2-19-7430/11 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik M H esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja ei suuda võlausaldajate ees oma kohustusi täita. Võlgniku selgituse kohaselt pidi ta aastatel 2015. a – 2018. a seoses elukaaslase alkoholiprobleemidega tasuma ise kõik elamiseks vajalikud kulud ja seetõttu oli sunnitud võtma oma kohustuste täitmiseks erinevaid kiirlaene. Käesoleval ajal elab võlgnik sotsiaalkorteris, tema ülalpidamisel on kolm alaealist last, kellest üks on erivajadustega. Võlgniku laste isad ei toeta teda ja kõik kulud on tema kanda ja seetõttu ei tule võlgnik oma kohustuste täitmisega toime. Võlgnik tunnistab, et ei osanud hinnata oma majanduslikke oskusi ja võimalusi kohustusi täita. Käesoleval ajal on võlgniku täitmata kohustusti summas 24 785.47 euro ulatuses. Võlgnik tunnistab, et ei ole võimeline täitma oma kohustusi, kuna tal ei ole lootust kõrgepalgalisele tööle, sest tal puudub selle eelduseks olev erialane haridus. Võlgniku sissetulek koosneb töötasus txxxx eurot, lastetoetusest xxxx eurot ja ühe lapse puudetoetusest xxxx eurot. Võlgniku vallasvara koosneb tavalistest kodustest asjadest. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 06.06.2019 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Magnus Brauni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnik töötab AS-is Xxxx, tema igikuiseks sissetulekuks on xxxx eurot, mis koosneb palgast ja lastetoetustest. Võlgnik on vallaline, tal on kolm alaealist last. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto, mille saldu 26.06.2019 seisuga on xxxx Xxxx osakut. Muu vara võlgnikul puudub. Kättesaadava informatsiooni kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 24 822.33 euro ulatuses. Olemasoleva informatsiooni alusel ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud tehinguid, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ja olla sellest tulenevalt tagasivõidetavad. Ajutine pankrotihaldur ei ole võlgniku arvelduskontode väljavõtete esialgse ülevaatamise juures tuvastanud ebaharilikke või tavapärasest kõrvalekalduvaid ülekandeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks.

Võlgniku selgituste kohaselt oli ta ajavahemikus 2015. a – 2018. a sunnitud võtma kiirlaene, et täita tekkinud kohustusi, mis aga süvendas tema maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks üle jõu käivad laenukohustused. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende seost maksejõuetuse põhjustamisega. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, tema igikuiseks sissetulekuks on xxxx eurot, mis koosneb palgast ja lastetoetustest. Võlgnik on vallaline, tal on kolm alaealist last. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto, mille saldo 26.06.2019 seisuga on xxxx Xxxx osakut, millele ei ole kogumispensionide seaduse § 65 kohaselt võimalik sissenõuet pöörata. Muu vara võlgnikul puudub. Kättesaadava informatsiooni kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 24 822.33 euro ulatuses. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis ei ole selle ja võlgniku igakuise sissetuleku arvelt võimalik tema olemasolevad kohustusi täita, mistõttu võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded.

Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste kohaselt oli ta ajavahemikus 2015. a – 2018. a sunnitud võtma kiirlaene, et täita tekkinud kohustusi, mis aga süvendas tema maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks üle jõu käivad laenukohustused. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende seost maksejõuetuse põhjustamisega. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab M Hale, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui M H soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Magnus Braun on andnud nõusoleku enda nimetamiseks M H pankrotihalduriks.