatsiooni ja dokumentidega tutvumise hind 40 eurot tunnis, järgneva konsultatsiooni ja dokumentidega tutvumise hind alates 85 eurot tunnis. Esmase konsultatsiooni pidasid hageja ja kostja juba enne õigusteenuse lepingu allkirjastamist tasuta. Samuti oli hinnaga alates 85 eurot tunnis muu õigusnõustamine või õigustoimingu sooritamine. Lepingu punktis 3.7. leppisid hageja ja kostja kokku tähtaegselt tasumata summadelt arvestatava viivise määras 0,065 % päevas.
4.Kostja soovis saada selgust erinevate võlausaldajate võlanõuetes tema vastu ja võlanõuete suuruses. Kostja soovis abi võlgade refinantseerimise lahenduse leidmisel, kui refinantseerimine peaks võimalik olema. Hageja nõustus kostjat selles abistama, kuid ei lubanud kindlat lõpptulemust, kuna see ei sõltunud hagejast.
5.Kostja ülesandel asus hageja saadud ülesannet täitma. Selleks pidas hageja suure hulga telefonikõnesid kostja kreeditoridega ja võimalike refinantseerijatega, saatis päringuid, sai ja analüüsis päringute vastuseid ja kujunenud olukorda, tegi arvestusi ja muid vajalikke toiminguid. Päringuid saatis hageja kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale, kohtutäitur E V, Xxxx OÜ-le, Xxxx AS-le, Xxxx OÜ-le ja Xxxx OÜ-le. Samuti suhtles hageja e-kirja ja telefoni teel kostja endaga.
6.Päringutele sai hageja vastused, mida tuli töödelda ja hinnata, et edasisi samme planeerida, samuti selleks, et leppida kokku kohtutäituri, kreeditoride ja võimalike võlgu refinantseerivate laenuandjatega planeeritav tehing ning selle detailid. Ehkki päringud ja vastused olid suhteliselt lakoonilised, oli iga päringu tegemiseks ja vastuse saamisel vajalik mahukas analüüs. Lisaks sellele toimus suur osa suhtlusest telefoni teel.
7.29.10.2018 pöördus hageja Xxxx ja Xxxx AS poole taotlusega hinnata kostja refinantseerimislaenu tagatiseks pakutud korteriomandi (xxxx) väärtust ja teatada, kui palju on laenuandja nõus kostjale laenu andma. Laenuandjad, arvestades korteriomandit koormanud hüpoteegiga summas 65000 eurot, teatasid, et maksimaalne võimalik laen on 8000 kuni 10000 eurot, millest ei piisanud vajalike võlasummade maksmiseks. Kostjal oli refinantseerimist vajavaid võlgu märksa suuremas summas. Lisaks oli vajalik, et kostja esitaks laenuandjatele korteri fotod, mis võimaldaks korterit täpsemini hinnata, kuid kostja seda ei teinud.
8.Hageja konsulteeris kostja kreeditoridega võlanõude võimaliku vähendamise osas, enamikuga telefoni teel ja Xxxx OÜ-ga kirjalikult, kuid võlanõuete vähendamist ei saavutanud. Kuna kostja võlad olid liialt suured, et neid refinantseerida ning kostja ise ei teinud vajalikke toiminguid, et refinantseerimiseni jõuda, jäi refinantseerimistehing ära hagejast mittesõltuval põhjusel. Kuna kostjaga kokkulepitud teenuseks oli abi osutamine refinantseerimiseks vajalikes toimingutes, mitte positiivse lõpptulemuse saavutamine, oli hageja teinud kõik endast oleneva kostja soovitud tulemuse saavutamiseks ja oma kohustused sellega täitnud.
9.Eeltooduga hageja õigusteenuse osutamine kostjale lõppes. Kokku tegi hageja kostja ülesandel ja temaga kokkuleppel tööd 4 töötunni mahus. Hageja oli omalt polt teinud kõik vajaliku kostja soovitud tulemuse saavutamiseks, kuid tehing jäi toimumata kostjast tuleneval põhjusel. Hageja ei olnud lubanud kostjale refinantseerimistehingu õnnestumist, kuna see ei sõltunud hagejast, vaid ainult abi refinantseerimiseks vajalikes toimingutes, mida hageja ka tegi.
