Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Tsiviilasi nr 2-17-17943

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

R N (hageja) esitas 29. novembril 2017 kohtule hagi S Ne (N, praegu perekonnanimi M, kostja) vastu võla summas 1005,96 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohus 04.07.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-39250, mis jõustunud 20.07.2012, kinnitas poolte kompromissi. Tsiviilasja esemeks oli R N hagi S Ne vastu ühisvara jagamise nõudes ja S N vastuhagi R Ne vastu ühisvara jagamise nõudes. Kompromissi kinnitava kohtumääruse resolutsiooni punkti 1.3. kohaselt „S N võtab ainuisikuliselt enda kanda AS Bigbank leping nr 0500154/46KT tulenevad ja 04.07.2012 seisuga täitmata kohustused koos kõikide maksete ja kohtutäituri kuludega.“ Vaatamata kompromissilepingu sätestatule kostja ei ole täitnud vabatahtlikult AS Bigbank (end Balti Investeeringute Grupi Pank AS) ees kohustust alates 04.07.2012 täies ulatuses. Kompromissilepingu sõlmimise hetkeks võlgnevus AS Bigbank (end Balti Investeeringute Grupi Pank AS) ees, mis tulenes lepingust nr 0500154/46KT oli juba välja mõistetud kohtus (18.06.2007 tagaseljaotsusega) tsiviilasjas nr 2-07-4954 solidaarselt pooltelt ja oli täitmisel Jõhvi kohtutäituril Risto Kütt. Sellest tulenevalt alates 04.07.2012 kohtutäitur mõistis võlgnevuse AS Bigbank (end Balti Investeeringute Grupi Pank AS) kasuks sellelt solidaarvõlgnikult, kellelt suutis – selleks isikuks oli Hageja. Kohtutäitur mõistis hagejalt ajavahemikus 04.07.2012 kuni võla täieliku rahuldamiseni kokku 1005,96 eurot. Viru Maakohtu tsiviilasja nr 2-09-39250 menetlusse ei olnud kaasatud AS Bigbank (end Balti Investeeringute Grupi Pank AS) ega ka Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt ning seega 18.06.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-4954 väljamõistetud solidaarkohustust abikaasad jagasid ainult poolte vahelisel tasandil. Kuna hageja on täitnud sundkorras kostja eest kohustuse, siis hageja soovib antud summat endale kostjalt tagasi saada. Hagejal ei õnnestunud kostjaga lahendada käesolevat vaidlust kohtuväliselt ning seetõttu hageja on sunnitud pöörduma kohtu poole võlgnevuse sissenõudmiseks. Põhjendades oma nõuet VÕS §-dega 8, 76 ja 82 ning PKS § 38 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 1005,96 eurot ning tasuda selle hageja pangakontole SEB Pank AS’is nr xxx. Viru Maakohus 21. detsembri 2017 määrusega võttis hagi menetlusse.

KOSTJA VASTUVÄITED (tl-d 27-28, 49, 65) 2(12)

