K A hagi ONOFF JAEKAUBANDUSE OÜ vastu lepingust taganemise kehtivuse tuvastamiseks ja lepingu alusel üleantu tagastamiseks
Tsiviilasja hind
387,98 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: K A (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Roman Antonov (DEAX Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: ONOFF JAEKAUBANDUSE OÜ (registrikood 12470550; asukoht Magdaleena 3, 11312 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kalju Hanni (Advokaadibüroo Heringson GLO; e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta K A hagi ONOFF JAEKAUBANDUSE OÜ vastu lepingust taganemise kehtivuse tuvastamiseks ja lepingu alusel üleantu tagastamiseks rahuldamata Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista K A ONOFF JAEKAUBANDUSE OÜ kasuks menetluskulud summas 1 340 eurot.
5.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb K A tasuda ONOFF JAEKAUBANDUSE OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 340 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-18-18256 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.K A esitas 03.12.2018.a Harju Maakohtule hagi ONOFF Jaekaubandus OÜ vastu lepingust taganemise kehtivuse tuvastamiseks ja lepingu alusel üleantu tagastamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.02.2018.a järelmaksuga müügilepingu nr 1660999 PHILIPS FC8776/01 SmartPro Compact robottolmuimeja ostmiseks. Hageja tasus kostjale lepingu alusel 394.85 eurot. Järelmaksu teenust osutas AS LHV Finance. Kauba sai hageja kätte samal päeval ehk 09.02.2018.a. Hageja pani tolmuimeja tööle kättesaamise päeval ning peale 1h koristamist ei olnud tolmuimejat võimalik kasutada eesmärgipäraselt, kuna ilmnes tehniline probleem. Hageja teavitas kostjat ning viimane palus tagastada tolmuimeja, mida hageja 12.02.2018.a ka tegi. Tagastatud toote asemele telliti uus. Hageja sai uue tolmuimeja kätte 14.02.2018.a. Asendatud tolmuimejat ei olnud samuti võimalik eesmärgipäraselt kasutada, kuna ka asendatud tootel ilmnes tehniline probleem. Hageja teavitas 18.02.2018.a juhtunust kostjat e-kirja teel. 19.02.2018.a vastas kostja hageja e-kirjale ning palus viia tolmuimeja hoolduskeskusesse. 20.02.2018.a vastas hageja kostja poolt 19.02.2018.a saadetud e-kirjale ning andis teada, et ta ei soovi kulutada oma aega ega teha täiendavaid kulutusi tolmuimeja hoolduskeskusesse kohale toimetamiseks. Kostja saatis 21.02.2018.a järgmise e-kirja ning avaldas oma seisukoha, et enne tolmuimeja tagastamist peab olema tuvastatud tehnilise probleemi põhjus. Hageja ei teinud kostjale takistusi tehnilise probleemi põhjuse tuvastamiseks. Kõnealuses e-kirjas ei avaldanud/näidanud kostja initsiatiivi tolmuimeja ekspertiisi enda kulul toimetamise
2-18-18256 suhtes. 26.02.2018.a esitas hageja lepingust taganemise avalduse nii kostjale kui ka finantsteenuse osutajale ning põhjendas seda lepingutingimustele mittevastavusega. Kostja avaldusele ei reageerinud. Finantsteenuse osutaja vastas, et lepingust taganemine ei ole võimalik, kuna 14-päevane taganemisõigus on lõppenud. 16.03.2018.a esitas DEAX Õigusbüroo OÜ hageja nimel korduva lepingust taganemise avalduse ning palus leppida hagejaga kokku aeg tolmuimeja tagastamiseks hiljemalt 23.03.2018.a. Korduvale lepingust taganemise avaldusele reageeris ainult finantsteenuse osutaja ning teavitas, et neile peab saabuma kostja nõusolek lepingust taganemise suhtes. Kuna kostja 16.03.2018.a saadetud taganemisavaldusele reageerinud, sh ei pöördunud hageja poole leppimaks kokku tolmuimeja tagastamise osas, otsustas hageja pöörduda Tarbijavaidluste komisjoni poole. 