10.Hageja töötas kokku 4 tundi ja kokku lepitud tunnihind oli alates 85 eurot. Kuna hageja oli lepingu sõlmimisel maininud kostjale, et tõenäoline teenuse hind on 300 eurot ja lõpptulemus ei olnud päris selline, mida kostja eeldatavalt lootis, esitas hageja 17.12.2018 e-kirjaga töö eest kostjale arve summas 200 eurot ja maksetähtpäevaga 24.12.2018. Kostja ei ole arvet tasunud. Tasumata summalt tuleb tasuda viivist 0,065 % päevas alates 25.12.2018.
11.Hageja osutas kostjale teenust 4 töötunni ulatuses hinnaga alates 85 eurot tund. Sellest tuleneb hageja õigus nõuda tasu vähemalt 4 x 85 eurot = 340 eurot. Hageja esitas kostjale nõude tasuda teenuse eest 200 eurot ja jäi selle nõude juurde. Kostja põhivõlg on 200 eurot. Hageja ja kostja vahel kokkulepitud viivisemäär on 0,065 % päevas. Kostja on tasumisega viivituses alates 25.12.2018, hagiavalduse koostamiseni seisuga 113 päeva. Hagiavalduse koostamise seisuga moodustab viivis 200 x 113 x 0,065 % = 14,69 eurot.
12.Hageja viitas VÕS § 8 lõikele 2, § 76 lõikele 1 ja § 82 lõikele 1 ning lõikele 7. Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. Hageja viivise nõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata ega ilmuta võla tasumiseks mingit tahet. Hageja nõudis viivist põhinõudelt lepingus sätestatud viivise määras 0,065 % päevas.
13.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja õigusabikulu 360 eurot. Hageja esindajal kulus nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks ning konsultatsiooniks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja hagi kohtusse esitamiseks (hagi koostamiseks, lisade komplekteerimiseks) 2 töötundi, kokku 3 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot (kokku 360 eurot). Summa ei sisalda käibemaksu.
14.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja soovis hagejalt hagiavalduses kirjeldatud teenust, vastasel juhul poleks ta lepingut sõlminud ega hagejat enda nimel tegutsema volitanud. Hageja tegutses kostja probleemi lahendamise nimel kostja teadmisel ja temaga kooskõlastatult.
15.Õigusteenuse lepingu sõlmimisel lisati kostja nõudmisel lepingusse punkt 1.3., milles seati teenuse osutamise eest tasutavale summale piirang 500 eurot. Seda ületavas mahus teenuse osutamiseks pidi kostja lepingu kohaselt eraldi nõusoleku andma. Kostja oli väga hästi teadlik osutatava teenuse iseloomust ja mahust ning oli nõus selle eest kokkulepitud ulatuses tasuma. Kostjale esitatud arve on oluliselt väiksem kokkulepitud piirsummast ning kolmandiku võrra väiksem kostjale eelduslikult tasumisele kuuluvast summast (300 eurot).
16.Erinevalt kostja väidetest ei olnud talle võlgnevuste täpne suurus teada, ega saanudki olla, sest võlg on ajas lisanduva täituritasu, viivise või menetluskulude tõttu muutuv. Hageja päringud olid asjakohased, sest polnud teada, kas kostja on teadlik kõigi oma võlausaldajate nõuetest.
Asjakohased olid läbirääkimised inkassoettevõtetega. Kolme inkassoettevõtte menetluses oli 8 erineva võlausaldajaga sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded, millistest väikseim oli 210,11 eurot ja suurim 5829,93 eurot. Võlgade suhtes 8 hagi esitamine oleks olnud selgelt ebaotstarbekas ja oleks ületanud kostja rahalisi võimalusi. Hagejast mittesõltuvalt ei andnud läbirääkimised soovitud tulemust, kuid see ei tähenda, et hagejal poleks õigust osutatud teenuse eest kokkulepitud tasu saada.
