Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Asja läbivaatamine
Viru Maakohus Kaire Pullerits 06. september 2019, Jõhvi kohtumaja 2-18-127211 CREDITREFORM EESTI OÜ hagi H. K. vastu võlgnevuse saamiseks 360,77 eurot Hageja: CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood 10887820, postiaadress Pirita tee 20 Tallinn 10127 Harjumaa) Hageja lepinguline esindaja: Triin Reinmaa, telefon: (+372) 68 26 304; e-post xxxx Kostja: H. K. (isikukood xxxx, elukoht: xxx xx-xx xxx linn xxx vald Ida-Virumaa) Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada CREDITREFORM EESTI OÜ hagi H. K. vastu võlgnevuse saamiseks osaliselt. Välja mõista H. K.lt (K.) CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks 15.08.2014 sõlmitud võrgulepingu nr xxxxx (tarbimiskoht xxx xx xxx küla xxx vald Lääne Viru maakond) võlgnevus kokku 310, 37 eurot (s.h põhivõlgnevus 254, 98 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 55, 39 eurot). Välja mõista H. K.lt CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks alates 27.04.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni põhivõlalt (254, 98 eurolt) arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas). Jätta menetluskuludest 91, 19 % kostja kanda ja 8, 81 % hageja kanda. Välja mõista H. K.lt CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks menetluskulud 246, 21 eurot. Välja mõista H. K.lt CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (246, 21 eurolt) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). ettenähtud ulatuses. Kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. 1(7)
2-18-127211 Edasikaebamise kord Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.01.11.2018 esitas CREDITREFORM EESTI OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H. K. vastu 335, 34 euro, lisanduva viivise saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Kohus tegi 15.11.2018 võlgnikule makseettepaneku. 17.12.2018 tegi kohus maksekäsu, mis toimetati võlgnikule kätte 27.12.2018. Võlgnik esitas maksekäsu peale määruskaebuse. Kohus rahuldas 08.03.2019 määrusega määruskaebuse, tühistas maksekäsu ja andis nõude üle Viru Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 29.03.2019 määrusega andis kohus hagejale tähtaja nõuetekohase hagi esitamiseks. Hageja esitas hagi koos tõenditega 26.04.2019 ja kohus võttis 06.05.2019 määrusega hagi võla saamiseks menetlusse, menetluse liigiks määras lihtmenetluse TsMS § 405 alusel. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte 09.05.2019.
2.28.05.2019 määrusega jättis kohus kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ning andis kostjale täiendava tähtaja hagile käsikirjas vastamiseks.
3.14.06.2019 esitas kostja kirjaliku vastuse hagile koos tõendite nimekirjaga.
4.03.07.2019 esitas hageja enda kirjaliku seisukoha kostja vastusele, millele oli lisatud kliendi (H. K.) avaldus.
5.12.07.2019 kohtumäärusega määras kohus menetlusosalistele tähtaja kompromissi sõlmimiseks läbirääkimiste pidamiseks ning kompromissi kohtule esitamiseks hiljemalt 31.07.2019. Samaks tähtajaks pidid pooled esitama kohtule seni esitamata avaldused, tõendid, menetluskulude nimekirjad. Nimetatud kuupäevaks kompromissi ega täiendavaid menetlusdokumente kohtule ei esitatud. Kohus märkis määruses, et lahend tsiviilasjas tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 06.09.2019. 2(7)
