Võlaõigus › Töövõtulepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 1 / 11

2-19-5143 Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus

OÜ Bikonst Ehitus esitas 02.04.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse Narva – Jõesuu linna vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.07.2018 töövõtulepingu. Lepingu esemeks oli Lasteaia Karikakar aia ja väravate valmistamine ning paigaldamine tänavate poolsetel külgedel ja kolme betoonist elektriposti eemaldamine ja utiliseerimine. Lepingu järgi oli tööde maksumus 14 244,36 eurot, mis sisaldas käibemaksu. Lepingu järgi oli tööde teostamise lõpptähtaeg 10.09.2018 (tlk 5).

23.07.2018 esitas hageja palve pikendada aia remonditööde alustamise tähtaega seoses ilmastikutingimustega. Hageja põhjendas tähtaja muutmist asjaoluga, et üle 25-kraadise õhutemperatuuri juures, päikesepaistelise ja tuulevaikse ilma korral on keevitamisega tegelevatel töötajatel oht saada kuumarabandus (tlk 8, tõlge tlk 85).

Väravad olid valmis ja paigaldatud ning piirde konstruktsioonid olid valmis 12.10.2018. Samal kuupäeval ei lubatud hageja töölisi tööde teostamise asukohta. Alates 12.10.2018 ei saanud hageja töövõtulepingus kokkulepitud töid enam teostada. Hageja oli selleks ajaks täitnud lepinguga kokkulepitud tööde mahust ligikaudu 60%. 18.10.2018 saatis hageja kirja, kus teatas kostjale, et hageja on teadmatuses, miks ei lasta töölistel tööd lõpetada. Samuti teatas hageja, et viib ära lasteaia territooriumil oleva aiavõrgu (tlk 11, tõlge tlk 86).

Hageja väidab hagiavalduses, et saatis 30.10.2018 kostjale ettepaneku tasuda vastavalt teostatud tööde mahule 8 261,27 eurot ning teate töövõtulepingust taganemise kohta. Samuti edastas hageja tellijale aktid teostatud tööde kohta. Kostja edastas hagejale 09.11.2018 lepingust taganemise avalduse, seoses lepingu olulise rikkumisega. Hageja saatis kostjale 29.11.2018 töövõtulepingust taganemise teate ja nõude tasuda teostatud tööde eest 8 261,27 eurot. Kostja keeldus maksma.

Hageja viitab, et vastavalt töövõtulepingu punktile 4.3. oli tellijal õigus esitada pretensioone viie tööpäeva jooksul alates akti esitamise päevast. Kostjal oli õigus esitada kirjalikult pretensioone või aktsepteerida akti ja arvet. Juhul, kui kostja viie tööpäeva jooksul akti ei aktsepteeri ega esita pretensioone, loetakse töö üleantuks. Hageja esitas aktid ja arve 30.10.2018 ning kostjal oli aega reageerida kuni 06.11.2018 k.a. Nimetatud tähtaja vältel ei esitanud kostja pretensioone ega aktsepteerinud akte. Hageja on seisukohal, et tööd, mis on tööde üleandmise – vastuvõtmise aktides välja toodud, on tellija poolt vastu võetud. Vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele kuulub aia valmistamise ja paigaldamise tööde ning materjali eest tasumisele 7 132,97 eurot ning väravate valmistamise ja paigaldamise töö ning materjali eest 1 128,30 eurot 2 / 11

2-19-5143 (kokku 8 261,27 eurot). Töövõtulepingu p 2.2. sätestab, et lõpparveldus teostatud tööde eest sooritatakse 5 kalendripäeva jooksul pärast tööde vastuvõtmist. Kuna käesoleva ajani ei ole kostja töövõtulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täinud, palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 8 261,27 eurot.

Kostja vastus hagile ja kostja seisukohad

Kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille objektiks oli lasteaia aia ja väravate valmistamine ja paigaldamine tänavapoolsetele külgedele ning kolme betoonist elektriposti eemaldamine ja utiliseerimine. Lepingu maksumuseks määrasid pooled 14 244,35 eurot, sh käibemaks ning tööde valmimise ajaks oli töövõtulepingus märgitud 10.09.2018 (tlk 5).

