lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-16346/12

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-16346/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1984
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisEhS § 97 lg 1Tee korrashoidLS § 2TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaVÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamineVÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasusVÕS § 127 lg 1Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-16346/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.02.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-5683/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.04.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet75014913(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. september 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-16346

Tsiviilasi

P T hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalamet kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

890,47 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: P T (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Triin Kivimaa Kostja: Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu) (registrikood 75014913), volitatud esindaja Natalja Kutepova Kirjalikus menetluses (lihtmenetluses)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi osaliselt. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) (registrikood 75014913) P Ti (isikukood xxxx) kasuks välja kahjuhüvitis 425,86 eurot. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) (registrikood 75014913) P Ti (isikukood xxxx) kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis summas 10,64 eurot. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) (registrikood 75014913) P Ti (isikukood xxxx) kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kahju hüvitiselt (summalt 425,86 eurot) alates 01. novembrist 2018 kuni kahju hüvitise tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 415,22 eurot.

Jätta hagi põhinõudes summas 380 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 9,5 eurot rahuldamata.

Menetluskulud jätta poolte enda kanda ja mitte määrata kindlaks menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-18-16346 Lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus ei anna käesolevas asjas luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1.P T (hageja) esitas 31.10.2018 hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub mõista Tallinna linnalt Tallinna Kommunaalameti kaudu välja hagejale kahju hüvitis summas 805,86 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 20,14 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kahju hüvitiselt (summas 805,86 eurot) alates 1. novembrist 2018 kuni kahju hüvitise tasumiseni. 2. Hageja väitel sõitis hageja 12. veebruaril 2018 löökauku Tallinnas Vana-Mustamäe teel. Hageja sõidukil xxxx (registreerimismärgiga xxxx)1 purunes tagumine parempoolne rehv. Lisaks läks löögi tagajärjel kõveraks ka velg. Hagejal tuleb tasuda auto remondi eest 805,86 eurot.
3.Löökaugu sügavus oli vähemalt 10 cm, laius vähemalt 6 tolli (ehk 15,24 cm) ning pikkus vähemalt 11 tolli (ehk 27,94 cm). Politsei tuvastas, et õnnetuse toimumise kohal oli suurim lubatud sõidukiirus 30 km/h ning löökaugu juures puudusid hoiatavad liiklusmärgid. Hageja esitas kostjale 14. veebruaril 2018 kahjunõude. Kostja keeldus kahju hüvitamisest.
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole kostja hoolsuskohustust rikkunud. Tallinna linn ei ole tee seisundinõudeid rikkunud. Vana-Mustamäe tee 33 juures asuval teelõigul kehtis sündmuse toimumise ajal Tallinna Linnavolikogu 11. juuni 2015 määruse nr 15 "Tallinna linna omandis olevate tänavate seisunditaseme tõstmine ja hooldustsükli aegade kehtestamine" kohaselt 2. seisunditase. Vastavalt määrusele „Tee seisundinõuded“ võib 15. novembrist kuni
15.juunini 2 seisunditasemega tänava teekattes esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm. Vastavalt Majandus-ja kommunikatsiooniministri 01.07.2011 jõustunud määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 4 lg.3-le võivad hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Sellest tulenevalt ei vajanud ohtlik koht täiendavat märgistust. Kostja ei ole nõus sellega, et hüvitamisele kuuluvad velje vahetuse kulud 380 € ulatuses. Nende kulude vajadus ei ole hageja poolt tõendatud. Vastavalt politsei kirjale oli sündmuskohal tuvastatud, et kahjustada sai sõiduki parempoolne tagumine rehv. Puuduvad andmed selle kohta, et velg oleks sündmuse tagajärjel muutunud kasutuskõlbmatuks (deformeerunud vms). Sündmuskohal tehtud fotodest tulenevalt asub väidetavalt ohtlik koht täies ulatuses teepeenral. Teepeenral tohib liikuda ainult konkreetsetel seaduses sätestatud juhtudel. Lisaks ei kohandanud hageja oma sõidukiirust vastavalt teeoludele.