Tsiviilasi nr 2-17-17943

Kostja ei tunnista hagi täies ulatuses. Kostja on arvamusel, et hageja nõudel on möödunud nõude esitamise tähtaeg. Hageja ei esita oma hagis nõude esitamise õiguslikke aluseid. Kostja arvates tugineb hageja oma hagis kas Võlaõigusseaduse § 69 lg 2 või Võlaõigusseaduse § 78 lg 4 sätetele. Kui hageja nõue kostjale tuleneb Viru maakohtu 18.06.2007 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 207-4954, tugineb nõue Võlaõigusseaduse § 69 lg 2 sätestatule. Kooskõlas ülalviidatud kohtuotsusega olid kostja ja hageja kohustatud tasuma võlguoleva summa ja menetluskulud solidaarselt, see tähendab, et hageja ja kostja olid solidaarsed võlgnikud. AS Bigbank poolt hageja vastu esitatud nõude, mis tuleneb Viru maakohtu 18.06.2007 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-07-4954, aegumistähtaeg on möödunud 15.07.2017, kuna Viru maakohtu 18.06.2007 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-07-4954 jõustus 14.07.2007. Seega möödus hageja kostjale nõude esitamise tähtaeg 15.07.2017. Hageja pöördus hagiga kohtusse alles 29.11.2017. Kui hageja nõue kostja vastu tuleneb Viru maakohtu 04.07.2012 määrusega kinnitatud kompromisskokkuleppest tsiviilasjas nr 2-09-39250 kuna hageja täitis kostja kohustuse, tugineb see Võlaõigusseaduse § 78 lg 4. Seadusele tuginedes võib sellise nõude esitada, võttes aluseks Võlaõigusseaduse pt 52 lg 10 (põhjendamatu rikastumine). Sellisel juhul möödus nõude esitamise tähtaeg 30.07.2016, kuna hageja viimane makse oli tehtud 29.07.2013. Kui lähtuda kolmanda isiku (hageja) ja võlgniku (kostja) vahelisest suhtest, möödus nõude aegumistähtaeg 15.07.2017. Kuna hageja nõue on esitatud kohtusse peale nõude esitamise lõpptähtaja möödumist, taotleb kostja hageja nõude suhtes aegumistähtaja kohaldamist. Kostja palub kohtul Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 449 lg 3 tuginedes võtta asja menetlemist jätkamata vastu lõplik otsus, millega jätta hagi rahuldamata nõude esitamise tähtaja möödumise tõttu. Menetluskulud palub kostja jätta Tsiviilmenetluse seadustiku § 162 lg 1 tuginedes hageja tasuda. Juhul kui kohus leiab, et aegumistähtaeg ei ole möödunud ja võtab vastu vaheotsuse, millega jätkab asja menetlemist, esitab kostja hageja nõudele sisulised vastuväited. 21.02.2018 vastuses hagiavaldusele selgitas kostja täiendavalt, et tema arvates hageja nõuded on põhjendamata. Hageja nõudel ei ole seadusandlikku alust. Hageja nõuded on arusaamatud ja üksteisele vasturääkivad. Hageja hagist lähtudes ei ole selge, millisele seadusandlikule aktile hageja oma nõudes tugineb. Hagi jaos “hageja nõude õiguslikud alused” viitab hageja Võlaõigusseaduse sätetele, mis määratlevad võlaõigussuhte üldiseid põhimõtteid. Hageja ei ole hagis esitanud mitte ühtegi õiguslikku järeldust oma haginõude tõendamiseks. Pooltevaheline vaidlus ühisvara jagamises on reguleeritud Viru Maakohtu 04.07.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-39250. Pooled on kompromisskokkuleppe teel jõudnud kokkuleppele kogu vara jagamises, seal hulgas ka AS Bigbank krediidilepingu suhtes. Sel juhul kui, nagu hageja väidab, et tema nõuded tulenevad ülalviidatud kohtumäärusest, siis nimetatud kohtumäärus on iseseisev täitedokument. Kui kostja on rikkunud sellest kohtumäärusest tulenevaid tingimusi, on hagejal õigus nõuda nimetatud kohtumääruse sunniviisilist täitmist, pöördudes selleks 3(12)