2-18-127211 Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Eesti Energia AS ning H. K. 15.08.2014 kirjalikult tarbimiskohale xxx xx xxx küla xxx vald Lääne Viru maakond tähtajatu võrguleping nr xxxxxx. Leping hakkas kehtima 16.08.2014 ja lõpetati 03.10.2016. Lepingu kohaselt kohustub võrguettevõtja müüma ostjale elektrienergiat ning ostja kohustub maksma elektrienergia eest kokkulepitud tasu. Üldsätete punkti 2. kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks „Elektrienergia müügi tüüptingimused”. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste punkti 1.1. kohaselt reguleerivad antud tingimused võrguettevõtja poolt võrguteenuste osutamist väiketarbijale. Antud lepingule kohaldusid alates 01.01.2013.a. kehtinud Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A ja alates 29.10.2012 kehtivad Elektrilevi OÜ nimetatud müüja Eesti Energia AS üldteenuste tüüptingimused. Tüüptingimuste p. 8.1. kohaselt on arveldusperioodiks kalendrikuu. Leping lõpetati 03.10.2016. Kostja jättis perioodil 30.04.2016 – 31.10.2016 esitatud arved kokku 254, 98 eurot tasumata. Eesti Energia AS loovutas 04.06.2018 elektrienergia müügist tulenevad nõuded Creditreform Eesti OÜ-le, kes alustas võlgniku suhtes inkassomenetlust. Hageja on arvestanud perioodil 19.05.2016-26.04.2019 viivist seadusjärgses määras (8% aastas) 55, 39 eurot. Hageja on saatnud kostjale 3 meeldetuletuskirja, seega sissenõudmiskulu on 30 eurot. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise päeva seisuga võlgnevus 340, 37 eurot, sh põhivõlg 254, 98 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 55, 39 eurot ning viivis alates 27.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja menetluskulud koos viivisega välja. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et 18.02.2016 pidasid Rakvere PPA töötajad ta kinni xxx xx xxx küla xxx vald maja juures. Ta viibis 11 kuud so 18.02.2016-10.01.2017 vahi all Jõhvi arestimajas. Pärast seda kannab karistust (4 a 7 k) Tallinna vanglas. Maja uksed-aknad jäid lukustamata, lepingud lõpetamata, lepingulised kohustused täitmata. Viru Ringkonnaprokuratuur kohaldas perioodil 22.02.2016-11.04.2016 täielikku suhtluskeeldu, mistõttu ei saanud kontakteeruda ka Eesti Energiaga. Esitas neile mitu taotlust, avaldust, küsis selgitust võlgnevuse kohta ja kuidas oleks võimalik leping lõpetada. Saatis Jõhvi arestimajast 2016 aastal avalduse lepingu lõpetamiseks, kuid ei mäleta millal. Võis olla 2016 a suvi-sügis. Leping lõpetati tema kirjaliku avalduse alusel (tõend olemas Tallinna Vangla laos). Avalduse esitamist on võimalik kontrollida Jõhvi arestimaja arvestusosakonna kaudu. Ei tea, kes kasutas perioodil 30.04.2016 – 31.10.2016 elektrienergia teenust. Ei ole nõus tasuma teenuse eest, mida ei ole personaalselt tarbinud. Ei ole nõus tasuma tundmatute isikute poolt tekitatud kahju. Ei ole volitanud kedagi teist kasutama teenust enda asemel. Täiskasvanud poeg elamus ei elanud ja teenust ei kasutanud. Maja võisid kasutada asotsiaalsed isikud. Ei ole võimalik esitada usaldusväärseid andmeid. Jääb arusaamatuks, miks ta peab tasuma ühest ja samast lepingust tulenevaid erinevaid arveid topelt (tsiviilasjad nr 2-18-127129 ja 2-18-127211).
8.Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, on seadusevastane ja ebausaldusväärne. Kostja raske majandusliku olukorra (kinnipidamisasutuses viibimine, sissetulek puudub) tõttu ei ole nõus tasuma viiviseid, sissenõudmiskulusid ja hageja menetluskulusid 270 eurot. Seega taotleb enda vabastamist menetluskulude tasumisest; alternatiivselt leiab, et menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada võrdselt ja anda kostjale võimalus osamaksetega tasumiseks. 3(7)
2-18-127211 Koos vastusega esitas kostja kohtule teiste menetluste menetlusdokumendid ja kohtutäitur N. Malahhova täitemenetluse dokumendid. Hageja seisukoht
