Hageja: AS X, registrikood xxxxxxx, asukoht xxxxx xxx, xxxxx xxxxxx, e-post:x Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eero Tonka, Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid, e-post:x Kostja: KK, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx, e-post:x
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS X hagi.
2.Tuvastada, et tööleping nr x AS X ja KK vahel ei lõppenud KK poolse ülesütlemisega TLS § 91 lg 3 alusel ja KK poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine.
3.Lugeda AS X ja XX vahel sõlmitud tööleping nr X lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel KK poolse korralise ülesütlemisega, töölepingu lõppemisega 09.07.2018.
4.Välja mõista KK AS X kasuks leppetrahv 1 009,05 eurot.
5.Välja mõista KK AS X kasuks viivis leppetrahvi (põhivõla) 1 009,05 tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.09.2018 kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni.
2.AS X põhjendatud menetluskulu on hagihinnalt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 2602,80 eurot.
3.Välja mõista KK AS X kasuks 2802,80 eurot hageja menetluskulude hüvitamiseks.
4.Välja mõista KK AS X kasuks viivis menetluskuludelt (2802,80 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni st menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.31.08.2019 tegi töövaidluskomisjon otsuse, millega jättis täielikult rahuldamata AS X nõude KK vastu töölepingu erakorralise üleütlemise tühisuse tuvastamise, töösuhte lõppenuks lugemise, leppetrahvi ja viivise nõuetes. Hageja palub kohtule esitatud hagis tuvastada, et tööleping AS X ja KK vahel ei lõppenud töötajapoolse ülesütlemisega töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 3 alusel ning töötaja poolt töölepingu ülesütlemine on tühine ja lugeda AS X ja KK vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel töötajapoolse korralise ülesütlemisega, töölepingu lõppemisega 09.07.2018.
2.Kostja asus 29.05.2017 tähtajatu töölepingu nr x alusel hageja juures tööle laohoidja ametikohale. 08.06.2018 lõppes kostja tööpäev kell 14.30 ja töötaja lahkus töökohalt, saates kell 14.33 oma vahetule juhile elektroonilise suhtlusrakenduse (Facebook Messanger) kaudu sõnumi, et tema töökohal on vahetu juhi jaoks paber. Vahetu juht leidis töötaja töökoha kontrollimisel sinna jäetud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 11.06.2018. Pärast töökohalt lahkumist 08.06.2018 kell 14.30 töötaja rohkem tööle ei ilmunud ega tööandjaga ühendust ei võtnud. Samuti ei vastanud töötaja tööandja telefonikõnedele ega olnud tööandjale kättesaadav. Nähtuvalt töötaja avaldusest ütles töötaja töölepingu üles isiklikel põhjustel (elukoha muutus ja tööl käimise teekonna pikenemine umbes 60 km). Samas mitte ühtegi sellist isikuga seotud põhjust, mis annaks õigusliku aluse töötaja poolt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, avalduses esitatud ei ole. Töötaja ei ole töölepingu ülesütlemisavalduses väidetud asjaolude esinemist tõendanud ning isegi kui töötaja elukoha muutus ja tööl käimise teekonna pikenemine oleks tõendatud, ei saaks need asjaolud olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olevaks. Kui tööl käimise teekonna pikenemine oleks töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks, siis pidi vastav asjaolu olema töötajale teada rohkem kui 0 päeva ning töötaja oleks pidanud töölepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt mõistilku aja. Isegi kui töötaja poolt väidetud isiklikud põhjused tekkisid 08.06.2018 täiesti ootamatult ja nii, et töötaja sellest ette ei teadnud, oleks töötaja pidanud ülesütlemisest ette teatama vähemalt mõistliku aja, et tööandja saaks töötaja poolt tegemisele kuuluva töö mõistliku aja jooksul ümber korraldada.
2-18-14419 Ülaltoodu alusel leiab hageja, et töötaja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine tuleb lugeda tühiseks ning pooltevaheline tööleping lõppenuks TLS § 84 lg 4 alusel 09.07.2018, so pärast TLS § 98 lg-s 1 sätestatud 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja möödumist. Lisaks nõuab hageja kostjalt töölepingu p-de 8.2 ja 8.3 alusel leppetrahvi 1 009,05 eurot ning viivist leppetrahvi summalt alates hagiavalduse esitamise kuupäevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni. Kostja seisukoht
3.Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna töövaidluskomisjoni otsus on seaduslik ja põhjendatud. Hagi vastusest nähtub, et kostja haiguslehelt naastes muutus töökeskkond tema jaoks pingeliseks ning ta ei olnud rahul toimunud palgaläbirääkimistega. Ka on kostja selgitanud, et uue elukohaga seoses xxxxxxxx pikenes hageja juures tööl käimine üle 60 km üks suund ning lisaks puudus kostjal auto kasutamisvõimalus. Auto, millega kostja tööl käis, kuulus elukaaslasele, samas pidi kostja ootamatult elukohta vahetama ka seoses tekkinud probleemidega elukaaslase ja kostja vahel (tl 5253). Kostja on töövaidluskomisjoni istungil selgitanud, et ühistranspordiga tööle käimine ei oleks olnud ka võimalik, kuna see oleks olnud liiga kulukas, lisaks puudub ühistranspordivõimlus tema uue elukoha, so xxxxxxx ja xxxxx vahel. Ka on kostja väitnud, et tal olid eelnevalt elukaaslasega probleemid, kuid 07.06.2018 õhtul tekkis kostjal ka oma emaga riid, kellega elati samal elamispinnal. Kostja ema soovis, et kostja koos oma koeraga koliks majast välja järgmisel päeval. Kuivõrd kostja isiklikus elus toimusid ootamatud sündmused ja 07.06.2018 õhtuks oli selge, et elukoha vahetus toimub ja puudub transpordivõimalus tööle, siis eeltoodud olukord oma olemuse erakorralisuse tõttu oli igati õiguspärane tööleping üles öelda etteteatamisajata. Kui hageja tegelikult ei oleks olnud nõus töötaja äraminekuga, oleks ta saanud keelduda töötamise lõpetamise kannet tegema, osundades hageja poolt 08.06.2018 maksuametis lõpetanud töötamise registris kostja töötamise kandele. Pärast töökohalt lahkumist 08.06.2018 ei olnud kostja antud päeval telefoni teel kättesaadav, kuna ta pidi korraldama kolimist uude elukohta, hageja väide nagu ta oleks kostjale korduvalt helistanud, on vale. Hagejal oli teada kostja e-maili aadress, kuid sinnagi ei saatnud hageja ühtki teadet. Sellest järeldaski kostja, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tööandja poolt aktsepteeritud, sest 12.06.2018 sai kostja teate maksuametist, et töösuhe hagejaga on lõpetatud. Hagejaga kostja ise ühendust ei võtnud, kuna ei näinud võimalusi temaga läbirääkimisteks ning kostja arvates oli tööandja tema erakorralise töölepingu ülesütlemisega nõustunud. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele
4.Kostja ja tema elukaaslase omavahelised probleemid ei saa olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Kostja poolt esitatud asjaolud ja väited on eksitavad, ilmselgelt tegelikkusele mittevastavad ja eluliselt mitteusutavad. Hageja leiab, et xxxxxxxx elamiseks kostja ja YY vahel sõlmitud üürileping on fiktiivne (tl 59-60), samuti on valed kostja väited tema elamise kohta xxxxxxxx. Kostja jätkuvalt ei selgita ega põhjeneda, miks ta pidi elukaaslasega tekkinud probleemide tõttu päevapealt lahkuma ja üürima elamise xxxxxxx olukorras, kus võimalik on elamispinda üürida ka xxxxxx. Lisaks võimaldab kostjale summeeritud tööaeg tööajagraafikut koostada selliselt, et kostjal oleks olnud mõistlikult aega graafikujärgse tööaja alguseks tööle jõuda. Ka on hagejal andmeid ja neid kinnitavaid tõendeid, et kostja viibis vähemalt 08.06.2018 ja jaanipäeva vahelisel ajal pidevalt erinevatel aegadel ja päevadel xxxxxlinnas, kasutades sõidukit. Töölepingu ülesütlemise avalduses ei ole ühtegi viidet kostja perekondlike suhete halvenemisele või üldse mingitele eraelu probleemidele, mida kostja on hakanud kohtumenetluses väitma.
2-18-14419 Paljasõnalised on kostja väited, et tal ühtäkki puuduvad tal võimalused mistahes sõiduki kasutamiseks. Kostja seisukoht hageja vastuväidetele
5.Kostja on selgitanud oma andmeid antud elukoha kohta ning seda, mis takistas tal xxxxxx üürikorterit leidmast. Kostja ei eita, et liikus pärast töösuhte lõppemist xxxxxx mõningatel päevadel ringi, kuid selleks ajaks ei olnud kostja enam seotud hagejaga ning võis vabalt liikuda ja elukohta valida, mis on iga isiku põhiseadusest tulenev õigus. Kostja ei eita, et on saanud kasutada erinevaid sõidukeid, kuid ta ei ole nende omanik ning seetõttu pole tal võimalik sõidukeid oma tahtmise järgi kasutada. Kohtu seisukoht
6.ITVS § 24 lg 1 on sätestatud, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Nimetatud õigust on AS X kasutanud, vaidlustades 26.09.2018 hagiavalduse esitamisega 31.08.2018 töövaidluskomisjoni otsuse (tl 9-14).