KOHTU PÕHJENDUSED

2 (5)

2-18-16346

5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja sõitis oma sõiduautoga 12. veebruaril 2018 löökauku, mille sügavus oli 10 cm, mis asus Tallinnas Vana-Mustamäe teel ning mille tagajärjel purunes sõiduki tagumine parempoolne rehv. Vaidlust ei ole ka selles, et löökaugule eelnevalt oli teelõik tähistatud liiklusmärgiga nr 351 „Suurim kiirus“ 30 km/h.
7.Vaidlus on selles, kas löökauk asus teepeenral või sõiduteel, kas sellest läbisõitmisel sai kahjustada ka hageja sõiduki velg, kas kostja oleks pidanud täiendavalt ohtliku teelõigu tähistama. Samuti on vaidluse all, kas sõiduki juht täitis antud teelõigul liiklusseaduse nõudeid.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 1 alusel tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt tuleb omavalitsusüksusel korraldada omavalitsusüksuse hallatavate teede korrashoidu. VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Seega on vajalik käesolevas asjas hagejal tõendada, et kostja on jätnud nõuetekohaselt löökaugu tähistamata ning selle tõttu on hagejal tekkinud kahju. Kohus peab asja lahendamisel hindama, kas kostja oleks pidanud antud löökaugu tähistama.
9.Liiklusseaduse (LS) § 2 p 30 kohaselt on liiklusmärk märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. LS § 2 p 83 2.lause kohaselt on teekattemärgis teekattele kantud joon, nool, kirje või kujutis, millega kehtestatakse teatav liikluskord, aidatakse liikluses orienteeruda ja juhitakse tähelepanu erinevatele ohuallikatele. Kohtule esitatud Politsei-ja Piirivalveameti 26.04.2018 kirja nr 2.2-2/27277-2 kohaselt oli löökaugu asukohas suurimaks lubatud sõidukiiruseks 30 km/h. Samuti on kirjas märgitud, et löökaugu juures hoitavad liiklusmärgid puudusid (tl 7). Kohtule esitatud Politsei-ja Piirivalveameti poolt tehtud fotodelt nähtub, et vaidlusalune teelõik oli tähistatud üksnes kollase tahvliga, millel oli märgitud kolm hüüumärki, selle all kiri „ASUTE ALAL“ ja paremal pool ülal hoiatusmärk „Samaliigiliste teede ristmik“ ning selle all keelumärk „Suurim kiirus“ 30 km/h (tl 9). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (Määrus nr 12) § 9 lg 1 p 30 kohaselt keelab märk 351 „Suurim kiirus” sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa. Määruse nr 12 § 5 p 7 kohaselt hoiatab märk 132 „Samaliigiliste teede ristmik” ristmikust, kus juht peab andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Märk, panduna kattega tee ja kruusa- või pinnastee ning kruusa- ja pinnastee lõikumiste ette, muudab need samaliigilisteks. Kohtu hinnangul on vaidlusalusele teelõigule paigaldatud

3 (5)

2-18-16346 kollase taustaga tahvli puhul tegemist mõjualamärgiga. Sarnane märk on sätestatud Määruse nr 12 § 11 lg-s 1 märkidega 381 („Üks mõjuala“) ja 388 („Kaks mõjuala“). Antud mõjualamärgist saab kohtu hinnangul teha järelduse, et mõjualapiirkonnas on lubatud sõidukiiruseks 30 km/h ja tegemist on alaga, kus ristuvad teed on samaliigilised. Kohus nõustub hagejaga, et paigaldatud kollase taustaga mõjualamärgist ei saa teha järeldust selle kohta, et märgi mõjualal asub löökauk. Seega on tegemist tähistamata löökauguga. 10. Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 (Määrus nr 92) § 12 kohaselt peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Vastavalt Määruse nr 92 lisale 7 kehtib linnas kõrvaltänavatel talvisel ajal seisunditase 2. Määruse nr 92 lisa 3 kohaselt võib seisunditaseme 2 puhul võib 15. novembrist