9.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et ta ei vastuta perioodil 18.02.2016-03.10.2016 võrguteenuse kasutamise eest. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste p.2.1.12 kohaselt on tarbimiskoht – koht, kus ostja kasutab/võib kasutada võrguteenust ja elektrienergiat. Lepingu kohaselt osutab võrguettevõtja võrguteenust tarbimiskohas xxx xx xxx küla xxx vald Lääne Viru maakond. Võrguettevõtja ei osuta teenust personaalselt kostjale, vaid loob võimaluse kasutada võrguteenust kokkulepitud tarbimiskohas. Kostja kohustub lepingu alusel tasuma võrguteenuse eest. Hageja on oma lepingust tuleneva kohustuse täitnud ehk osutanud võrguteenust kokkulepitud tarbimiskohas. Kostja ei ole lepingust tulenevat raha tasumise kohustust täitnud. Kostja väitel on hageja esitanud Pärnu Maakohtule tõenditena kahtlustäratavaid lepinguid so 30.04.2016 ja 08.07.2016 sõlmitud lepingud. Hageja esitas 04.03.2019 koos oma seisukohaga kohtule Elektrilepingu xxxxx pikenemispakkumise alates 01.09.2016, tegemist on pikenemispakkumisega. Nimetatud dokument ei puuduta võrguteenuse lepingust tulenevat nõuet, mistõttu ei ole seda hagiavaldusele lisatud. Hagejale on arusaamatu, mis leping on sõlmitud 30.04.2016. Hageja nõude aluseks on 15.08.2014 kostjaga sõlmitud võrguleping nr xxxxxxx, mis on kostja poolt käsikirjaliselt allkirjastatud. Hageja selgitab, et tsiviilasjas nr 2-18-127129 nõutakse kostjalt elektrilepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ja tsiviilasjas nr 2-18-127211 ehk käesolevas tsiviilasjas võrgulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Kliendile on lihtsam ja ülevaatlikum, kui mõlemast lepingust tulenevad nõuded on kajastatud ühel arvel. Arvel on eraldi väljatoodud, kui palju tuleb elektrienergia ja võrguteenuse eest tasuda ning kuidas on summad kujunenud. Hageja on täpsustanud nõude loovutajalt ehk Eesti Energia AS-ilt lepingu lõpetamise asjaolusid. 29.08.2016.a. edastas Politsei-ja Piirivalveamet vahistatu H. K. avalduse. Avalduses soovis kostja lepingut peatada. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste punkti 8.5 kohaselt on kodutarbijast ostjal tulenevalt Võlaõigusseaduse § 234 lg 3 õigus igal ajal Leping korraliselt üles öelda teatades sellest müüjale punktis 9.1. sätestatud viisil vähemalt 1 kuu ette. Müüja arvestab lepingu ülesütlemisel punktis 8.3. sätestatut. Punkti 8.3. kohaselt lõpeb leping kuuvahetusel või võrgulepingu lõppemisel muul ajal. Leping lõppes 03.10.2016.a. (H. K. avaldus lisatud). Kohtu põhjendused
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 444 lg 2 kohaselt, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjendatuse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
4(7)
2-18-127211 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle:
1.15.08.2014 sõlmisid Eesti Energia AS ja H. K. kirjalikult tarbimiskohale xxx xx xxx küla xxx vald Lääne Viru maakond tähtajatu võrgulepingu nr xxxxx, millele kohaldusid Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A ja Eesti Energia AS üldteenuste tüüptingimused.
2.Eesti Energia AS esitas perioodil 30.04.2016 – 31.10.2016 kostjale tasumiseks arved, mis on kostja poolt tasumata.
3.H. K. esitas 26.08.2016 avalduse Eesti Energia AS-le lepingu peatamiseks.
4.Leping lõpetati 03.10.2016.
5.Eesti Energia AS loovutas 04.06.2018 elektrienergia müügist tulenevad nõuded Creditreform Eesti OÜ-le. Kohus loeb eelolevad asjaolud tuvastatuks ja tõendatuks. Kohus juhib siinkohal tähelepanu, et hageja esindaja on 03.07.2019 seisukohas märkinud, et leping lõppes 03.10.2018. Kohtu arvates on tegemist ilmse eksimusega aastaarvu märkimisel. Kuna kostja esitas avalduse lepingu peatamiseks 2016 aastal, siis on õige lepingu lõpetamise kuupäev hagis märgitud kuupäev 03.10.2016.