28.08.2018.a tegi Tarbijavaidluste komisjon otsuse hageja kahjuks. Hageja ei nõustu Tarbijavaidluste komisjoni otsusega. Hageja palub rahuldada hagi ja tuvastada lepingust taganemise kehtivus; kohustada kostjat tagastama hagejale lepingu alusel üle antud rahasumma 394,85 eurot, jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hageja lepingus taganemise avaldus on seadusest tulenevate eelduste täitmata jätmise tõttu tühine. Vaidlus puudub, et kostja, hageja ja AS LHV Finance (faktoor) vahel on 09.02.2018 sõlmitud järelmaksuga müügileping robottolmuimeja 8811850 Philips FC8776/01, 1013 Q (edaspidi: „kaup“) ostuks. Hageja kohustus tasuma faktoorile kauba maksumuse kogusummas 387,98 eurot lepingus toodud tähtpäevadel osamaksetega, kusjuures esimene makse pidi toimuma 10.04.2018.a. Kaup anti hagejale vahetult peale müügilepingu sõlmimist so 09.02.2018.a. 12.02.2018.a viis hageja (sellest eelnevalt teavitamata) kauba kostja xxxx kauplusse, väites et tolmuimeja (kaup) ei tööta. Kliendile vastu tulles (sh kontrollimata puuduste olemasolu) asendas kostja kauba 14.02.2018.a uuega. Kostja osundab, et kuigi hageja põhjendas tagastamist kauba puudustega siis hilisem tehniline kontroll puuduseid ei tuvastatud. 18.02.2018.a teatas hageja, et vahetatud tolmuimeja ei tööta. 19.02.2018.a palus kostja kauba tagastada hoolduskeskusse. Hageja keeldus sellest. 20.02.2018 palus kostja tagastada kauba hageja valitud kauplusse, kes toimetab tolmuimeja ise hoolduskeskusse, millest hageja jällegi keeldus.
3.21.02.2018.a ja 26.02.2018.a selgitas kostja veelkord, et kaup tuleb tagastada tegemaks kindlaks väidetava puuduse põhjus. Puudub vaidlus, et hageja pole kaupa senini tagastanud. 26.02.2018.a esitas hageja lepingust taganemise avalduse faktoorile, kes jättis selle tähtaja möödumise tõttu õigustatult rahuldamata.
4.Kostja leiab, et ei ole müügilepingut rikkunud. Tolmuimejal esinevate puuduste kindlakstegemiseks tuli hagejal tolmuimeja tagastada endale sobivasse kostja kauplusse, mida hageja pole seniajani teinud. Tolmuimeja tagastamine kostja suvalisse kauplusse ei saa tekitada hagejale põhjendamatuid ebamugavusi. Hageja kauba tagastamise kohustus tuleneb ka 09.02.2018.a müügilepingust. Hagiavalduses väljatoodud nõuet „kohustada kostjat tagastama hagejale lepingu alusel üle antud rahasumma 394,85 eurot“ ei ole võimalik rahuldada. Nimelt ei ole hageja kostjale mistahes summasid tasunud, nagu eelpool näidatud on hageja tasunud summad faktoorile. Lepingu alusel kuulus tasumisele 387,98 eurot, kui kostja on tasunud mingil põhjusel rohkem siis tuleks vastav nõue esitada faktoorile. Lepingust taganemiseks peab esinema seda õigustav põhjus - oluline lepingurikkumine, mis antud juhul puudub. Hageja etteheited on paljasõnalised ja põhistamata. Hageja ei ole tõendanud kaubal esinevaid puuduseid ja sellest tulenevat kostja vastutust. Hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-18-18256
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Käesoleva asja hind on 387,98 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Asjas ei vaielda järgmiste oluliste faktiliste asjaolude üle: • kostja, hageja ja AS LHV Finance (faktoor) sõlmisid 09.02.2018 järelmaksuga internetipoes müügilepingu robottolmuimeja 8811850 Philips FC8776/01, 1013 Q ostuks. Robottolmuimeja maksumus oli 349 eurot (tl 5) • Hageja on poolte müügisuhtes tarbija. • Hageja tagastas kostjale 12.02.2018.a lepingu eseme ja sai 14.02.2018.a asemele uue sama kaubamärgi ja sama mudeli robottolmuimeja (tl 13, pöördel, 10). • Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS 208 lg 4 järgi tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 116 lg 1 järgi võib pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
9.Hageja on seisukohal, et ta on müügilepingust kehtivalt taganenud ja nõuab kostjalt müügilepingu alusel üleantu tagastamist summas 394,85 eurot. Kohtule 07.01.2019.a esitatud menetlusdokumendis täpsustas hageja oma nõuet ja palus kostjat kohustada hagejale üleandma 387,98 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hageja ei ole kehtivalt müügilepingust taganenud.