Tsiviilasi nr 2-17-17943

kohtutäituri poole. Juhul, kui Viru Maakohtus 04.07.2012 tsiviilasjas vastu võetud määrus ei ole arusaadav või on selle mõistmine raskendatud, võib hageja pöörduda tuvastushagiga kohtusse. Kui hageja nõuded lähtuvad Võlaõigusseaduse § 78 lg 4, tuleb hagejal täpsustada, millest täpselt (millisest seadusesättest või millisest pooltevahelisest suhtest) tuleneb tema nõue kostja vastu, nagu seda määrab Võlaõigusseaduse nimetatud sätte teine osa. Kuid sellisel juhul on kostja arvates hageja nõudel möödunud nõude esitamise tähtaeg. Kui hageja nõue põhineb sellele asjaolule, et pooled on solidaarsed võlgnikud ja see tuleneb kohtu 18.06.2007 otsusest tsiviilasjas nr 2-07-4954, siis hagejal ei ole õigust nõuda 1005,96 euro suurust summat. Oma kohustuse täitnud solidaarse võlgniku võlgnikule läheb üle nõudeõigus nõuda oma osa mittetäitnud võlgnikult mitte täies mahus, vaid oma osa täitnud võlgniku osa võrra vähem (Võlaõigusseaduse § 69 lg 2). Kuid ka sellisel juhul on kostja arvates hageja nõude esitamise tähtaeg möödunud. Kostja arvates ei saa rahuldada hagiavaldust sellisel kujul, nagu see on hageja poolt esitatud. Hagiavaldus sisaldab nõudeid, mis ei ole õiguslikust seisukohast piisavalt põhjendatud. Ei ole selge, millistest pooltevahelistest õiguslikest suhetest või millisest seadusandlikust sättest nõuded tulenevad. Ülaltoodut aluseks võttes palub kostja jätta kohtul hagiavaldus rahuldamata. 19.05.2019 menetlusdokumendis kostja teatas kohtule, et tema seisukoht antud asjas ei ole muutunud. Kostja ei tunnista hageja nõuet ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja väidab, et tema nõude õiguslikuks aluseks on Võlaõigusseaduse § 78 lg 4. Kostja arvab, et Võlaõigusseaduse § 78 lg 4 ei saa olla õiguslikuks aluseks nõudele, vaid see lihtsalt määrab eeldused nõudele. Kooskõlas Võlaõigusseaduse § 78 lg 4 kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Seega võib nõue olla põhistatud kas suhetele võlgniku (antud juhul kostja) ja võlanõudja (antud juhul AS Bigbank) vahel või seaduse sätetel. Antud juhul võib nõude aluseks olla Võlaõigusseaduse § 1027 või 1041. Hageja täitis AS Bigpanki ees kohustuse, mille pidi täitma kostja ja selle tulemusel tekkis tal õigus nõuda see summa välja kostjalt kui alusetu rikastumine. Kuid sellisel juhul tuleb kohaldada nõude aegumise tähtaega, mis on kolm aastat (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 151 lg 1) ja mis möödus antud nõudel 30.07.2016, kuna hageja tegi viimase makse nõude kustutamiseks 29.07.2013. Kostja arvab, et hageja nõue ei saa tuleneda Viru maakohtu 18.07.2007 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-07-4954 (AS Bigbank nõue S Ne ja R Ne vastu), kuna selle kohtuotsuse põhjal ei tekkinud kostjal mitte mingisuguseid kohustusi hageja ees, vaid ainult kohustus AS Bigpank ees. Kostja arvab, et hageja nõue ei saa tuleneda Viru maakohtu 04.07.2012 määrusest tsiviilasjas nr 2-09-39250 (ühisvara jagamise kompromissi kinnitamine), kuna selle kohtumääruse järgi ei tekkinud kostjal mitte mingisuguseid kohustusi hageja ees peale kompensatsiooni välja maksmise kohustuse määruse punkti 1.4 järgi (mis on täidetud). Seega palub kostja kohtul kohaldada hageja nõude suhtes nõude esitamise aegumistähtaega ja jätta hageja hagiavaldus rahuldamata. HAGEJA ARVAMUS (tl 34, 43, 54) 4(12)