12.Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 15.08.2014 sõlmitud tähtajatu võrgulepingu nr xxxxxx alusel võrgulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 234 lg 3 kohaselt võib tarbijast ostja sõltumata sellest kas leping on tähtajaline või tähtajatu lepingu üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 1 ja 3). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kostja peamiseks vastuväiteks teenuse eest mittemaksmiseks on asjaolu, et ta viibis kinnipidamisasutuses ja isiklikult teenust ei kasutanud. Kohus nõustub hagejaga, et võrguettevõtja ei osuta teenust personaalselt kostjale, vaid loob võimaluse kasutada võrguteenust kokkulepitud tarbimiskohas. Kohus asub seisukohale, et kuna võrguettevõtja ja kostja vahel oli sõlmitud tähtajatu võrguteenuse leping, mille alusel loodi kostjale võimalus kasutada võrguteenust tarbimiskohas xxx xx xxx küla xxx vald Lääne Viru maakond ja leping lõpetati kostja avalduse alusel 03.10.2016, on kostjal kohustus võrguteenuse eest tasuda kuni lepingu lõpetamiseni. Hageja on oma lepingust tuleneva kohustuse täitnud ehk osutanud võrguteenust kokkulepitud tarbimiskohas. Kostja ei ole lepingust tulenevat raha tasumise kohustust täitnud jättes perioodil 30.04.2016 – 31.10.2016 esitatud arvete alusel tasumata 254, 98 eurot. 5(7)
2-18-127211 Seega tuleb kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev põhivõlgnevus 254, 98 eurot välja mõista. Kohus jätab kostja vastuväited, mis puudutavad elektrienergia eest võlgnevuse (tsiviilasjas nr 2-18127129) välja mõistmist tähelepanuta, sest käesolevas menetluses nõutakse kostjalt võrguteenuse võlgnevuse tasumist.
13.Hageja palub välja mõista sissenõtavaks muutunud viivise perioodil 19.05.2016-26.04.2019 seadusjärgses määras (8% aastas) 55, 39 eurot ning edasiulatuva viivise alates 27.04.2019 (hagi esitamisest) kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras. Viivise arvestus on ära toodud hagiavalduse p. 2.9. Kostja ei ole nõus viiviseid tasuma tulenevalt kostja raskest majanduslikust olukorrast (viibib kinnipidamisasutuses, sissetulek puudub). VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, siis on põhjendatud rahuldada VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel ka hageja viivisenõue seadusjärgses määras perioodil 19.05.2016-26.04.2019 summas 55, 39 eurot ja see kostjalt välja mõista ning lisaks kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis seadusjärgses määras alates 27.04.2019 kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväite osas märgib kohus, et kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Kohus asub seisukohale et, kuna tegemist on seadusjärgse viivise nõudega, mis ei ole objektiivselt võetuna suur summa ning kostja ei viibi enam kinnipidamisasutuses ja eelduslikult on tal võimalik asuda sissetulekut teenima, ei ole põhjendatud jätta viivis välja mõistmata.
14.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1). Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu 30 eurot. Kohtule esitatud CR andmebaasi väljavõttest nähtub, et kostjale on saadetud 2 kirja: 15.06.2018 ja 20.02.2019 (kirja saatmine ja päring kliendile). VÕS kommentaaride kohaselt on meeldetuletuskirja saatmine kõige tavapärasem sissenõudmistoiming. Terminit „meeldetuletuskiri“ tuleb mõista kitsendavalt. Kirja saatmise eesmärgiks on tuletada meelde võlgnikule kohustust võlg ära maksta. Kiri tuleb saata posti teel ja see peab jõudma ka tarbijani. Kiri loetakse kätte saaduks, kui võlausaldaja tõendab, et on kirja saatnud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hageja ei ole kostjale saadetud meeldetuletuskirju kohtule esitanud. Kohus jätab sissenõudmiskulud 30 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi 6(7)
2-18-127211 osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 270 eurot (riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja hagimenetluses 150 eurot) ning viivise seadusjärgses määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ta ei taotle menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist ning on esitanud kulutused ilma käibemaksuta. Kostja ei ole raske majandusliku olukorra (kinnipidamisasutuses viibimine, sissetulek puudub) tõttu nõus tasuma hageja menetluskulusid 270 eurot. Seega taotleb enda vabastamist menetluskulude tasumisest. Alternatiivselt leiab, et menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada võrdselt ja anda kostjale võimalus osamaksetega tasumiseks. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, so 91, 19% (310,37/340,37) ulatuses, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 91, 19 % kostja kanda ja 8, 81 % hageja kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks käesoleval juhul põhjused puuduvad. Kohus leiab, et riigilõiv 100 eurot on põhjendatud kulu ja hageja õigusabikulu hagimenetluses 150 eurot käibemaksuta on põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et õigusabi tunnihinnaga 165 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 3-2-1-131-16 p 6). TsMS §-s 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot. Seega on hageja menetluskulud 270 eurot põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 246, 21 eurot (270*91,19%). Kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka viivis menetluskuludelt (246, 21 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.