17.Kostja soovitud refinantseerimise tulemusel oleksid kõrge intressi ja viivisega sissenõutavaks muutunud võlad tasutud pikaajalise märksa madalama intressiga hüpoteeklaenu abil, mille tasumine oleks olnud võimalik pika aja jooksul kostjale jõukohaste maksetega. Sellise laenu intress on 2-3 korda madalam tagatiseta kiirlaenude intressist. Samuti oleks võlgade refinantseerimine taganud selle, et inkassoettevõtete menetluses olnud võlad poleks jõudnud kohtumenetlusse ega hiljem täitemenetlusse, millega oleks ära hoitud kohtukulud ja täituritasud.
18.Hagejale osutati teenust eelviidatud eesmärgil. Hageja tegevus oli asjakohane ja ratsionaalne ning tegevus oli suunatud kostjale kasu toomisele. Hageja ei ole vastutav selle eest, kui teenuse lõpptulemus kostja ootustele ei vastanud. Kostja ei teinud piisavalt koostööd uue kreeditoriga, jättes esitamata küsitud kontoväljavõtted ja fotod uut laenu tagava korteri väärtuse täpsemaks hindamiseks. Seega enne lõpptulemuseni jõudmist kaotas kostja ise asja vastu huvi ja aitas kaasa soovimatu tagajärje saabumisele.
19.26.06.2019 seisukohtades selgitas hageja, et õigusteenuse osutamine ei seisnenud pelgalt päringute saatmises ja vastuste lugemises, vaid lisaks olukorra mitmekülgses analüüsis, planeerimises ja telefonitsi peetud läbirääkimistes võlausaldajate, kohtutäituri ja kreeditoridega. Hageja töötas kokku 4 tundi, kuid arve esitas 2,36 tunni eest hinnaga 85 eurot tund ümardatud summas kokku 200 eurot. Hageja hinnangul on ta osutanud õigesti kostja poolt tellitud teenust ja õigustatud arves nõutud tasu saama.
20.Võlgade refinantseerimise ettevalmistamiseks tuleb esmalt võimalikult täpselt välja selgitada kõik olemasolevad võlausaldajad, samuti nende nõuete suurused, seejärel saada vajalikud nõusolekud tehingu tegemiseks võlausaldajatelt või täituritelt, leida võimalikud uued kreeditorid ja nendega tehingu tingimustes kokkuleppele jõuda, samuti pidada sidet tellijaga ja teda ära kuulata ja nõustada, juhendada või teavitada. Kõige sellega hageja tegeleski.
21.Kostja pakutud kompromissi summas 100 eurot pidas hageja liialt väheseks. Hageja pakkus, et kostja tasuks kompromissina põhinõudest 150 eurot, viivisest 9,16 eurot, riigilõivust 37,50 eurot ja õigusabikuluna 180 eurot ehk kõik kokku 376,66 eurot. Kostja vastuväited
22.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga 19.10.2018 üldise raamlepinguna õigusteenuse lepingu, milles oli märgitud osutatava teenuse hind, aga mitte tehtavad toimingud. Kostja leidis, et lepingu sõlmimisel oli hagejale teada kostja majanduslik ning tegelik võlgade seis. Kostja oli isiklikult teatanud hagejale kõik asjaolud, võlgade summad ja andmed võlausaldajate kohta. Eraldi viitas kostja, et juba proovis teha refinantseerimist, kuid see jäi tulemusteta, kuna võlgnevuste suurus on suurem, kui kostjale oli jõukohane.
23.Kostja pidas ebaõigeks hageja väidet, et viimane ei lubanud talle kindlat lõpptulemust. Peamiseks eesmärgiks ei olnud võlgade väljaselgitamine, sest võlgnevuste suurus oli kostjale teada. Hageja teatas, et viivised on arvestatud ebaseaduslikult ning on liialt suured. Hageja pidi esindama kostja huve läbirääkimistel viiviste vähendamisel ning selle tulemusel üldise võlakohustuse vähendamisel.