Kostja on seisukohal, et hagejal kui töövõtjal puudus õigus tööde üleandmisevastuvõtmise akti vormistamiseks. Pooled leppisid töövõtulepingus kokku, et töö loetakse sooritatuks, kui tellija on võtnud vastu valmis töö. Pooled ei leppinud kokku etapiviisilises tööde üleandmises ega tasumises. Töö tuli üle anda tellijale ühe korraga, kui kõik lepinguga kokku lepitud tööd olid teostatud. Kostja on seisukohal, et isegi kui lugeda tööd töövõtulepingu p 4.3. alusel vastuvõetuks, ei võta töö vastuvõetuks lugemine tellijalt õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele ning sellest tulenevalt kasutada õiguskaitsevahendeid. Kostja ei loe töid vastuvõetuks.

Kostja viitab, et hageja tegi objektil viimased tööd 10.10.2018 – hageja poolt olid selleks ajaks ebakvaliteetselt ette paigaldatud varem lasteaia õuealal kohapeal valmistatud 2 ebakvaliteetset sõiduväravat (laiusega 5,1 m), 1 jalgvärav (laiusega ca 1,1 m) ning 4 piirdeaia sektsiooniraami (laiusega 2,5 m), mis olid osaliselt kinni keevitatud lasteaia vana piirdeaia külge. Valmistehtud piirdeaia sektsiooniraamid, mis olid valesti kokku keevitatud (ristkülikukujuliste asemel trapetsikujuliselt, mis ei võimalda võrgu paigaldamist raami sisse. Kostja hinnangul ei olnud hageja ka 12.10.2018 teostanud lepinguga kokku lepitud töid ning puudus alus kostjale üleandmise- vastuvõtmise akti, arve esitamiseks.

Kostja on seisukohal, et tööde valmimise tähtaja muutmiseks puudus poolte kokkulepe. 23.07.2018 saadetud elektronkirjas palus tellija pikendada tööde alustamise tähtaega. Kostja ei vastanud palvele tähtaega muuta ja hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks tähtaja muutmisega nõustunud. Pooled ei leppinud kokku, millal hageja töödega alustab. Pooled leppisid kokku selles, et hageja kohustub tööd teostama hiljemalt 10.09.2018. Kostja jaoks oli oluline, et hageja täidab lepinguga võetud kohustused tähtaegselt, sest tegemist on lasteaiaga ning paigaldamata ja puudulikult paigaldatud aed ja väravad ei taga laste turvalisust. 17.08.2018 viis Terviseameti Ida talituse inspektor läbi lasteaias kontrolli, mille käigus tuvastati puudusena ka piirdeaia augud. Selle kohta esitas Terviseamet lasteaiale 23.08.2018 kirjaga (nr 12.5-1.1.194/6542) ettepanekud olukorra parandamiseks (tlk 40).

30.10.2018 elektronkirjaga edastas hageja kostjale kirja koos aktide ning fotodega. Nimetatud kirjale vastas kostja 08.11.2018 hommikul ning teavitas, et lasteaia piirdeaia moodulvõrku ei ole paigaldatud ja samuti ei ole esitatud sertifikaate. Samuti teavitas kostja, et tööd ei ole teostatud kohase kvaliteediga, millist asjaolu on hageja ka ise möönnud 08.10.2018 kohtumisel. Hageja põhjendas kvaliteediprobleeme tööjõu 3 / 11

2-19-5143 puudusega ning vajadusega kaasata tööjõudu, kelle üle kontroll puudus. Viidatud kirjas teatab kostja selgesõnaliselt, et ei aktsepteeri hageja poolt 30.10.2018 esitatud arvet ega üleandmise - vastuvõtmise akte (tlk 41).

09.11.2018 esitas kostja hagejale 15.07.2018 töövõtulepingust taganemise avalduse, tuginedes nii puudustele teostatud töödes kui ka tööde mittelõpetamisele kokkulepitud tähtajaks. Taganemise avalduses on kostja välja toonud järgmised üldised puudused: väravate, väravapostide, aiapostide ja aiaraamide ebakvaliteetne geomeetria, pinnaviimistlus, keeviseõmbluste kvaliteet, ning konkreetsed puudused – sõiduväravate tiibraamid paiknevad eri kõrgustel ning kõrguste reguleerimisvõimalus puudub. Materjal, millest väravate tiibraamid on kokku keevitatud, ei ole uue materjali kvaliteediga, keevisõmblustes on keevitusauke ja pinnal on keevituspritsmeid, liiteid on tehtud mittekohaselt. Esineb ohtlikke teravaid servi, värvkatte kvaliteet on halb ja vaatamata värvkattele on näha roostekahjustusi, mis tõendavad puudulikku aluspinna ettevalmistust, tehnoloogianõuete rikkumist. Väravate riivid on ohtlikud teravate servade tõttu. 2,5 m tiibväravat kandvad väravapostid on keevitatud vanade, s.o 1985. aastal paigaldatud ümarate aiapostide jätkuks nagu ka aiapaneele kandvad postid. Kostja lisas lingi fotodest, mis hageja ebakvaliteetset tööd tõendavad.

09.11.2018 taganemisavalduse (tlk 20 jj) põhjendustes viitab kostja ka hageja 06.11.2018 elektronkirjale, milles hageja teavitas, et ta ei soovi enam täita endale lepinguga võetud kohustusi, milline annab, vastavalt VÕS § 116 lg-le 4 II, samuti aluse taganemiseks ilma täiendavat tähtaega andmata, kuivõrd teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Nimelt kirjutas hageja 06.11.2018 Narva-Jõesuu linnapeale M I, et tal ei ole soovi töödega lasteaias jätkata (tlk 56, tõlge lk 57). Kostja on seisukohal, et kuna leping lõppes kostja-poolse taganemisega ei oma hageja poolt 28.11.2018 esitatud taganemisavaldus õiguskaitsevahendina tähendust, arvestades seejuures, et vastavas avalduses võtab hageja omaks, et leping lõppes 09.11.2018. Hageja ei vaidlusta ega lükka ümber kostja taganemisavalduses esile toodud asjaolusid, s.o hageja poolseid olulisi lepingurikkumisi, millele tuginedes kostja lepingust taganes.

Kostja tellis töö, mille kohta oli hagejaga sõlmitud töövõtuleping, kolmandalt isikult (A OÜ). Hageja poolt paigaldatut ei olnud võimalik kasutada.

Kostja on seisukohal, et hageja oli oluliselt enda lepingust tulenevaid kohustusi (tööde teostamise tähtaeg, tööde maht ja kvaliteet) rikkunud ning seeläbi oli kostjal tellijana õigus lepingust taganeda. Kostja on seisukohal, et lepingust taganemine vabastas kostja hagejale mistahes tasu maksmise kohusest, mis seondus 15.07.2018 lepingu objektiga.

Hageja 08.05.2019 ja 01.07.2019 seisukohad

Hageja vaidleb vastu väitele, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akti võib koostada ainult pärast töövõtja poolt kõigi töövõtulepinguga kokkulepitud tööde teostamist. Hageja leiab, et antud akti võis koostada enne kõigi tööde valmimist, sest kostja tekitas hageja töötajate töö teostamise kohta mittelubamisega olukorra, kus hagejal ei olnud võimalik ettenähtud töid lõpetada. Hageja nõustub, et töövõtuleping ei näe ette tööde tulemuse esitamist osade kaupa. Hageja leiab, et tööde mittevalmimine töövõtulepingus ettenähtud kuupäevaks ei ole käesolevas asjas oluline, sest hageja taotles kirjalikult tööde teostamise tähtaja pikendamist. Kostja ei teavitanud hagejat taotlusega 4 / 11

2-19-5143 mittenõustumisest. Hageja lisab, et kostjal puudub alus tugineda tööde lepingutingimuste mittevastamisele, sest tellija rikkus töö vastuvõtmise, ülevaatamise ja töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustust.

Hageja kinnitab, et tööd on teostatud tööde üleandmise – vastuvõtmise aktis toodud mahus, mille kohta on hageja esitanud fototabeli.

Kostja 08.07.2019 seisukoht

Pooled leppisid töövõtulepingu p-s 5.2. kokku, et töövõtja teostab töö kasutades vajalikke, nõuetelevastavaid tehnoloogiaid, kvalifitseeritud tööjõudu ning kvaliteetseid sertifitseeritud materjale. Hageja korraldas keevitustööd lasteaia territooriumil (õues), ilma varjualuseta ning teostas keevitustööd lohakalt ja mitte keskmise kvaliteediga. Tööde teostamiseks ei kasutatud kvalifitseeritud tööjõudu. Hageja ei ole kostjale esitanud tõendeid, et tööde teostamisel kasutati kvaliteetseid sertifitseeritud materjale. Hageja pole kostjale esitanud ehitustööde päevikuid ega muud ehitustööde teostamist puudutavat dokumentatsiooni, mis annaks informatsiooni, kes teostasid töid ja milliseid materjale kasutati.