Tsiviilasi nr 2-17-17943

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et nõue on aegunud. TsÜS § 157 lg 1 (alates 05.04.2011 kehtivas redaktsioonis) kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsioonist oli täitedokumendis tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Oluline on, et võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 tõlgenduse kohaselt algavad kõikide enne 1. märtsi 2011 jõustunud ja veel aegumata täitedokumentide aegumistähtajad 1. märtsist 2011 uuesti, aegudes seega 1. märtsil 2021. Hageja ei tugine oma nõude esitamisel VÕS § 69 lg-le 2. Kuid aga isegi, kui kvalifitseerida Hageja nõuet VÕS § 69 lg 2 alusel, siis antud nõude ei aegu vähemalt kuni 01.03.2021. Hagiavaldus Hageja poolt oli kohtule aga esitatud 29.11.2017. Hageja täpsustab, et Hageja on seisukohal, et pooled 04.07.2012 kinnitatud kompromissi kohaselt on jagatud mh ka ühisvaral lasuvad kohustused ning hõlmatud ka vaidlusalusest laenulepingust (leping nr 0500154/46KT) tulenev kohustus. Ehk eelduslikult tegemist võiks olla poolte ühise kohustusega, mis tulenes laenulepingust (leping nr 0500154/46KT) ja mis on hõlmatud Hageja ja Kostja 04.07.2012 kompromissiga. Hageja on seisukohal, et haginõude on võimalik kvalifitseerida VÕS § 78 lg 4 alusel, kuna Hageja täitis Kostja kohustuse, mis tulenes 04.07.2012 kinnitatud Hageja ja Kostja vahel sõlmitud kompromissist tsiviilasjas nr 2-09-39250. Hageja ei ole Hageja ja Kostja välissuhetes põhi võlausaldajaga AS’ga Bigbank kolmas isik. Tulenevalt 18.06.2007 Viru Maakohtu kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-07-4954 Hageja ja Kostja välissuhetes AS’ga Bigbank on solidaarvõlgnikud. Ehk sõltumata 04.07.2012 kinnitatud Hageja ja Kostja vahel sõlmitud kompromissist tsiviilasjas nr 2-09-39250 – AS’l Bigbank on säilinud õigus nõuda võlgnevust, mis tulenes 18.06.2007 Viru Maakohtu kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-07-4954 nii Hagejalt kui ka Kostjalt solidaarselt. Kuid poolte vahelises sisesuhetes Hageja on panga suhtes kolmas isik, kuna pooled on 04.07.2012 kinnitatud Hageja ja Kostja vahelises kompromissis tsiviilasjas nr 209-39250 leppisid kokku, et just Kostja on AS Bigbank ees võlgnik ning Hageja vabaneb sellest kohustusest. Kui kontrollida TsÜS §-s 157 lg 1 toodud aegumise regulatsiooni, siis poolte vaheline kohtulik kokkuleppe jõustus 20.07.2012. Selle täidetud kohustuse osas tagasinõude osas aegumistähtaeg saabub alles 30.07.2023 (kuna Hageja viimane makse oli tehtud 29.07.2013). Hagiavaldus oli kohtule esitatud aga 29.11.2017. Ei ole arusaadav, millisel õiguslikul alusel Kostja on seisukohal, et aegumistähtaeg on 3 aastat ning seega Hageja nõude on aegunud 30.07.2016. Hageja nõude põhineb just 04.07.2012 kinnitatud Hageja ja Kostja vahelisele kompromissile tsiviilasjas nr 2-09-39250 punktile 1.3 – ehk kohtulikule kokkuleppele. Lisaks ülaltoodule Hageja korduvalt rõhutab, et põhi võlausaldaja nõude ei ole käesoleva tsiviilasja aluseks oleva hagiavalduse kohtule esitamise hetkeks (st seisuga 29.11.2017) aegunud. Ülaltoodust tulenevalt Hageja palub kohtul jätta Kostja taotlus aegumistähtaja rakendamise osas ja seetõttu menetluse lõpetamise osas rahuldamata. 05.02.2018 menetlusdokumendis täiendavalt andis hageja kohtule teada, et 08.09.2014 Hageja esitas kohtule hagi Kostja vastu mh sama nõudega, mis on praegu käesolevas kohtumenetluses. Tsiviilasja nr oli 2-14-57075. 30.11.2015 Viru Maakohus tegi otsus, millega rahuldas osaliselt R Ne (Hageja) hagi S Ne (Kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonikaebuse. Tartu Ringkonnakohus 24.08.2016 rahuldas apellatsioonkaebus osaliselt, tühistas Viru Maakohtu 30.11.2015 otsus ja saatis asi Viru 5(12)

Tsiviilasi nr 2-17-17943

Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Viru Maakohus 19.04.2017 määrusega jättis R Ne hagi S Ne vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbivaatamata. TsÜS § 160 lg 1 ja 3 järgi „Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega.“ Seega isegi kui rakendada käesolevas tsiviilasjas TsÜS § 151 lg 1 toodud regulatsiooni, mille kohaselt „Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.“ Siis Hageja nõude Kostja vastu ei ole igal juhul aegunud, kuna aegumise tähtaja kulgemine peatus vähemalt ajavahemikuks alates 08.09.2014, st alates tsiviilasjas nr 2-14-57075 hagi esitamisest kuni 19.04.2017 kohtumenetluse lõpetava kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-14-57075 jõustumiseni. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hagi on õiguslikult põhjendamata.