24.Hageja kohustuseks oli aru saada, millised on kostja võimalused võlgade ümberkujundamisel. Kostja ei olnud nõus uute laenukohustustega. Varem oli kostja katnud esmaseid võlgnevusi uutega ning hageja andis sama soovituse. Kostja leidis, et kuna lepingut ei sõlmitud hea usu põhimõttest lähtuvalt, oli see tühine. Kohtuotsuse põhjendused
25.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
26.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et nad sõlmisid 19.10.2018 õigusteenuse lepingu, mille alusel pidi hageja osutama kostjale õigusteenust, kuid milles ei olnud kirjeldatud tehtavaid konkreetseid toiminguid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et lepingu alusel esitas hageja kostjale arve, mille viimane jättis tasumata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale õigusteenuste eest.
27.Hageja leidis, et kostja soovis temalt abi oma võlgade refinantseerimisel. Hageja nõustus kostja abistamisega, kuid ei lubanud kindlat lõpptulemust. Hageja pidas suure hulga telefonikõnesid kostja võlausaldajate ja võimalike refinantseerijatega, saatis päringuid ja analüüsis nende vastuseid, tegi arvestusi ja muid toiminguid ning suhtles kostjaga ja nõustas teda. Iga päringu tegemiseks ja vastuse hindamiseks oli vaja teha mahukas analüüs. Refinantseerimine ei õnnestunud, sest laenuandjad ei olnud nõus pakkuma kostjale laenu, mis tema seniseid võlgnevusi kataks. Lisaks ei esitanud kostja oma korteriomandi väärtuse hindamiseks vajalikke fotosid. Hageja osutas õigusteenust 4 tunni ulatuses.
28.Kostja leidis, et lepingu sõlmimisel esitas ta ise hagejale kõik andmed oma võlausaldajate ning võlgnevusete kohta, mistõttu ei olnud selle kohta vaja hagejal päringuid teha. Õigusteenuse läbi ei soovinud kostja mitte võlgnevuste väljaselgitamist, vaid hageja väiteil olid kostja viivistest tulenevad kohustused liialt suured ning hageja pidi pidama läbirääkimisi viiviste vähendamiseks, mida ta ei teinud. Uute laenukohustuste võtmist kostja ei soovinud.
29.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostjale 4 tunni ulatuses õigusteenuse osutamist, mistõttu ei kuulu esitatud hagi rahuldamisele. Esmalt leiab kohus, et pooltevaheline leping kujutab endast käsunduslepingut. Nii nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja ja kostja olid 18.10.2018 sõlminud õigusteenuse lepingu nr 181018 (toimiku lk 23-25), mille alusel pidi hageja osutama kostjale õigusteenust. Õigusteenus pidi seisnema lepingu punkti 1.2 kohaselt kostja abistamises tehingute ettevalmistamisel, juriidilises nõustamises, esindamises maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamises, esindamises esimese ja teise astme kohtus ning muudes toimingutes, sealhulgas täitemenetluses. Leping ei reguleerinud täpsemalt, millistes küsimustes ja millist õigusabi kostja vajas.
30.Lepingu punkti 3.4. kohaselt oli kostja kohustatud tasuma talle osutatud õigusteenuse eest lepingus toodud hinnakirja alusel. Lepingu punkti 3.4.1 kohaselt tuli esmase konsultatsiooni ja dokumentidega tutvumise eest tasuda 40 eurot, järgneva konsultatsiooni ja dokumentidega tutvumise eest alates 85 eurot tunnis. Samuti tuli esindamise eest kohtus, ametiasutustes ja teiste isikute ees tasuda alates 85 eurot tunnis ning muu õigusnõustamise või õigustoimingu eest alates 85 eurot tunnis. Tähtaegselt tasumata summadelt pidi kostja lepingu punkti 3.7. alusel tasuma viivist 0,065% päevas.
31.Kohtu hinnangul nähtub esitatud lepingust, et tegu oli teenuse osutamisele suunatud lepinguga, mis ei näinud ette mõne selgelt määratletud tulemuse saavutamist. Riigikohus on
selgitanud, et kui sõlmitud lepingu sisuks on teenuse osutamine, mitte kokku lepitud tulemuse saavutamine, vastab leping käsunduslepingu mõistele (RK TKo 3-2-1-56-11, p 14, 3-2-1-181-15, p 40). VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega pidi hageja osutama kostjale lepingu alusel õigusteenust.
32.VÕS § 620 lg 1 näeb ette, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Lisaks tuleneb VÕS § 620 lõikest 2, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja osutama õigusteenust üldiselt tunnustatud õigusteenuse osutamisele omistatavate kutseoskuste tasemel.
33.VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Antud juhul oli käsunduslepinguga kokku lepitud tasu maksmine, mis aga sõltus osutatud õigusteenuse mahust. Tasunõude rahuldamiseks oleks hagejal tulnud tõendada, et ta osutas kostjale õigusteenust 4 tunni ulatuses.
34.Kohus selgitas hagejale 29.05.2019 pöördumises (toimiku lk 74), et poolte väidetest lähtuvalt on nende vahel sõlmitud käsundusleping. Kohus osundas, et kuigi hageja väidetel osutati õigusabi 4 tunni eest, ei nähtu see esitatud arvest. Hagiavaldusest ei olnud võimalik järeldada, millele kulus hageja väidetud 4 tundi ja millist õigusteenust täpselt kostjale osutati. Kohus selgitas, et hageja ei olnud põhistanud ega tõendanud, mida ta täpselt analüüsis. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et üksnes hagile lisatud e-kirjade saatmiseks ja vastustega tutvumiseks võis kuluda 4 tundi. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada lepingus märgitud teenuste osutamist. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kohtule täiendavaid tõendeid, mis tõendaksid õigusteenuse osutamist kostjale.
35.Asjas kogutud tõenditest nähtub üksnes, et Rävala Õigusbüroo esindajana on V S saatnud mõningaid kostja võlgnevusi puudutavaid päringuid e-kirja teel ja on saanud päringutele vastuseid. 25.10.2018 saatis V S kostja esindajana e-kirja kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale (toimiku lk 26) paludes edastada kostja suhtes täitemenetluse registri väljavõtte kirja saatmise päeva seisuga. Päringule vastati e-kirjaga samal päeval (toimiku lk 32), kuid millise sisuga vastus saadeti, asjas kogutud tõenditest ei nähtu.
36.Samal päeval 25.10.2018 saatis V S e-kirja kohtutäitur E V büroole (toimiku lk 27), milles teatas, et kostja soovib oma võlgu refinantseerida ning selleks on vaja teada võlgnevuste suurust. Samal päeval on V S saatnud kohtutäiturile teisegi e-kirja (toimiku lk 28), milles on teatanud, et „meie nõue (ts. nr 2-18-110427) tänase päeva seisuga moodustab 4034,48 eurot“. Kohtutäituri büroo kinnitas pöördumise kättesaamist (toimiku lk 31) ja vastas sellele 26.10.2018 (toimiku lk 36) teatades kahe täitemenetluse numbrid ning võlgnevuste suurused.
37.Samal päeval ehk 25.10.2018 saatis V S e-kirjad kolmele inkassoettevõttele (toimiku lk 29) ja palus teatada, millised on nõuded kostja vastu. Samas kirjas avaldas V S, et tehingu toimumisest teavitatakse inkassoettevõtteid hiljem. Millisest tehingust juttu oli, e-kirjast ei nähtu.