Kostja hinnangul ei ole hageja ümber lükanud kostja väiteid selle kohta, et hageja töö oli ebakvaliteetne. Kostja 23.04.2019 vastuses ja kostja 09.11.2018 töövõtulepingust taganemise avalduses on detailselt välja toodud puudused hageja töödes, millistele hageja ei ole vastuväiteid esitanud. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud fototabel ei lükka ümber kostja seisukohti hageja poolt teostatud tööde puudustest ja on pigem täiendav tõend tööde puuduste kohta.

Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud tööde teostamise tähtaja pikendamise kokkulepet ning tuleb lugeda tõendatuks, et tööd tuli lõpetada 10.09.2019. Vaidlust ei ole, et selleks kuupäevaks olid tööd hageja poolt lõpetamata.

Kostja esitab vastuväited ka üleandmis – vastuvõtmis aktidele. Aktis aia valmistamiseks ja paigaldamiseks on kanne nr 2 „materjalide lõikamine“, 400 tükki (tk). Kostjale ei ole arusaadav, millist materjali lõigati 400 tükki. Sama akti kanne nr 4 on „aia löövide valmistamine“ 72 tükki (tk) – ei ole arusaadav, mida hageja käsitleb 72 aialöövina, mida hageja on valmistanud, samas tuleneb kandest 6, et paigaldatud on vaid 2 tükki löövidest. Aktist ei selgu, milliseid metallkonstruktsioone värviti 50 m2 ulatuses. Akti kohaselt on kannete nr 1 kuni 8 maksumus kokku 1000 eurot, kuid ei ole arusaadav, millest vastav summa, s.o 1000 eurot akti kannete kaupa koosneb, samuti on mõistetamatu, et akti kohaselt lisandub vastavale summale sotsiaalmaks 33,4 %. Edasiselt tuleneb aktist, et valmistatud ja paigaldatud on 234 m2 profiili 60x80 L-6000 mm ning 539 m2 profiili 20x40 L-2400 mm kogumaksumusega 3002,12 eurot. Arvestades, et hageja on kinnitanud (nt 08.05.2019 esitatud fototabeli fotod nr 7-9), et kogu võrk (võrk on ilmselt samastatav profiiliga) on hageja poolt ära viidud, siis on arusaamatu, kuidas on vastavat materjali võimalik käsitleda kui kostjale üleantut. Kostja on seisukohal, et hageja ei suutnud paigaldada mitte ühtegi profiili, seega jääb arusaamatuks hageja poolt välja toodud maksumus 3002,12 eurot. Hageja käsitleb lasteaia territooriumil asuvaid piirdeaia sektsioone enda omadena ning soovib need ära viia, mis tõendab, et nimetatud piirdeaia sektsioone ei ole hageja kostjale üle andnud, kostja ei ole neid vastu võtnud ning seeläbi puudub hagejal õigus nende eest tasu nõuda. 5 / 11

2-19-5143 Samas ei ole arusaadav, kas ja millise kande all on vastavad piirdeaia sektsioonid käsitletud. Aktis värava ja jalgvärava valmistamiseks ning paigaldamiseks ei ole arusaadav, millise 20 tüki (tk) materjali lõikamist akt käsitleb, ebaselgeks jääb maksumäär 33,4%. Kostja leiab, et hageja töövahendite (lõikeketas, elektroodid, bensiin) maksumust ei saa nõuda kostjalt. Arusaamatuks jääb kanne üldkulud 20 %, summas 140.01 eurot. Kohtuistung ja poolte täiendavad seisukohad

13.08.2019 istungil kuulas kohus üle tunnistajad ning pooled esitasid oma lõplikud seisukohad.

