Võlaõigus

TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.“ Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitab antud otsuse resolutsiooni. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu oleks hagi õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust (KAVS § 49 lg 3). Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole küsinud kostjalt enne lepingu sõlmimist pangakonto väljavõtet, millest nähtuks, kui suured olid kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud lepingu sõlmimise ajal (Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-129990 p 26, 32). Kohus on 15.04.2025 määrusega kohustanud hagejat muuhulgas esitama kohtule kostja arvelduskonto väljavõte, millelt nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud. Kohus selgitas, et juhul kui hageja kohtule kostja arvelduskonto väljavõtet, millelt nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud, ei esita, loeb kohus, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagejal tuleb esitada kohtule nõude ümberarvestus. 15.04.2025 vastuses on hageja toonud välja, et krediidiandja ei ole küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet. Hageja tõi välja, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et vaatamata hageja antud selgitustele, ei ole krediidiandja jälginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on ümberarvestatud nõude puhul kostja oma nõude hagejale tasunud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Kohus selgitab, et kostja sissetulekud ja väljaminekud nähtuvad eelkõige kostja pangakonto väljavõttelt, mida krediidiandja hinnanud ei ole. Kohus jätab hagi rahuldamata, kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning arvestades kostja tagasimaksed põhivõlgnevuse katteks, on kostja oma võlgnevuse tasunud. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi. Rahaliselt kindlaksmääratavad ja väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Kostja menetluses osalenud ei ole, mistõttu kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

2

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“ Maakohus edasikaebamise luba ei anna. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.