38.Xxxx AS vastas päringule 25.10.2018 ja teatas, et kostja vastu on neil menetluses üks võlgnevus summas 427,93 eurot (toimiku lk 33). Xxxx OÜ vastas samuti 25.10.2018 ja loetles oma e-kirjas üles neli kostja võlgnevust (toimiku lk 34). 22.11.2018 küsis Xxxx OÜ esindaja V Slt, kas kostja võlgnevuste refinantseerimine toimub ja kui, siis millal (toimiku lk 39). Asjas
kogutud tõenditest ei nähtu, et V S oleks pöördumisele vastanud või muus osas Xxxx AS-ga või Xxxx OÜ-ga läbirääkimisi pidanud.
39.Xxxx OÜ teatas 25.10.2018 kirjas nende menetluses olevate võlgnevuste arvu ja võlgnevuste suurused (toimiku lk 37 pöördel). 14.11.2018 saatis sama ettevõtte esindaja V Sle e-kirja, kus palus teatada, millises seisus on kostja seniste nõuete menetlus. V S vastas 15.11.2018 ja teatas, et toimuvad läbirääkimised ja sellel kuul refinantseerimist ei toimu (toimiku lk 37). Muus osas ei nähtu tõenditest, et V S oleks Xxx OÜ-ga läbirääkimisi pidanud.
40.07.12.2018 saatis V S e-kirja aadressile xxxx (toimiku lk 30), milles teatas, et Rävala Õigusbüroo plaanib refinantseerida kostja võlgu. Samas kirjas teatas ta üldsõnaliselt, et kirja saaja peaks võlanõuet kostja vastu vähendama ning avaldama, millise summa tasumisel oleks adressaat nõus võla lõppenuks lugema, kui kostja tasub võla ühe maksena kuu jooksul. Xxxx OÜ vastas pöördumisele 11.12.2018 (toimiku lk 40) ja teatas, et ettevõte ei nõustu võlgnevuse vähendamisega ning võlgnevus on esitatud kohtutäiturile sissenõudmiseks. Muus osas ei nähtu ekirjadest, et V S oleks pidanud läbirääkimisi Xxxx OÜ-ga.
41.29.10.2018 saatis V S e-kirja aadressil xxxx (toimiku k 41) ja avaldas viitega kostja nimele ja korteri aadressile: „Palun tehke korteri hindamine ja max laen“. Lisaks esitas hageja kohtule sõnumite vahetuse M S ja N Jga . M Slt (toimiku lk 42, tõlge lk 52) küsiti, kui palju võiks kostja maksimaalselt laenu saada, millele M vastas, et kui korterile jääb hüpoteek, siis kuni 8000 eurot. Kui hüpoteek tuleb üle, võib olla ka muu summa. Sõnumile on lisatud: „kuid kuni ma pole näinud tema kvv, ei ütle midagi täpset + krediidiinfo tuleb kindlalt lõpetada“. Sõnumitest ei ole võimalik mõista, mida on selle saatja pidanud silmas lühendi „KVV“ all ja mida „krediidiinfo lõpetamise“ all. Sõnumist ei nähtu, kes oli või keda esindas M S.
42.Teises sõnumis on N teatanud (toimiku lk 43, tõlge lk 54), et talle on vaja jääki, ilma fotota on korteri maksumus 85 000 eurot, pärast hüpoteeki võib olla kuni 10 000 eurot, kuid on vaja fotosid ja summa ei ole täpne. Sellele on keegi vastanud, et ta saadab fotod. Sõnumitest ei nähtu, kes oli või keda esindas N J.
43.Hinnates kogumis eelviidatud tõendeid leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud kostjale õigusteenuse osutamist. Hageja väitis, et õigusteenus seisnes saadud andmete analüüsis, õigusliku hinnangu andmises, kostja nõustamises ja juhendamises, järelduste tegemises ja läbirääkimiste pidamises võlausaldajatega selleks, et leppida kokku refinantseerimise tehingu tingimused. Ühegi hageja eelviidatud toimingu tegemist asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. Rävala Õigusbüroo esindajana on V S saatnud küll päringuid kostja võlgnevuste suuruse kindlakstegemiseks, kuid kohtu hinnangul ei kujuta päringu tegemine endast iseenesest õigusteenuse osutamist. Tegemist on tehnilise toiminguga, mis ei vaja õigushariduse olemasolu ega õiguslikku hinnangut. Lisaks on kostja väitnud, et tegemist oli põhjendamatute toimingutega, sest kostjale olid tema võlgnevused teada. Kostja väide on kohtule usutav, sest hageja on teadnud, millistele võlausaldajatele üldse päringuid saata.