Hageja jäi hagiavalduse juurde. Hageja peamine väide on, et võttes arvesse töövõtulepingu p 4.3., esitas kostja kõik pretensioonid tähtaega rikkudes. Sellest tulenevalt oli hageja teostanud kõik nõuetekohaselt. Töö kvaliteedi kohta kinnitab hageja, et teostatud tööde kvaliteet vastas tööde etapile, mil need tööd peatati. Hageja väidab, et kui tööd oleksid jätkunud, siis kõik märkused, mis puudutasid keevitusõmblusi, töötlemist ja muud, oleksid lahenduse saanud tööde lõppetapis.

Kostja jääb 23.04 esitatud kostja vastuse ja 08.07 menetlusdokumendis toodu juurde. Kostja seisukoht on, et hagi on põhjendamatu ja kostja ei tunnista hagi mistahes osas. Kostja ei ole töid vastu võtnud ning on töövõtulepingust taganenud, kuna hagejal puudus huvi lepingut jätkata ja tööd olid tehtud ebakvaliteetselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled on sõlminud töövõtulepingu lasteaia Karikakar aia ja väravate valmistamseks ning paigaldamiseks tänavate poolsetel külgedele ja kolme betoonist elektriposti eemaldamiseks ja utiliseerimiseks. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja ei teostanud kõiki töövõtulepingus ettenähtud töid 10.09.2018 ja kostja ei ole hagejale tööde eest tasunud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 alusel kohustub üks isik töövõtulepinguga (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 p-de 1 ja 2 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga.

6 / 11

2-19-5143

Poolte vahel oli 15.07.2018 sõlmitud töövõtuleping (tlk 5), millega hageja kohustus teostama töid järgmises mahus: 1) aia ja väravate valmistamine; 2) aia ja väravate paigaldamine tänavate poolsetele külgedele; 3) kolme betoonist elektriposti eemaldamine ja utiliseerimine. Lepingu p-ga 5.2. kohustus töövõtja teostama töid kasutades vajalikke nõuetelevastavaid tehnoloogiaid, kvalifitseeritud tööjõudu ja kvaliteetseid sertifitseeritud materjale. Vastavalt lepingu p-le 5.3. kohustus töövõtja juhinduma kehtivatest Eesti Vabariigi õigusaktidest ja täitma kõiki töövõtulepingu sätteid.

Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel kokkulepitud tööde valmimise tähtaega pikendati. Pooled on töövõtulepingu punktis 3.1 leppinud kokku, et tööde valmimise tähtaeg on 10.09.2018. Kostja toob 09.11.2018 lepingust taganemise avalduses (tlk 20) välja, et hageja pole tööde valmimise tähtajaks ehk 10.09.2018 teostanud kõiki kokkulepitud töid ja teostatud tööd on puudustega. Hageja ei eita, et kõiki lepingus kokkulepitud töid lepingus märgitud tähtajaks valmis ei olnud, kuid põhjendab seda asjaoluga, et hageja taotles kirjalikult tööde teostamise tähtaja pikendamist. Hageja saatis 27.07.2018 kostjale taotluse pikendada aia remonditööde alustamise tähtaega seoses ebasobivate ilmastikutingimustega. Kostja sellele ei reageerinud. Hageja leiab, et kostjapoolset tegevusetust võib lugeda tähtaja muutmisega nõustumiseks. VÕS § 20 lg 2 alusel loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevusvõi kutsealal kehtivatest tavadest. Kohus on hagejale selgitanud, et juhul, kui hageja väidab, et tööde valmimise tähtaega pikendati, siis on vajalik selles osas esitada tõendid. Hageja pole tõendanud ühtegi alust, mille põhjal saaks VÕS § 20 lg 2 alusel lugeda kostjapoolset vaikimist või tegevusetust nõustumuseks ja ei ole esitanud ka muid tõendeid, mis kinnitaksid tööde valmimise tähtaja muutmist.. Avaldus, mille hageja kostjale saatis, sisaldas palvet pikendada remonditööde alustamise tähtaega. Hageja ei taotlenud tööde teostamise lõpptähtaja muutmist. Samuti ei toonud hageja välja, mis aja võrra sooviti remonditööde alustamise tähtaeg pikendada. Kohus leiab, et kostjapoolset taotlusele vastamata jätmist ja keeldumise mitte väljendamist ei saa lugeda tähtaja muutmisega nõustumiseks. Eelnevast järeldab kohus, et tööde teostamise tähtaeg oli 10.09.2018.