2-18-18256
10.Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul on tegemist sideteenuse vahendusel sõlmitud tarbijamüügilepinguga. VÕS § 56 lg 1 järgi võib tarbija sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt lepingu puhul, mille esemeks on asja üleandmine, hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taganemise tähtaeg kulgema päevast, millal tarbija või tarbija nimetatud kolmas isik, kes ei ole vedaja, on saanud asja füüsiliselt enda valdusse. Müügilepingu üldtingimuste p 8.3 järgi on ostjal lepingust põhjust avaldamata 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest taganeda, edastades viidatud tähtaja jooksul Müüjale või faktoorile kirjaliku taganemisavalduse lepingus toodud posti või e-posti aadressil (tl 6, pöördel). Kohus osundab, et tegemist ei ole taganemisega VÕS § 116 tähenduses vaid see on tarbijale tootega tutvumiseks ja järelemõtlemiseks antud tähtaeg.
11.Vaidlusalune müügileping, mille esemeks oli robottolmuimeja 8811850 Philips FC8776/01, 1013 Q sõlmiti 09.02.2018.a, kauba sai ostja kätte samal päeval. Seega tuleb hakata VÕS § 56 lg 1 sätestatud tähtaega lugema just nimetatud kuupäevast ning järelikult lõppes tarbijale tootega tutvumiseks ja järelemõtlemiseks antud tähtaeg 23.02.2018.a. Hageja ei ole esile toonud, et teda ei teavitatud VÕS § 56 lg 1 kohase taganemisõiguse olemasolust, selle kasutamise tingimustest, tähtajast ja korrast. Seega oli hagejal õigus lepingust taganeda ilma igasuguse põhjenduseta 14 päeva jooksul st kuni 23.02.2018.a, teatades oma müügilepingust taganemise soovist müüjat kuni 23.02.2018.a k.a ning tagastades ostetud kauba 14 päeva jooksul kostjale.
12.VÕS § 562 lg 1 järgi kui lepingu esemena anti tarbijale üle asi, saadab tarbija ettevõtjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel taganemisavalduse tegemisest asja tagasi või annab asja üle ettevõtjale või ettevõtja nimetatud isikule. Tarbijal ei ole käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud asja tagasisaatmise kohustust juhul, kui ettevõtja on nõustunud asjale ise järele tulema. Tarbija loetakse asja tagastamise kohustuse tähtaegselt täitnuks, kui ta on lepingu esemeks olnud asja tagasi saatnud käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul. Ka müügilepingu p 8.3.1 järgi peab ostja müügilepingust taganemise korral tagastama kauba (täies kompleksuses ja originaalpakendis) või hüvitama selle väärtuse. Vaidlust ei ole selles, et hageja lepingu eset kostjale käesoleva ajani tagastanud ei ole. Kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et kostja oleks avaldanud nõusolekut robottolmuimejale järele tulekuks. VÕS § 561 lg 5 kohaselt kui lepingu esemeks on asja üleandmine, võib ettevõtja käesoleva seaduse § 111 alusel keelduda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tagasimaksete tegemisest seni, kuni tarbija on talle tagastanud lepingu esemeks olnud asja või esitanud tõendi, et ta on selle asja tagasi saatnud. Ettevõtjal ei ole käesolevas lõikes nimetatud õigust juhul, kui ta on nõustunud lepingu esemeks olevale asjale ise järele tulema.
13.Kohus märgib, et kuigi hageja tõi juba 20.02.2018.a e-kirjas kostjale välja, et ta ei soovi enam lepinguesemeks olevat selle kaubamärgi toodet (st sooviks konkreetsest müügilepingust taganeda), küll aga soovib analoogset masinat mõnelt teiselt tootjalt või alternatiivselt oma raha tagasi, ei saa nimetatud e-kirjast üheselt ning selgelt tuvastada hageja tahet müügilepingust taganeda. Ka hageja ise ei ole kordagi tuginenud sellele, et ta on müügilepingust taganenud 20.02.2018.a e-kirjaga vaid hageja on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et müügilepingust taganemise avalduse esitas ta esmakordselt alles 26.02.2018.a. TsMS § 5 lg 1 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, küll aga poole esitatud asjaolude ja faktiväidetega.
2-18-18256
14.Kohus selgitab, et vaatamata sellele, et lepingu esemeks olnud toode asendati sama tootja sama mudeliga 14.02.2018.a, ei alga VÕS § 56 lg 1 sätestatud tähtaeg uuesti asendatud toote kättesaamisest. Konkreetse robottolmuimeja asendamisega sama tootja sama mudeliga ei toimunud uue müügilepingu sõlmimist ja ei seega ei alga VÕS § 56 lg 1 nimetatud tähtaeg asendatud toote kättesaamisega uuesti. VÕS § 227 on küll sätestatud, et asja asendamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg asendatud asja üleandmisest ostjale, kuid VÕS § 56 lg 1 sätestatud tähtaeg ei ole aegumis- vaid õigust lõpetav tähtaeg, seega ei laiene VÕS § 227 mõju VÕS §-le 56 lg 1. Kuivõrd hageja enda väitel taganes ta lepingust 26.02.2018.a, oli selleks ajaks VÕS § 56 lg 1 kohane 14päevane tähtaeg möödunud. Järelikult edaspidi st pärast 23.02.2019.a sai hageja lepingust taganeda vaid kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu, mis pidi olema tuvastatud enne lepingust taganemist.
15.Lepingust taganemise õigus on taganemiseks õigustatud lepingupoole kujundusõigus, mille tegemiseks piisab lepingupoole vastavasisulisest tahteavaldusest, mis on vastaspoolele kätte toimetatud. Kohus juhib tähelepanu, et lepingust kehtivalt taganemiseks peavad olema täidetud nii taganemise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Asja materjalidest nähtub, et 26.02.2018.a esitas hageja kostjale e-kirja teel müügilepingust nr 41355332 taganemise avalduse. Taganemise avaldus on saadetud kostja e-posti aadressile [email protected] (tl 79). Kostja ei ole esile toonud, et ta ei ole viidatud e-kirja kätte saanud. Seega on iseenesest täidetud lepingust taganemise formaalne eeldus.
16.Järgmiseks kohus kontrollib, kas kostja on oluliselt müügilepingut rikkunud või mitte. Vastavalt VÕS § 217 lg-le 1 peab ostajale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p-s 1 sätestatult ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab tarbijalemüügi puhul ostja müüjale teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Hageja teavitas kostjat lepingueseme mittevastavusest lepingutingimustele VÕS § 220 lg 1 viidatud tähtaega järgides so 18.02.2018.a.
17.VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Seega on praeguses asjas oluline see, kas kostja oli lepingust taganemise ajal oluliselt lepingut rikkunud. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Kohus selgitab, et lepingu esemel esinevate puuduste korral on VÕS § 222 kohaselt ostjal esmaseks õiguskaitsevahendiks lepingu täitmise nõudmine, mitte lepingust taganemine. Kuivõrd hageja ei kasutanud oma võimalust lepingust taganeda ilma igasuguse põhjuseta so VÕS § 56 lg 1 märgitud tähtaega järgides, oli seega VÕS § 222 lg 1 kohaselt vajalik robottolmuimeja puuduste tuvastamine ning seejärel kas toote parandamine või selle asendamine.
18.VÕS § 223 lg 1 ja 2 järgi loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku
2-18-18256 aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Eeltoodu tähendab, et hagejal oli õigus lepingust taganeda juhul, kui asja parandamine või asendamine ei olnud mõistlikult võimalik või ebaõnnestus. Käesolevalt ei ole aga enne hageja poolt lepingust taganemist nimetatud asjaolude välja selgitamine üldse toimunud, sest müüjal on puudunud võimalus hinnata parandamise võimalikkust, vea olemust ja põhjust, selle kulukust jne.
19.Kuigi hageja on tuginenud sellele, et ta on esmast õiguskaitse vahendit kasutanud, kuivõrd esimene kostjalt saadud robottolmuimeja oli puudustega, juhib kohus tähelepanu, et 09.02.2018.a hagejale üleantud tolmuimejal ei ole puudusi kohaselt tuvastatud. Hageja on küll väitnud, et esimesel tolmuimejal esinesid puudused, kuid selle tolmuimeja osas ei ole läbi viidud ekspertiisi, või muul moel puudusi kindlaks tehtud. Tõendeid esimesel tolmuimejal esinenud puuduste kohta kohtule esitatud ei ole. Kostja on positsioonil, et esmasel tolmuimejal tegelikkuses puudusi ei olnud ja kohtul ei ole võimalik hinnata, millisel alusel müügilepingu eseme asendamine toimus. Ja kuivõrd asendatud toote osas ei ole saadud enne müügilepingust taganemist puudusi hinnata, ei sa ka asuda seisukohale, et asendamine oli ebaõnnestunud.
20.Hagejal oleks olnud õigus lepingust muuhulgas taganeda juhul, kui kostja oleks põhjendamatult keeldunud asja parandamisest või asendamisest. Käesoleval juhul kostja ei ole keeldunud asja parandamisest või asendamisest ega ole jätnud oma kohustusi lihtsalt täitmata, kuivõrd on koheselt pärast hageja poolt puudustest teavitamist on kostja palunud viia robottolmuimeja puuduste tuvastamiseks kas hoolduskeskusesse või ükskõik millisesse kostja kauplusse. Kostja ei ole müügilepingut rikkunud ka hagejale asja parandamise või asendamisega põhjendamatute ebamugavuste tekitamisega. Kostja ei ole palunud viia robottolmuimejat hageja enda kulul kallisse ekspertiisi või parandusse või jooksutanud hagejat põhjendamatult erinevate kodumasinate remondiasutuste vahel või hoidnud muul viisil oma vastutusest kõrvale.
21.Selleks, et kostja oleks saanud tuvastada robottolmuimejal esinevad puudused ja täita VÕS § 222 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, oli hageja kohustatud viima lepingueseme kostja esindusse. Kohus märgib, et hageja on toote kostja kauplusesse tagasi viimata jätmisega käitunud põhjendamatult ebamõistlikult. Kohtu hinnangul ei saa põhjendamatuteks ebamugavusteks pidada seda, et ostja viib müügilepingu eseme kostja vabalt valitud kauplusesse toote puuduse kindlaks tegemiseks, parandamiseks või asendamiseks. Praktika, et tarbija viib puudustega toote ise ekspertiisiks müüja esindusse, on üldlevinud ning tavapärane. Hageja nõudmine, et kostja esindaja tuleks kokkulepitud ajal tootele järele, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, on ebamõistlik ning põhjendamatu. Selline nõudmine saaks olla õigustatud üksnes suuremõõtmeliste toodete puhul, mida robottolmuimeja kindlasti ei ole. Kui hageja oleks robottolmuimeja viinud kostja kauplusesse ekspertiisi toimetamiseks, oleks vea tuvastamine igal juhul toimunud kostja kulul. Kui vea tuvastamise käigus oleks selgunud, et toote puudus ei ole ostja põhjustatud, oleks kostja pidanud hageja nõudmisel kandma ka põhjendatud transpordikulud, kuid hageja ei saanud eeldada, et toote transport kostja esindusse oleks pidanud toimuma kostja poolt. Kohus möönab, et tarbijamüügi korral on ostjal palju õigusi, kuid ostja õigused ei ole piiramatud, ning neid tulen kasutada kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja nõudmine, et kostja esindaja tuleks hageja kodust robottolmuimejat puuduste tuvastamiseks ekspertiisi viima, ei ole hea usu põhimõtet järgiv.