44.Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et pärast päringutele vastuste saamist oleks hageja teinud saadud andmete osas mistahes analüüsi ehk hinnanud, kuidas on võlgnevused kujunenud, ja milles need seisnevad ehk millise osa võlgnevusest moodustab põhivõlgnevus, millise osa viivis ja millise osa võimalikud menetluskulud või inkassoettevõtete kulud. Sellist analüüsi ei oleks hageja saanud vastuste alusel ka teha, sest need olid liialt üldsõnalised ning täpsemaid andmeid või tõendeid ei ole hageja küsinud. Hageja esindaja ei ole esitanud ühelegi inkassoettevõttele põhistatud ettepanekut läbirääkimisteks või võlgnevuste vähendamiseks. Sisuliste läbirääkimiste pidamist ühegi inkassoettevõtte või võlausaldajaga ei ole hageja tõendanud. Hageja esindaja ei ole teinud ühtegi ettepanekut mõne konkreetse tehingu tegemiseks. Ühele inkassoettevõttele saadetud üldsõnaline ettepanek nõuet vähendada ei ole kohtu arvates hinnatav õigusteenuse osutamisega, sest sellise e-kirja saatmiseks ei ole vajalik
õiguslik analüüs ega õigushariduse olemasolu. Samuti ei ole kohtu hinnangul õigusteenuse osutamisega tegemist kahele isikule sõnumi saatmisega küsimuses, kas kostja võiks saada täiendavalt laenu.
45.Kohus leiab, et päringute tegemine võlgnevuste suuruse hindamiseks või laenu saamiseks on tehniline tegevus, mis võib iseenesest õigusteenuse osutamisega kaasneda, kuid ei kujuta endast õigusteenust. Seda, et hageja oleks kostjale osutanud sisulist ja üldtunnustatud kutseoskuste tasemele vastavat õigusteenust mistahes aja ulatuses, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. Kohus leiab, et pädev õigusteenuse osutaja oleks pidanud välja selgitama, kuidas on võlgnevused kujunenud ja kas või millises ulatuses on need põhistatud, küsides nõuet tõendavaid dokumente. Seejärel oleks ta pidanud abistama kostjat sisulistel läbirääkimistel võlgnevuste vähendamisel või ajatamisel. Sellist õigusabi hageja kostjale osutanud ei ole. Kohus ei nõustu hageja väitega, et olukorras, kus pooled olid sõlminud õigusteenuse lepingu, saaks hageja nõuda enda määratletud ulatuses tasu enda määratletud summa ulatuses ilma tegelikku õigusteenust osutamata.
46.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 17.12.2018 saatis V S kostjale arve õigusteenuse eest (ekiri toimiku lk 44, arve lk 45) summas 200 eurot. Arvest ei nähtu, milliste teenuste osutamise eest on see esitatud ning kas või mitme tunni ulatuses osutati õigusabi. Seega ei saanud kostjale arve alusel olla mõistetav, mille eest ta tasuma peab. Kuna hageja ei tõendanud ka kohtumenetluses 4 tunni ulatuses õigusteenuse osutamist ega mistahes ulatuses õigusteenuse osutamist, tuleb hageja põhinõue 200 eurot jätta täielikult rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, ei kuulu rahuldamisele ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue 14,69 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuv viivise nõue.
47.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja ei esitanud kohtule taotlust määrata kindlaks tema rahaliselt hinnatavad menetluskulud, mistõttu ei määra kohus käesolevas lahendis kindlaks kostjale rahaliselt hüvitatavate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.