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: - AS X ja kk vahel oli 29.05.2017 sõlmitud tähtajatu tööleping KK tööleasumise kohta laohoidja ametikohale (TVK toimik); - KK ütles temaga sõlmitud töölepingu 08.06.2018 erakorraliselt üles (tl 55) ning tööandja sai töötajapoolse lepingu ülesütlemisavalduse kätte samal päeval; - kostja pärast 08.06.2018 enam tööle ei ilmunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas esinesid asjaolud, mis andsid aluse KK poolt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 3 alusel.
9.Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on TLS § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-116-12, p 11). Mõjuvaks põhjuseks on ettenägematu asjaolu, mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks. TLS § 91 lg 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Sama sätte lg 3 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.
2-18-14419
10.08.06.2018 esitatud töölepingu ülesütlemisavalduses on kostja märkinud töösuhte lõpetamise isiklikel põhjustel (elukoha muutus ja tööl käimise teekonna pikenemine umbes 60 km). Kohtule 04.11.2018 esitatud hagiavalduse vastuväidetes tugineb kostja sellele, et töökeskkond on tema jaoks muutunud pingeliseks ning et kostja ei olnud rahul palgaläbirääkimistega (tl 37-38). 19.12.2018 menetlusdokumendis selgitab hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise peamise põhjusena probleeme elukaaslasega (tl 52-53). 13.03.2018 vastuses kohtule on kostja väitnud, et lisaks eelnevalt elukaaslasega olnud probleemidele tekkis tal 07.06.2018 õhtul ka oma emaga riid, kellega elati samal elamispinnal (tl 107-109), mille kohta on ka ema seletus (tl 111). Seega nõustub kohus hagejaga, et kostja on esitanud erinevaid asjaolusid oma ootamatu tööltlahkumise põhistamiseks. Selgusetuks jääb, kuidas probleemid elukaaslasega said 07.06.2018 põhjustada elukoha muutust, kuna kostja elas ema juures. Eeltoodust lähtudes kostja väited perekondlike probleemide kohta ei ole usutavad. Kuivõrd töölepingu ülesütlemise põhjusena ei ole kostja tuginenud väidetavale varem juhtunud tööõnnetusele, jätab kohus kostja vastavad väited ja sellega seonduvalt esitatud tõendid arvestamata. Tähelepanuta ei saa jätta ka hageja vastuväiteid kostja elukoha vältimatu muutuse kohta. Vaidlust ei ole selles, et kostja nimetas töövaidluskomisjoni istungil 16.08.2018 oma elukohaks xxxxxxxxx xxxxx lähedal ning väheusutavad on kostja väited, et kuigi ta elas xxxxxxx, ei soovinud ta oma aadressi avalikustada. YY on kinnitanud, et 07.06.2018 pöördus kostja tema poole sooviga leida uus korter xxxxxxxxxxxl (tl 45). Seega oli kostjal juba 07.06.2018 kindel soov ja kavatsus hageja juurest lahkuda, mis teeb väheusutavaks kostja väited, et ta uuris esimese asjana kohe 07.06.201808.06.2018 odavaid xxxxx linna üürikorterid otse omanikult (tl 108). Kostja on ise kinnitanud, et juba 07.06.2018 oli selge tema töölt lahkumise otsus, millest pidanuks kostja hagejat informeerima hiljemalt 08.06.2018 tööpäeva alguses, mitte aga pärast tööpäeva lõppu, mis andnuks võimaluse pooltel kokku leppida töötamise jätkumiseks, sh vajadusel töögraafiku muutmiseks töölepingu korralise ülesütlemise lõpuni. Hageja on õigustatult osundanud pooltevahelise töölepingu p-le 2.3.4, mis kohustab kostjat informeerima hagejat viivitamatult kõigist töö tegemist mõjuvatest takistusest, mis on ka põhjendatud, sest töötaja töölt ärajäämise korral tuleb tööandjal töö ringi korraldada. Hageja on esitanud ka andmed selle kohta, et tööandjale kuulub külaliskorter, mida saanuks töötaja ajutiseks majutamiseks kasutada, kuid kostja eitab teadmist sellise korteri olemasolust. Kostja ei teavitanud enne töölt lahkumist hagejat ühestki tööl käimist takistavast või raskendavast asjaolust, seepärast ei saanud kostja ametikorteri kasutamist ka kaaluda ning selle mittekasutamist ette heita. Kuigi kostja on väitnud, et pidi 08.06.2019 xxxxxxx lahkuma elukoha puudumise tõttu ei eita ta, et viibis mitmel korral 08.06.2018 ja jaanipäeva vahelise ajal xxxx linnas ja liikus ka erinevate sõidukitega olemata nende omanik. Kuivõrd kostja ei eita seda, et on olnud erinevate sõiduautode kasutaja, jätab kohus hageja vastavad väited ja neid kinnitavad tõendid tähelepanuta. Kostja ei ole vaidlustanud ZZ ütlusi, et ööbis tema juures pärast töösuhte lõppemist (tl 94). Seega ei ole usutavad kostja väited, et alates 08.06.2018 olid kostja võimalused xxxxxxxx ja xxxxxx liikumiseks täielikult välistatud, vaid kostjal olnuks võimalus xxxxx linnas xxxxx xxxxx hageja juures töölkäimist jätkata kuni töölepingu ülesütlemise mõistliku etteteatamistähtaja lõpuni. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta ka kostja väited vabade üüripindade puudumise kohta xxxxx linnas. Kohtuotsuses kajastamata muud poolte väited ja viited tõenditele jätab kohus samuti tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust.