KIRJALIK MENETLUS

Kuna mõlemad pooled ei soovinud ärakuulamist kohtu poolt ning nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus 19. juuni 2019. a määrusega vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromissi. Kompromissi pooled ei esitanud. Mõlemad pooled esitasid täiendavad tõendid ja selgitused. Kostja (tl 73, 76-80) Kostja jäi kohtule 19. juulil 2019 esitatud dokumendis oma seisukoha juurde, mis on juba avaldatud varemesitatud menetlusdokumentides. Kostja arvab, et hageja nõuetel on möödunud aegumistähtaeg. Hageja viitas oma 05.02.2018 dokumendis, et tema arvates pidi aegumistähtaeg olema peatatud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lg 1 ja 3 alusel. Hageja arvab, et aegumistähtaeg pidi olema peatatud tsiviilasja nr 2-14-57075 menetluse ajaks. Kohus võttis 19.04.2017 tsiviilasjas nr 2-14-57075 vastu määruse, millega jättis hagiavalduse läbi vaatamata. Vastavalt Tsiviilmenetluse seadustiku 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega, tuginedes Tsiviilmenetluse seadustiku § 426 lg 1 võib lugeda, et hagi ei olnud kohtumenetluses ja sel ajal, kui toimus menetlus tsiviilasjas nr 2-14-57075, ei olnud aegumistähtaja arvestus peatatud. Seega lõppes nõude esitamise tähtaeg 29.07.2016.a (hageja tegi viimase makse 29.07.2013.a). Hageja pöördus hagiga kohtusse 29.11.2017.a. Juhul, kui kohus peab hageja nõuet põhjendatuks ja rahuldab hagi, palub kostja ajatada kogu summa maksmise (s.h ka menetluskulud) kuue kuu peale. Kostja varalist ja rahalist olukorda tõendavad dokumendid esitatakse täiendavalt. Kostja esitas kohtule 2. augustil 2019 täiendavalt informatsiooni oma materiaalsest ja varalise olukorrast. Kostja omandis on korter (xxx), mida ta kasutab eluruumina. Kostja sissetulek on 703,49 eurot kuus. Kostjal on kohustus tasuda krediidilepingu järgseid makseid. Kostja esitas samuti andmed kommunaalkulude ja eluruumi teenustasude kohta. 6(12)

Tsiviilasi nr 2-17-17943

Hageja (tl 83-84) Kohtule 12. augustil 2019 esitatud seisukoha kohaselt kostja peamiseks vastuväiteks käesolevas tsiviilasjas oli see, et hageja nõudel on möödunud nõude esitamise tähtaeg. Muid põhjendatud sisulisi vastuväiteid kostja pole hagile esitanud. 22.02.2018 kostja kohtule esitatud dokumendis küll märkis, et tema seisukohalt haginõude ei ole õiguslikult põhjendatud, kuid hageja on seda täpsustanud juba 30.01.2018 menetlusdokumendis. Hageja kordub, et tema nõude aluseks on VÕS § 78 lg 4 ehk nõude on põhistatud hageja ja kostja vahelise kokkuleppega, mis oli fikseeritud 04.07.2012.a. kohtumääruses, punktis 1.3 ning muuhulgas aluseks ka VÕS § 1027 või § 1041. Hageja on seisukohal, et haginõude ei ole aegunud ning esitas selle kohta kirjalikult oma positsioonid (30.01.2018 ja 05.02.2018, mh ka põhjusel, et aegumise tähtaja kulgemine oli tsiviilasja nr 2-14-57075 menetluseks peatatud, st ajavahemikuks 08.09.2014 kuni 19.04.2017.a. kohtumääruse jõustumiseni, millega tsiviilasja nr 2-14-57075 menetlus lõppes). Hageja ei nõustu kostjaga selles osas, et kui tsiviilasi nr 2-14-57075 on lõppenud kohtumäärusega, mille kohaselt kohus jättis hagi läbivaatamata, siis seetõttu ei saa rakendada aegumistähtaja peatamist TsÜS § 160 lg 1 ja 3 alusel. 11. juuni 2008. a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-08 (p 12) märkis Riigikohus, et lahendiks, mille jõustumisega aegumise peatumine lõpeb, võib olla ka määrus, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Aegumistähtaja arvestamisel ei oma tähendust TsMS § 426 lg 1, mille kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Nimetatud normi kohaldamise põhiliseks tagajärjeks on see, et hageja võib pöörduda sama asja lahendamiseks uuesti kohtusse, samuti omab see tähendust nt eri maade kohtute vahelise alluvusküsimuse lahendamisel. Sellele sättele ei ole antud materiaalõiguslikku tähendust. Kuna puuduvad muud alused hagi rahuldamata jätmiseks, siis Hageja arvamusel kuulub hagi rahuldamisele ning poolte menetluskulud tuleb jätta Kotja kanda. Muus osas Hageja jääb oma varem esitatud väidete, tõendite ja seisukohtade juurde. Oma 19.07.2019.a. menetlusdokumendis Kostja on muuhulgas esitanud kohtule taotluse ajatada kogu summa maksmise (sh ka menetluskulud) kuue kuu peale, kui kohus peab Hageja nõuet põhjendatuks ja rahuldab hagi. 02.08.2019.a. Kostja on esitanud kohtule oma varalist seisundit ja majandusliku olukorda kinnitavaid tõendid. Hageja vaidleb sellele Kostja taotlusele ja palub selle jätta rahuldamata kõigepealt järgmisel põhjusel – Kostja on esitanud omalt poolt kohtule oma majandusliku seisundi tõendamiseks filtreeritud pangakonto väljavõtet ning sellega soovib kohut viia eksitusse. Hageja andmetel Kostja omab ka teisi sissetulekuid, vähemalt riigilt saadud toetuse näol. Isegi kui pangad hindavad isiku majandusliku seisu laenu väljastamise otsustamisel – nemad küsivad isikult viimase 6 kuu kohta isiku terve pangakonto väljavõtte, kust isik ei saa enam midagi varjata või esitamata jätta. Lisaks sellele Hageja soovib pöörata tähelepanu ka sellele asjaolule, et kui Kostja pole poolte vahelist kokkulepet täitnud ning lubatud makseid pole teinud, siis Jõhvi kohtutäitur arestis Hageja pangakonto ning tegi vajalikus osas kinnipidamisi, küsimata Hagejalt, kas temal on kohustuslikud igakuised laenumaksed, kommunaalmaksed jne. Hagi oli kohtule esitatud 29.11.2017.a. ning käesolevas asjas kohus teeb lahendi 02.09.2019.a, mis jõustub mitte varem kui 03.10.2019.a. Seega peaaegu kahe aasta jooksul Kostjal oleks võimalik teha säästud haginõude summas ning Kostja ei saa väita, et see tuleb tema jaoks üllatusena. 7(12)