Järgmiseks käsitleb kohus küsimust, kas 12.10.2018 seisuga lõppenud töid saab tellija poolt vastu võetuks lugeda. Töövõtulepingu p 4.1. sätestab, et töö loetakse sooritatuks, kui tellija on võtnud valmis töö vastu ning töö vastuvõtmine vormistatakse tööde üleandmise – vastuvõtmise aktiga. Lepingu p 4.2. alusel peab töövõtja saatma peale tööde lõpetamist tellijale allkirjastamiseks tööde üleandmise – vastuvõtmise akti. Töövõtulepingu p-s 4.3 on sätestatud, et pretensioonide esitamise tähtaeg on viis tööpäeva alates akti esitamise päevast, mille jooksul tellija võib esitada kirjalikult pretensioonid või aktsepteerida akti ja arve. Juhul, kui tellija viie tööpäeva jooksul ei aktsepteeri akti ja ei esita pretensiooni, loetakse, et tööd on vastu võetud. Pooltel puudub vaidlus, et hageja edastas kostjale tööde kohta koostatud aktid 30.10.2018. Hageja väitel esitas kostja pretensioonid 08.11.2018. Kuna lepingu p-s 4.3. sätestatud tähtaega pretensioonide esitamisel kostja ei järginud, siis on hageja seisukohal, et lepingu p 4.3. alusel on tööd loetud vastuvõetuks. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Töövõtulepingu p 4.1. alusel loetakse töö sooritatuks, kui tellija on vastu võtnud valmis töö. Mõlemad osapooled on kohtuistungil väljendanud, et tööde etapiviisilises 7 / 11

2-19-5143 üleandmises ega tasumises pooled kokku ei leppinud. Lepingu p 4.2. alusel peab töövõtja peale tööde lõpetamist saatma tellijale töö üleandmise – vastuvõtmise akti. Seda, et töö polnud aktide edastamise ajal valmis on mõlemad pooled kinnitanud. Kohus leiab, et valmis töö puudumise tõttu, ei olnud hagejal alust akti vormistamiseks ega kostjal kohustust aktile 5 tööpäeva jooksul vastamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole töid vastu võtnud ja kostjat ei saa ka töid vastuvõtnuks lugeda.

VÕS § 116 lg 1 alusel lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 sätestab, millal on tegu olulise lepingurikkumisega. VÕS § 118 lg 1 p 2 järgi kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. VÕS § 116 lg 4 lause 2 sätestab, et lepingust võib täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 188 lg 1 alusel taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kostja esitas hagejale töövõtulepingust taganemise avalduse 09.11.2018. Kohtu hinnangul esindavad käesolevas asjas VÕS § 116 lg 4 teise lause mõlemad alused, seega puudus kostjal kohustus täiendava tähtaja andmiseks.

Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-145-14 2.03.2015 otsuse punktis 25 selgitanud, et: „olulise lepingurikkumisega, mis õigustab lepingust taganemist täiendavat tähtaega andmata, tegemist ka juhul, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.” Hageja teavitas 06.11.2018 e - kirjas Narva – Jõesuu linnapeale (tlk 56, tõlge tlk 57), et tal ei ole soovi enam töövõtulepinguga võetud kohustusi täita. Nimetatud kiri annab kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.

Samuti esineb käesolevas asjas oluline rikkumine VÕS § 116 lg 2 p 2 mõistes, kus kostja rikkus tähtaja järgimise kohustust, kõikide kokkulepitud tööde teostamise kohustust ja kvaliteetse töö teostamise kohustust. Need kohustused olid kostja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, sest tegu oli lasteasutusega, mis peab igapäevaselt lastele ohutu olema. Töövõtulepingu p-s 1.1. on kirjas tööd, mida hageja kohustus tegema lepingus ettenähtud tähtajaks. Hageja on hagiavalduses väitnud, et 12.10.2018 olid väravad valmistatud, paigaldatud ja piirdeaia konstruktsioonid valmistatud. Lepingus ettenähtud töödest olid tegemata aia valmistamine ja paigaldamine tänavate poolsetele külgedele ning kolme betoonist elektriposti eemaldamine ja utiliseerimine. Kohus leiab, et VÕS § 641 lg 1 mõistes tuleb lepingus sätestatud tööde teostamata jätmist kokkulepitud tähtajaks lugeda töövõtulepingu tingimuste rikkumiseks.

