Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kädi Vaker
Määruse tegemise aeg ja koht
12.06.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-108598
Tsiviilasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi T. V.i vastu leppetrahvi võlgnevuse ja sissenõudekulude nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing
(registrikood 10811490) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post: [email protected]) Kostja: T. V. (isikukood xxxx; e-post: xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
menetluse
lõpetamine,
Kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 280 eurot, mille korrektse täitmise korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-25108598, täidetuks.
1.2
Hagiavalduse esitamisel tasus hageja esindaja riigilõivu 100 eurot, millest 17,50 eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr xxxx (Xxxx), märkides viitenumbriks 5857342 ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25108598, riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud riigilõivu tasub kostja hageja esindajale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1.1 välja toodud võlgnevuses.
1.3
Pooled on leppinud kokku p-s 1.1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub võlgnevuse hiljemalt 10.07.2025, tasudes selle hageja esindaja arveldusarvele nr xxxx, märkides saajaks EFTA Legal OÜ, viitenumbriks 5857342 ning selgitusse tsiviilasja number ja leppetrahvi saanud auto registreerimisnumbri.
1.4
Kui kostja ei tasu p-s 1.1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hageja esindajal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole.
1.5
Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele, ei oma pooled üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone.
1.6
Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
1.7
Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.
1.8
Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.
1.9
Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks Kompromissis toodud tingimustel.
1.10 Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.
2
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevalt jätab kohus kompromissis kajastamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 100 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Pooled on kohtule esitatud kompromissis kokku leppinud, et hageja taotleb tasutud riigilõivust 17,50 euro tagastamist ning ülejäänud riigilõivu tasub kostja hageja esindajale. Vastavalt poolte kokkuleppele tagastab kohus hagejale riigilõivu summas 17,50 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr xxxx (Xxxx), märkides viitenumbriks 5857342 ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-108598, riigilõivu osaline tagastamine“. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled on kokku leppinud ja avaldavad, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.
/allkirjastatud digitaalselt / Kädi Vaker kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.