Tsiviilasi nr 2-17-17943

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja nõuab kostjalt 1005,96 euro väljamõistmist. Kuna haginõue on varaline ja hagihind moodustab 1005,96 eurot, piirdub kohus TsMS §-dest 405 ja 444 lähtuvalt otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 5 lg-st 1 lähtuvalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Hageja nõue kostja vastu tuleneb Viru Maakohtu 4. juuli 2012. a määrusega tsiviilasjas nr 2-0939250 kinnitatud kompromissist (tl 8-9), millega jagasid pooled ühisvara ja ühised kohustused. Määruse alapunkti 1.3 kohaselt võttis kostja ainuisikuliselt enda kanda AS Bigbank leping nr 0500154/46KT tulenevad ja 04.07.2012 seisuga täitmata kohustused koos kõikide maksete ja kohtutäituri kuludega. Kohtumäärus jõustus 20.07.2012 (tl 10). Viru Maakohus 18. juuni 2007. a otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-07-4954 (tl 11 pöördel - 12) mõistis S Nelt ja R Nelt välja solidaarselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks põhinõude summas 49 018 /nelikümmend üheksa tuhat kaheksateist/ krooni 51 senti, intressi summas 6582 /kuus tuhat viissada kaheksakümmend kaks/ krooni 18 senti, viivised summas 8902 /kaheksa tuhat üheksasada kaks/ krooni 83 senti, leppetrahvi summas 9803 /üheksa tuhat kaheksasada kolm/ krooni 70 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud summas 1450 /tuhat nelisada viiskümmend/ krooni ja kahjuhüvitise summas 7017 /seitse tuhat seitseteist/ 8(12)

Tsiviilasi nr 2-17-17943

krooni 16 senti, kokku 82 774 /kaheksakümmend kaks tuhat seitsesada seitsekümmend neli/ krooni ja 38 senti. Kohtuotsus jõustus 14. juulil 2007. Poolte vahel puudub vaidlus, et:  Viru Maakohtu 18. juuni 2007. a otsusest tsiviilasjas nr 2-07-4954 tulenevate nõuete täitmiseks alustati täitemenetlus;  kostja ei täitnud Viru Maakohtu 4. juuli 2012. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-39250 alapunkti 1.3;  tsiviilasjas nr 2-07-4954 Viru Maakohtu 18. juuni 2007. a otsuse alusel väljamõistetud Bigbank AS-i võlga on R N ära tasunud, perioodil alates 04.07.2012 kuni võla täieliku rahuldamiseni (29.07.2013), kokku summas 1005,96 eurot (tl 10 pöördel). Hageja põhjendab oma nõuet VÕS § 78 lg-ga 4 ja VÕS § 1027 või §-ga 1041. Kuna kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväide, Viru Maakohus 5. veebruari 2018. a määrusega (tl 36-37) jättis rahuldamata kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks aegumise osas, peab kohus käesolevas otsuses haginõude kvalifitseerima ja otsustama kas nõue on aegunud või mitte. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et Viru Maakohtu tsiviilasja nr 2-09-39250 menetluses sõlmitud kompromissiga jagasid pooled 18.06.2007. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-4954 väljamõistetud solidaarkohustust ainult poolte vahelisel tasandil. Sõltumata 04.07.2012 kinnitatud kompromissist tsiviilasjas nr 2-09-39250 – AS-il Bigbank on säilinud õigus nõuda võlgnevust, mis tulenes Viru Maakohtu 18.06.2007. a otsusest tsiviilasjas nr 2-07-4954 nii hagejalt kui ka kostjalt solidaarselt. Kostja ei vaielnud hageja väitele vastu, et poolte 04.07.2012 kinnitatud kompromissiga jagatud mh ka ühisvaral lasuvad kohustused ning hõlmatud ka vaidlusalusest laenulepingust (leping nr 0500154/46KT) tulenev kohustus. Ehk eelduslikult tegemist võiks olla poolte ühise kohustusega, mis tulenes laenulepingust (leping nr 0500154/46KT) ja mis sai hõlmatud poolte 04.07.2012. a kompromissiga. 04.07.2012. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-39250 kinnitatud kompromissi alapunktis 1.3 võttis kostja enda kanda AS Bigbank lepingust nr 0500154/46KT tulenevad ja 04.07.2012 seisuga täitmata kohustused koos kõikide maksete ja kohtutäituri kuludega. Tasudes täitemenetluses välja Viru Maakohtu 18. juuni 2007. a otsuse tsiviilasjas nr 2-07-4954 alusel väljamõistetud Bigbank AS võlga alates 04.07.2012 kuni võla täieliku rahuldamiseni (29.07.2013) summas 1005,96 eurot, on R N täitnud kostja kohustust, mis tulenes 04.07.2012 määruse tsiviilasjas nr 209-39250 kinnitatud kompromissi alapunktist 1.3. Kostja aga vabanes kohustusest summas 1005,96 eurot ja rikastunud selle summa võrra. Vastavalt VÕS §-le 1041 võib isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Seega leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tema kohustuse täitmisena tasutud 1005,96 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 143 tulenevalt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. 9(12)