2-18-18256
22.Riigikohus on selgitanud, et „lepingu olulise rikkumisega ei ole tegemist, kui müüja pakub ostjale asja mõistliku aja jooksul parandamist või asendamist, kuid ta ei saa seda teha ostjast tulenevate asjaolude tõttu, sh kui ostja keeldub müüja ettepanekust asja parandamiseks või asendamiseks (RKTKo 3-2-1-11-10, p 11). Kohus on seisukohal, et analoogsele seisukohale tuleb asuda ka käesoleval juhul. Puuduste tuvastamine ja seega vajadusel ka robottolmuimeja asendamine või parandamine on osutunud võimatuks hageja tegevuse(tu)se tulemusel st ostjast tulenevate asjaolude tõttu. Kohtu hinnangul ei saa kuidagi asuda seisukohale, et lepingust taganemise ajal oli kostja kuidagi müügilepingut rikkunud, seega ei olnud hageja taganemine müügilepingust õigustatud.
23.Kuigi hageja on esitanud kohtule 30.05.2019.a N K Ekspertiisibüroo ekspertiisiakti nr 306, millest nähtub, et ekspertiisiks esitatud robottolmuimejal Philips FC8776/01 on tootmisiseloomuga emaplaadidefekt (tl 103), ei saa selle tõendiga sisustada lepingust taganemist tagantjärele. Seega ei ole täidetud müügilepingust taganemise materiaalsed eeldused ning hageja müügilepingust taganemine ei ole kehtiv.
24.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
25.Kohus selgitab hagejale, et tal oli võimalus tagastata müügilepingu ese 14 päeva jooksul kostjale ilma igasuguse põhjenduseta. Kui hageja oleks robottolmuimeja selle tähtaja jooksul kostjani toimetanud, oleks ta sellega müügilepingust taganenud, leping poolte vahel oleks lõppenud. Sellisel juhul oleks hageja saanud koheselt sõlmida uue müügilepingu mõne teise tootja robottolmuimeja ostmiseks. Samas on hagejal veel võimalus pöörduda kostja poole VÕS § 221 lg 1 sätestatud õiguste kasutamiseks.
26.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
29.Kostja esindaja esitas 19.08.2019.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et kostja on kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 1 700 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusteenust osutatud 14 h ja 10 min ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
30.Hageja ei ole kostja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid esitanud.
2-18-18256
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
32.Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
33.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulusid. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud on järgmised: hagiga tutvumine, konsultatsioon kliendiga 54 min. vastuse koostamine, selle täiendamine ja kohtule esitamine kokku 4 h 6 min, hageja vastusega tutvumine, sellele vastamine ja vastuse täiendamine 2 h 10 min, täiendavate tõenditega tutvumine 18 min, vastuse koostamine 2 h, hageja dokumendiga tutvumine, teabe kogumine 36 min, konsultatsioon kliendiga 36 min, vastuse koostamine 3 h ja 30 min, kokku 14 h 10 min.
34.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta), on mõistlik ja põhjendatud ning vastab tavalisele kohtupraktikas aktsepteeritud advokaadist esindaja tasumäärale. Kuid kohus on seisukohal, et kostja esindaja ajakulu õigusabi toimingutele on põhjendamatult suur.
35.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on hagiavalduse asjaoludega tutvumiseks ja hagi vastuse koostamisega seotud toiminguteks kulunud kokku 5 h. Kohus leiab, et nimetatud toimingu ajakulu on ülemäärane. Hagi ise on lihtsamapoolne, sisulised asjaolud on esile toodud esile ca kahel leheküljel, ülejäänu on menetlusosaliste andmed ning viited seadusesätetele. Hagile ei ole lisatud suures mahus tõendeid. Tegemist on tavapärase raha nõudmise hagiga, kus puudus keeruline õiguslik probleem. Ka hagi vastus on suhteliselt napp. Seega on kohus seisukohal, et hagi vastusega koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakulu on 3h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 2h võrra.
36.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on 18.03.2019.a seisukoha koostamiseks kulunud kokku 2h 10 min. Kohus peab ajakulu ülemääraseks. Seisukoht on sisuliselt 1 lehekülg pikk ning ei ole sisult keerukas. Arvestades nimetatud dokumendi sisu ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatud on eelpooltoodud toimingu ajakulu 1 h 10 min.
37.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega
2-18-18256 põhjendatuks mahus 11 h 10 min (14 h 10 min – 3h), mis hageja esindaja tunnitasumäära (120 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 1 340 eurole.
38.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 340 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.