Poolte vahel on ka vaidlus selles, kas hageja poolt teostatud tööd vastasid lepingutingimustele ja kas nendel oli vähemalt keskmine kvaliteet. Kostja on 08.07.2019 esitatud seisukohas välja toonud, et hageja pole tõendanud, et tööde teostamisel kasutati kvalifitseeritut tööjõudu ja kvaliteetseid sertifitseeritud materjale. Hageja ei ole esitanud dokumentatsiooni, mis annaks informatsiooni, kes töid teostas ja milliseid materjale kasutati. Kostja on esitanud etteheiteid hageja töövõtetele (keevitustööde teostamine lasteaia territooriumil ilma varjualuseta, ka ajal, millal lapsed 8 / 11

2-19-5143 väljas olid). Hageja ei ole tõestanud, et täitis lepingu 5.3. tulenevaid nõuetelevastava tehnoloogia, kvalifitseeritud tööjõu ja kvalifitseeritud sertifiteeritud materjalide kasutamise nõuet. Kostja on taganemise avalduses välja toonud teostatud tööde puudused: „Väravate, väravapostide, aiapostide ja aiaraamide ebakvaliteetne geomeetria, pinnaviimistlus, keeviseõmbluste kvaliteet, ning konkreetsed puudused – sõiduväravate tiibraamid paiknevad eri kõrgustel ning kõrguste reguleerimisvõimalus puudub. Materjal, millest väravate tiibraamid on kokku keevitatud, ei ole uue materjali kvaliteediga, keevisõmblustes on keevitusauke ja pinnal on keevituspritsmeid, liited on tehtud mittekohaselt. Esineb ohtlikke teravaid servi, värvkatte kvaliteet on halb ja vaatamata värvkattele on näha roostekahjustusi, mis tõendavad puudulikku aluspinna ettevalmistust, tehnoloogianõuete rikkumist. Väravate riivid on ohtlikud teravate servade tõttu. 2,5 m tiibväravat kandvad väravapostid on keevitatud vanade, s.o 1985. aastal paigaldatud ümarate aiapostide jätkuks nagu ka aiapaneele kandvad postid.“ Kostja esitas tööde keskmise kvaliteedi puudumise tõendamiseks ka fototabeli, kus nähtub, et hageja ei ole järginud töö tegemisel elementaarset hoolsust ja on tööd lohakalt teostanud. Hageja ei ole esitanud kostja etteheidetele muid selgitusi, kui see, et tööd olid sellises seisus, mida sai eeldada nende valmidusastmelt s.t hageja ei olnud jõudnud töid piisavalt viimistleda. Hageja ei ole samas selgitanud ega ka tõendanud, kuidas hageja oleks saanud kõrvaldada juba tehtud tööde puudusi s.h keevituspritsmeid, roostekahjustusi, keevitusauke jne. Hageja on esitanud fototabeli tehtud tööde kohta (tlk 68 – 74, tõlked tlk 87 – 93), kuid nimetatud fotodelt ei ole tuvastatav tehtud tööde kvaliteet. 13.08.2019 istungil selgitas hageja esindaja, et fototabel on sama, mis on esitatud kostja poolt ja tegemist on lõpetamata töödega, hageja esindaja ei selgitanud, mida täpsemalt hageja on soovinud nimetatud tõenditega tõendada. Kohus on seisukohal, et nimetatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada tehtud tööde kvaliteeti, tegemist on fotodega paigaldatud väravatest ning valmistatud detailidest, mis annab ülevaate tehtud tööde mahust. Seega lükka nimetatud fototabelid ümber kostja väiteid, et tööd olid tehtud ebapiisava kvaliteediga.