Tsiviilasi nr 2-17-17943

TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. TsÜS § 151 lg 1 esimene lause sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Asjaolust, et hageja täitis kostja kohustuse ära täies ulatuses 29.07.2013, tasudes sel päeval viimase osamakse summas 118,60 eurot (tl 10 pöördel), tuleneb, et hiljemalt 29.07.2013 sai hageja teada, et tal on nõue kostja vastu, kelle kohustust ta täitis. Alates 30. juulist 2013 hakkas kulgema TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg, mis lõppes 30. juulil 2016. Hagi esitati kohtule 29. novembril 2017. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja on seisukohal, et haginõue ei ole aegunud mh ka põhjusel, et aegumise tähtaja kulgemine on tsiviilasja nr 2-14-57075 menetluseks peatatud, st ajavahemikuks 08.09.2014 kuni 19.04.2017. a kohtumääruse jõustumiseni, millega tsiviilasja nr 2-14-57075 menetlus lõppes ära. Aegumise peatumise hindamisel on määrav täpne nõue. Sealjuures peab kohtusse aegumistähtaja jooksul olema esitatud sama nõue – st määrav on nõude sisu, mitte nõude aluseks olevad asjaolud. See on toodud nii erialakirjanduses kui ka kohtupraktikas, samuti kinnitab nõude sisust juhindumist TsÜS § 169. Riigikohus on 5.10.2010. a otsuses asjas nr 3-2-1-52-10, p 18 selgelt leidnud, et õige nõude esitamine aegumistähtaja jooksul on hageja vastutusalas ja ta peab kandma sellega seonduvaid riske. Tsiviilasja nr 2-14-57075 Viru Maakohtu 19. aprilli 2017. a määrusega (tl 114-115) jättis kohus R Ne hagi S Ne vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kohtumääruses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt käendas hageja kostja ettevõtluse arendamiseks võetud laenu. Laenuleping AS-iga Balti Investeeringute Grupp sõlmiti hageja ja kostja abielu kestel. Viru Maakohtu otsusega mõisteti hagejalt ja kostjalt solidaarselt välja 82 774 Eesti krooni ja menetluskulu 2 750 Eesti krooni. Hageja nõuab kostjalt väidetavalt kostja kohustuse täitmise eest 4635,83 eurot. Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kohus tegi 30.11.2015 kohtuotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Kostja esitas apellatsioonkaebuse otsuse peale. Tartu Ringkonnakohus 24.08.2016. a otsusega tühistas Viru Maakohtu 30.11.2015. a otsuse ning saatis asja Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tsiviilasja nr 2-14-57075 Viru Maakohtu 19. aprilli 2017. a määruse põhjenduste kohaselt selgitas kohus hagejale 25.10.2016. a kohtunõudes, et hagi menetlemiseks peab ta täpsustama oma nõuet ja hagi põhjendusi, sest esialgne hagiavaldus on perspektiivitu TsMS § 423 lg 2 p 2 tähenduses. Et hagi nõudeid ja põhjendusi vajavad väljaselgitamist, on selgitanud Tartu Ringkonnakohus oma 24.08.2016. a otsuses. Kohus andis hagejale tähtaja, et täpsustada hagi nõudeid ja põhjendusi ning esitada kohtule hagiavalduse uut tervikteksti. 08.03.2017. a kohtunõudes on kohus selgitanud hagejale, et tema 11.01.2017 esitatud täpsustatud hagiavaldus ei vasta seaduse nõuetele, sest selles esitatud nõuded ja asjaolud on ebaselged.

10(12)

Tsiviilasi nr 2-17-17943

Hageja ei ole kohtunõudele reageerinud. Kohtu määratud tähtaja jooksul ei esitanud hageja kohtule hagiavalduse uut tervikteksti. Tartu Ringkonnakohus on märkinud, et poolte vahel oli sõlmitud kompromiss, millega pooled jagasid ühisvara ja ühised kohustused. Asja lahendamisel peab arvestama poolte vahel sõlmitud kompromissi tingimusi, sh välja selgitama, kas kompromissiga on jagatud ka ühisvaral lasuvad kohustused ning hõlmatud on ka vaidlusalusest laenulepingust tulenev kohustus. Esialgses hagiavalduses ei ole hageja kompromissile viidanud. Käesolevas asjas tuleneb hageja nõue poolte vahel sõlmitud ja kohtu 4. juuli 2012. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-39250 kinnitatud kompromissist, 19. aprilli 2017. a määrusest tsiviilasjas nr 2-14-57075 aga tuleneb, et esialgses hagiavalduses ei ole hageja kompromissile viidanud. Seega leiab kohus, et tsiviilasjas nr 2-14-57075 esitatud nõue ei ole samane käesolevas asjas esitatud nõudega, mistõttu ei peatunud hageja nõude aegumistähtaeg hagi esitamisega tsiviilasjas nr 2-1457075. Eeltoodust lähtudes on käesolevas asjas hagi esitamise päevaks hageja nõue aegunud. Kohus jätab hagi rahuldamata aegumise tõttu. Vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui sai tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-92-02, p 19). Lähtudes eeltoodust, ei käsitle kohus teisi nõude aluseks olevaid asjaolusid ega kostja vastuväiteid ja taotlused.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäeti rahuldamata, ehk tehti hageja kahjuks, jätab kohus lähtuvalt TsMS 162 lg-st 1 kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja kanda jäävad tema enda menetluskulud ja kostja menetluskulud. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 11(12)

Tsiviilasi nr 2-17-17943

Kostja ei esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega menetluskulude nimekirja, kostja menetluskulud ei tulene ka tsiviilasja materjalidest. Seega kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra, kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.