2-18-14419
11.Isegi kui kostja läks 07.06.2018 oma elukaaslasega ja emaga tülli ja tal ei olnud enam võimalik elada mitte üheski hageja juures olevast töökohast töölkäimist võimaldavas kauguses olevas asukohas, nõustub kohus hagejaga, et kostja poolt oma lähedastega tülitsemine ei ole käsitletav töölepingu erakorralist ülesütlemist õigustava põhjusena TLS § 91 lg-te 1 ja 3 tähenduses. Isiku poolt tülitsemine oma lähedastega on selline asjaolu, mis allub täielikult isiku enda kontrollile ja sõltub ainult sellest isikust endast, sh on isikul võimalik seda ära hoida või kõrvaldada sellega kaasnevad võimalikud negatiivsed tagajärjed näiteks leppimise teel. Vastavalt TLS § 95 lg-le 2 peab erakorralist ülesütlemist põhjendama. Kostja ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemist tüliga oma elukaaslase ja emaga põhjendanud ei ole. Kuivõrd tülitsemine elukaaslase ja emaga on sündmused, mis alluvad üksnes kostja enda kontrollile ja mille toimumist või tagajärgi oli kostjal võimalik mõistliku pingutusega ära hoida, ei ole tegemist objektiivse, ettenägematu ega vältimatu põhjusega töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 196 lg 1 ega TLS § 91 lg-te 1 ja 3 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt ette teatamata töölt lahkumine (ka tülitsemiste tegeliku asetleidmise korral) käsitletav töölepingu ja TLS-s ettenähtud etteteatamistähtaegade rikkumisena, mis ei ole vabandatav. Töötaja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine tuleb lugeda tühiseks ning pooltevaheline tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel 09.07.2018, so pärast TLS § 98 lg-s 1 sätestatud 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja möödumist.
12.Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 8.2 kohaselt, kui töötaja keeldub tööle asumast, kohustub töötaja tasuma tööandjale leppetrahvi töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, töölepingu p 8.3 kohaselt, kui töötaja lahkub töölt järgimata TLS-s sätestatud etteteatamistähtaegasid, kohustub töötaja tasuma tööandjale leppetrahvina etteteatamisajast puudu jääva iga tööpäeva eest töötaja keskmist päevapalka. Kuna töötaja kohustus tööle ilmuma 11.06.2018, kuid töötaja tööle ei ilmunud ega võtnud tööandjaga ka ühendust, nõuab hageja kostjalt leppetrahvi, arvestades töötaja keskmiseks tööpäeva tasuks 48,05 eurot, 21 tööpäeva eest summas 1 009,05 eurot ning viivist leppetrahvi summalt alates hagiavalduse esitamise kuupäevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni. Leppetrahvi arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud, kostja ei ole selle suurust ega arvestuslikku õigsust vaidlustanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
2-18-14419 Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu töövaidluskomisjonis ja kohtus kokku õigusabikulust kokku 21,69 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot summas 2602,80 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik hageja menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning kulud on vajalikud ja põhjendatud ja esitab kulud ilma käibemaksuta. Riigikohtu määruse (lahend nr 32-1-177-15, p 12) kohaselt on võimalik töövaidluskomisjonile avalduse esitamisega tekkinud kulude hüvitamine TsMS § 144 p 4 alusel koos kohtumenetluse kuludega. Kuna kostja hageja menetluskuludele vastu ei vaielnud, piirdub kohus selle kontrollimisega. Õigusabile kulunud aeg vastab asja keerukusele ning mahule ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Vastavalt menetluskulude jaotusele kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja õigusabikulud. Samuti tuleb kostjal hageja menetluskuluna tasuda hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.