Tööde kvaliteedi puudusi kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja V I, lasteaia Karikakar majandusjuhataja, selgitas, et väravad muutusid kuu aega pärast paigaldamist kasutamiskõlbmatuteks. Selle asemel, et paigaldada uued postid, paigaldas hageja väravad vanadele postidele. Väravate mass tekitas postide vajumise, misjärel värav vajus nurga alla nii, et seda ei olnud enam võimalik avada. Seega on hageja valmistanud värava, mis ei täida oma funktsiooni (tlk 143). Tunnistaja J T, Narva-Jõesuu Linnavalitsuse majandusosakonna ehitusspetsialist ütlustest selgub, et: „betoonpostid olid vanast aiast alles, nendele keevitati uued postid ja selline tunne oli, et see väravaraam oli tükkidest kokku keevitatud.“ (tlk 141). Lasteaia Karikakar direktori kohusetätitja J L kinnitas istungil, et tuvastas koos M M, T ja haridusspetsialist A P, et teostatud tööde kvaliteet oli halb. „Väravatel on keevituspritsmed, õmblused olid väga halvasti tehtud, need ei olnud siledaks puhastatud. Olid teravad servad, mis on väga ohtlik, Väravad olid krunditud, aga mitte veel värvitud. Paari päeva jooksul alustasid nad värvist. Värvisid välitingimustes pintsliga, aegajalt sadas vihma. Saime aru, et tööde kvaliteet ei vasta lepingule ja meie ootustele ning peatasime tööd.“ (tlk 144 pöördel).

Kohus leiab, et hinnates tunnistajate ütlusi ning esitatud tõendeid tuleb asuda seisukohale, et teostatud töödel puudub keskmine kvaliteet VÕS § 77 lg 1 alusel. 9 / 11

2-19-5143 Tehtud töö on loetav VÕS § 641 lg 2 p 2 alusel töö mittevastavuseks lepingutingimustele, kuna sellisel viisil paigaldatud väravad ei sobi otstarbeks, milleks väravaid tavaliselt kasutatakse. Värav, millel on teravad servad ja mis on kasutamiseks ohtlik, ei ole lepingutingimustega kooskõlas ning ei vasta keskmisele kvaliteedile. Oluline on ka asjaolu, et kõik hageja poolt teostatud tööd tuli ümber teha ja hageja poolt tehtu oli täies ulatuses kasutuskõlbmatu (Lasteaia Karikakar direktori kohusetätitja J L ütlused, tlk 145). Eelnevale tuginedes leiab kohus, et hageja töö ei vasta lepingutingimustele.

Järgnevalt kontrollib kohus hageja vastutust tuvastatud rikkumiste osas. VÕS § 636 lg 1 kohaselt kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja üldjuhul mistahes töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 642 lg 3 alusel vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. VÕS § 644 alusel peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

13.08.2019 toimunud kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja esitas pretensioone juba töö tegemise käigus, enne hageja poolt aktide ja arve edastamist. G T, kes teostas Narva – Jõesuu lasteaia Karikakar territooriumil keevitustöid, tunnistas, et kui ta lõpetas värvimise, siis ütles juhataja, et liitekohad ei ole kvaliteetselt puhastatud ning näha on keevitusjälgi (tlk 140). Lasteaia Karikakar direktori kohusetäitja J L selgitas, et pärast tööde kvaliteedis kahtlema hakkamist, kutsus töö üle vaatama linnavalitsuse esindajad. Kostja esitas tööde üle vaatamisel pretensioonid kohal olnud hageja esindajale N P. Hageja esindaja tunnistas nimetatud kohtumisel, et teostatud tööde kvaliteet on madal ja andis lubaduse materjalid välja vahetada (tlk 145). Seega on kostja esitanud hageja töötajale pretensioone juba töö teostamise ajal ning hageja esindajale vahetult tööde teostamise üle vaatamisel.

08.11.2018 saatis kostja hagejale kirja (tlk 41), kus teatab, et ei aktsepteeri hageja poolt 30.10.2018 esitatud arvet ega akte, põhjendades aktsepteerimata jätmise aluseid. Kohus asub seisukohale, et töö mittevastavusest oli õigeaegselt ja nõuetekohaselt teatatud ning kostja keeldus õigeaegselt ja nõuetekohaselt tööde vastuvõtmisest.

Kohus leiab, et kostja taganes kehtivalt ja võib kasutada taganemisega kaasnevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta 10 / 11

2-19-5143 lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Arvestades asjaolu, et kostja keeldus õigeaegselt ja nõuetekohaselt tööde vastuvõtmisest, siis ole kostjal ka väravate valmistamise, paigaldamise ja piirdeaia konstruktsioonide eest tasumise kohustust. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks analüüsida hageja poolt kostjale 30.10.2018 esitatud aktide üksikuid kandeid (tlk 6 ja pöördel, tõlge tlk 100, 101). Hageja nõue ei kuulu rahuldamisele täies ulatuses.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Eeltoodu alusel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

11 / 11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.