15.maini esineda auke läbimõõduga üle 20,0 cm ja sügavusega üle 5,0 cm (maanteed ja tänavad). Kohtu hinnangul ei muuda Määruse nr 92 lisas 3 toodud seisunditaseme erisus talvise perioodi osas vajadust löökaugu (suurema sügavusega kui 5 cm) tähistamiseks. Ühtegi erisust Määruse nr 92 §-i 12 osas sätestatud ei ole. Seega oli kostjal kohustus tähistada löökauk sõltumata sellest, et tegemist oli talvise ajaga.
11.Kostja väitel asus löökauk täies ulatuses teepeenral. Hageja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud fotodelt nähtub kohtu hinnangul, et löökauk asub sõidetavas kohas mitte teepeenral (tl 8). Samuti ei ole Politsei-ja Piirivalveamet oma kirjas märkinud, et tegemist oleks olnud teepeenraga (tl 7). Kui oleks olnud teepeenraga puudunuks Politsei-ja Piirivalveametil vajadus oma kirjas märkida, et löökauk oli tähistamata.
12.Kostja väitel ei olnud sõiduki sõidukiirus antud teelõigule sobiv. Kostja peab tõendama, et juhi poolt valitud sõiduki kiirus enne õnnetust oli ebasobiv. Kostja ei ole kohtule ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks esitanud, mistõttu jääb kostja väide tõendamata ja kohus saab lähtuda üksnes sellest, et hageja sõiduk liikus antud teelõigul lubatud sõidukiirusega.
13.Kostja on seega rikkunud oma kohustust tee korrashoiu osas, rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos, mistõttu eeltoodust tulenevalt kuulub hageja tekkinud kahju VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 7 ja EhS § 97 lg 1 alusel hüvitamisele.
14.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejale on tema väidetud kahju tekkinud. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja sõidukil purunes parempoolne tagumine rehv, kuid kostja ei nõustu sellega, et hageja sõidukil oleks kahjustada saanud ka velg. Kohus nõustub kostjaga, et sõiduki velje kahjustumine löökauku sõitmise tagajärjel ei ole tõendatud. Politsei-ja Piirivalveameti 26.04.2018 kirja nr 2.2-2/27277-2 kohaselt sai kahjustada sõiduki parempoolne tagumine rehv (tl 7). Selles ei ole märgitud, et kahjustada oleks saanud ka velg. Sõiduki tagumisest parempoolsest rattast löökauku sõitmise järgselt tehtud fotodelt ei nähtu, et velg oleks kahjustatud (tl 11-12). Hageja on esitanud kohtule kostjale kohtuväliselt esitatud kahjunõude, milles on hageja märkinud, et sõidukil läks kõveraks tagumine vasak velg ja purunes rehv (tl 20-21). Antud nõudekirjas ei ole märgitud, et kahjustada oleks saanud parempoolne tagumine velg. Samuti on kohtule esitatud Reval Auto Esindused OÜ 15.02.2018 arve xxxx reg. märgiga xxxx remonttööde (rehvivahetus, balansseerimine, sildade kontroll ja reguleerimine, Pirelli Winter Ice Zero XL, valuvelje remont ja pisitarvikud) eest summas 805,86 eurot koos käibemaksuga (tl 6). Nimetatud arve ei tõenda kohtu hinnangul seda, et sõiduki valuvelje kahjustus oleks tekkinud vaidlusalusest löökaugust läbi sõites. Kohus saab tõendatuks lugeda ainult sellise kahju, mis on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega.

4 (5)

2-18-16346 Kohtu hinnangul ei saa ka elulisele usutavusele tuginedes väita, et kindlasti kaasneks 30 km/h sõites 10 cm sügavusega löökauku sattudes alati velje kahjustumine.

15.Kohus saab käesolevas asjas tõendatuks lugeda üksnes sõiduki parempoolse rehvi purunemise. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Nimetatud sättest tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele lisaks sõiduki rehvi maksumusele (211,67 eurot) ka töö maksumus (rehvivahetus, balansseerimine 41,55 eurot; sildade kontroll ja reguleerimine 91,33 eurot; pisitarvikud 10,33 eurot). Samuti kuuluvad nimetatud summad kostja poolt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt hagejale hüvitatavaks kahju suuruseks 425,86 eurot. 16. Hageja esitas kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 20,14 eurot. Hageja viivise arvestuse alguseks on 10.07.2018, mil möödus hageja poolt kostjale kahjunõude tasumiseks antud tähtaeg. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue tulenevalt osalisest kahju hüvitise nõude rahuldamisest põhjendatud samuti osaliselt. Kohus rahuldab hageja viivisenõude seega summas 10,64 eurot.
17.TsMS § 367 alusel kuulub rahuldamisele hageja viivise nõue alates 01.11.2018. Üldjuhul ei ole põhjendatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suurema viivise väljamõistmine. Käesolevas asjas ei ole hageja esile toonud asjaolusid selle kohta, et tal oleks tekkinud kahju põhivõlga ületavas viivise osas, mistõttu kohus piirab tulevikku sunnatud viivisenõuet põhivõla suurusega, arvestades seejuures sissenõutavaks muutunud viivisesummat. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Kohus leiab, et kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele 50% lähedases ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda. Eeltoodust tulenevalt kohus käesolevas asjas menetluskulusid kindlaks ei määra. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja