Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

K Kl ilmuda võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn), 2.10.2019, kell 10:30.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas, 2.10.2019, kell 10:30.

Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 10 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja ajutisele haldurile ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja ajutise pankrotihalduri seisukohad 05.06.2019 esitas K K avaldus pankroti väljakuulutamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 19.06.2019 määrusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Repp, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande. Ajutine haldur on seisukohal, et Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga PankrS § 1 lg 2 tähenduses, sest Võlgniku olemasoleva vara, 2 318,48 eurot arvelt, millele lisandub kohustusliku kogumispensioni summa, ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida ajutise halduri andmetel on vähemalt 11 636,62 eurot. Aruande kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 2(5)

2-19-8588 Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Maksejõuetuse põhjuseks võib teada oleva informatsiooni alusel lugeda asjaolu, et Võlgnik on võtnud endale suurel hulgal laenukohustusi, ent ei ole suutnud neid nõuetekohaselt täita. Ajutise halduri hinnangul kujunes Võlgniku püsiv maksejõuetus välja 2016-2017. aastal mil võlgnik võttis hulgaliselt laenukohustusi, mida ta ei ole käesoleva hetkeni suutnud täita. Ajutine haldur palub kuulutada välja K K, pankrot ning nimetada K K pankrotihalduriks Tarmo Repp. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1008 eurot (96x10.5 eurot), tasule lisandub käibemaks 20%. Ajutine haldur palub tasu koos käibemaksuga maksta välja OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co arveldusarvele. Ajutine haldur teostas järgnevad toimingud: Pankrotiavalduste materjalidega tutvumine ja tegevusplaani kujundamine ning ajutise halduri toimiku koostamine 0.5h Päringute/avalduste koostamine ja esitamine erinevatele isikutele ning asutustele 3h Päringute vastuste ja kogutud dokumentide ning avalikult kätte saadavate andmete analüüs 2h Ajutise halduri aruande koostamine 4.5h Pankrotiavalduse arutamise istungil osalemine 0.5h

Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. 3(5)

2-19-8588 Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et K K majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara, 2 318,48 eurot, millele lisandub kohustusliku kogumispensioni summa arvelt, ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida oli teadaolevalt vähemalt 11 636,62 euro ulatuses.. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid, kuid võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb pankrot välja kuulutada. TARMO REPP on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et TARMO REPP tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas, 2.10.2019, kell 10:30. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 1 1 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale). Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb ja mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus K Kt ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn), 2.10.2019, kell 10:30.

4(5)

2-19-8588

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.