Ele Liiv (eesistuja), Kädi Sacik-Korn, Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. aprill 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-5683
Tsiviilasi
X hagi Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19. novembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1685,80 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Taavi Käärid Kostja (apellant) Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu, asutuse registrikood 70001231), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Kohtuistungi toimumise aeg
14. märts 2022
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 19. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-5683 ja teha uus otsus, millega jätta X hagi Eesti Vabariigi vastu 1319,14 euro ja viivise nõudes rahuldamata. Tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
1(10)
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.X (hageja) esitas 16. aprillil 2020 Pärnu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu, kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 1319,14 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 61,13 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni ning kahjuhüvitise (õigusabikulud) 200 eurot. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt toimus 18. septembril 2019 õnnetus Pärnumaal Häädemeeste vallas Uulu-Häädemeeste-Soometsa mnt 7 km posti juurest algaval Soometsa teel, mis viib Surju külla. Õnnetuse tõttu purunesid hagejale kuuluva sõiduauto Ford S-Max (reg. nr XXXXXX) juhipoolsed esi- ja tagarehvid, kahjustada said veljed ning sõiduki põhi. Sõidukiga sõitis hageja abikaasa. Juhipoolsed rehvid ei ole kasutatavad ning vajalik on velgede taastamine ja sirgestamine. Sõiduki põhjakahjustused hõlmavad peamiselt mootori porikaitset ja õhusuunajat. Kahjustuste tulemusel ei olnud võimalik sõidukiga edasi liigelda, mistõttu oli vajalik sõiduki töökotta saamiseks sõiduk teisaldada. Riigi omandis oleval Soometsa teel toimusid metsaveod, teetööd ning tee oli roobastes. Soometsa tee oli osaliselt läbimatu ning sellel olid liiklemist ohustavad esemed. Selline tee seisundinõuete mittejärgimine on vastusolus ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 1 kohustusega ning § 93 lg 3 alusel antud seisundinõuetega (keskkonnaministri 11. juuni 2015 määruse nr 34 “Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded” § 2 lg 1 ja § 4 lg 1 p 1). Hagejale on tekkinud rehvide asendamise ja velgede ning põhja parandamise ja taastamisega kahju 1319,14 eurot, sh 1271,14 eurot sõiduki taastamine ja 48 eurot sõiduki teisaldamine. Samuti on hageja kahjuks kohtueelsed õigusabikulud 200 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustu hagejaga selles, et metsateed tuleb käsitleda avalikult kasutatava teena. EhS § 93 lg 1 kohaselt võib metsateed kasutada igaüks, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. Metsateede ehitamist ja korrashoidu ei rahastata riigieelarvest, ehitamist ja korrashoidu korraldab ja finantseerib RMK. Soometsa tee on RMK metsaparandusobjekti koosseisu kuuluv tee, millel 2(10)
toimusid õnnetusjuhtumi ajal rekonstrueerimistööd. Tööde eesmärgiks on teel liiklemise tingimuste parandamine ja tee viimine vastavusse seisundinõuetega. Tee remontimise ajal ei saa tee vastata kehtestatud seisundinõuetele. Kuna tee mõlemasse otsa olid paigaldatud teetöödest hoiatavad liiklusmärgid, siis tuli teel liiklejatel arvestada selle tee halva seisundiga ja valida mõni muu tee või kui see ei olnud võimalik, siis sõita ettevaatlikumalt, teeoludele vastava kiirusega ja vältida sõitmist aukudesse või teeservadesse. Metsatee seisundinõuetele vastavusse viimiseks olid tellitud rekonstrueerimistööd ja nende toimumisest oli hoiatatud. Kostja märkis 5. jaanuari 2021 vastuses, et Soometsa tee rekonstrueerimistööde läbiviimisel oli täidetud vajalik hoolsuskohustus. Ehitusobjekt oli nõuetekohaselt tähistatud. Hageja esitatud fotod on tehtud Uulu-Soometsa mnt mahasõidul, mitte liiklusõnnetuse väidetavas asukohas. Fotodel nähtuvad auto kahjustused ei saanud tekkida Soometsa teel. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus rahuldas 19. novembri 2021. a otsusega hagiavalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja õigusvastaselt tekitatud kahju 1319,14 eurot, viivise 61,13 eurot ja viivise 1319,14 eurolt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi esitamisest kuni põhinõude hüvitamiseni. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise kohtueelselt kantud õigusabikulude eest summas 200 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 725 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et Soometsa tee on Uulu-Soometsa-Häädemeeste ja Valga-Uulu maanteid ühendav tee. Tegemist on Eesti Vabariigile kuuluva metsateega. Keskkonnaministri 11. juuni 2015 määruse nr 34 § 2 lg 1 kohaselt peab ohutu liiklemise tagamiseks metsatee või selle lõik vastama määrusega sätestatud üldistele seisundinõuetele. Maakohus tuvastas, et Soometsa tee oli kruusakattega tee ning teel toimus sündmuste ajal tee rekonstrueerimine, mille kohta oli tee kõrvale kraavipervele kostja poolt paigutatud informatiivne silt. Samaaegselt olid tee kõrval ladustatud puiduvirnad. Teekattel on palju suurte veokite rehvijälgi ja roopaid, teekate on pehme ja selles on näha üksikuid suuremaid kive, selles on roopad ning sõiduautoga on tee raskesti läbitav. Hageja abikaasa Q liikles hagejale kuuluva sõidukiga 18. septembril 2019 Soometsa teel suunaga Surju poole. Teel liiklemisel purunesid tee seisundist tulenevalt juhipoolsed esi- ja tagarehvid ning said oluliselt kahjustada veljed ning sõiduki põhi. Hageja on välja toonud, et tee oli osaliselt läbimatu ning sellel asetsesid olulised teel liiklemist ja sõidukeid ohustanud kivi. Praegusel juhul oli Soometsa tee näol tegemist liiklejale ohtliku teelõiguga. Olenemata asjaolust, mille kohaselt oli teelõigule paigaldatud liiklusmärk „Teetööd“, ei ole lubatav teekatte hoidmine olukorras, mil see ei ole ohutult läbitav sõiduautodele. Tõendatud ei ole asjaolu, et tegemist oleks olnud liiklemiseks suletud teelõiguga või see oleks olnud nõuetekohaselt liikluskiirust piiravate liiklusmärkidega märgistatud. Kostja paigaldatud infotahvel tee rekonstrueerimistööde toimumise kohta omab informatiivset tähendust ning see ei ole loetav ega märgatav sõidukiga liigeldes. Infotahvel ei asenda vajalikku liiklusmärgistust, mida kostja ei olnud paigaldanud. Maakohus märkis ka seda, et tee piirkiirus asulavälisel teel on liiklusseadusest tulenevalt 90 km/h. Arvesse võttes asjas olemasolevaid fototõendeid, ei võimaldanud teetööd nimetatud teel sõidukitel eelduslikult lubatud piirkiirust arendada, samas sõidukiirust piiravad märgid teel puudusid. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et vaidlusaluses kohas oleks teetööde tõttu liiklus piiratud või
3(10)
suletud. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus kostja tegevusetuse teetööde märgistamisel ja ohtlike teelõikude tähistamisel teevaldaja hoolsuskohustuse täitmise mõttes ebapiisavaks ning leidis, et teevaldaja on käitunud süüliselt, jättes tähistamata ja reguleerimata rekonstrueerimisel oleva metsatee. Sellega on teevaldaja käitunud üldohtlikult, seades ohtu kõik teel liiklevad sõidukid ja nendes viibivad isikud. Kostja tegevusetus tee valdajana ohtlikku teelõiku märkidega reguleerimata jätmisel oli antud juhul õigusvastane ja üldohtlik. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus tõendatuks, et hagejale on tekkinud kahju, mille on põhjustanud liiklemine teel, mille seisund ei vastanud seaduse nõuetele. Seega on täidetud delikti üldkoosseisuga nõutud kahjuhüvitise aluseks olevad asjaolud. Kostja on jätnud täitmata temale õigusaktidega pandud kohustuse (tegevusetus), millest tulenevalt on hagejale tekkinud kahju (tagajärg). Asendades kostja tegevusetuse õigusaktides ettenähtud teoga, ei oleks hagejal kõnealust kahju tekkinud (põhjuslik seos). Seega on hagejal tekkinud kahju, mis on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane ning niisugune kahju tuleb lähtuvalt VÕS §-st 1043 hagejale hüvitada. Hageja on piisavalt tõendanud temale tekkinud varalise kahju olemasolu, mis seisneb tema vara (sõiduki) kahjustumises ning õnnetusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks, st sõiduki pukseerimiseks ja remontimiseks kulunud 1319,14 eurot (sellest kulus 1271,14 eurot sõiduki taastamiseks ja 48 eurot sõiduki teisaldamiseks). Hageja viivisenõue on põhjendatud. Tulenevalt VÕS § 128 lg-st 3 kuulub hüvitamisele ka kulu, mis on hagejal tekkinud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagejal tekkis kostja käitumisest tulenevalt vajadus õigusabile enne kohtusse pöördumist. Hagejale on enne kohtusse pöördumist osutatud õigusteenust 2 tundi hinnaga 100 eurot tund ning hageja soovib kahju hüvitamist summas 200 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja leiab, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus menetlusõigust, hindas ebaõigesti tõendeid ja jättis hagi aluseks olevad asjaolud tuvastamata. Maakohus ei ole tuvastanud, et hagejale kuuluva sõidukiga toimus 18. septembril 2019 liiklusõnnetus ning hageja ei ole selle kohta kohtule tõendeid esitanud. Hageja ise liiklusõnnetuses ei osalenud. Maakohus ei ole tuvastanud liiklusõnnetuse täpset sündmuspaika. Soometsa tee on ligikaudu 9 km pikkune. Tee pikkust arvestades tuleb sündmuspaik tuvastada võimalikult täpselt. Maakohus ei ole tuvastanud, mille tõttu liiklusõnnetus toimus. Maakohus ei ole põhjendanud, millistele nõuetele Soometsa tee seisund või märgistus ei vastanud. Seda, et Soometsa teel olid sügavad roopad ning teel olid lahtised kivid, mistõttu oli tee sõiduautoga raskesti läbitav, ei saa käsitada tee nõuetele mittevastavusena, sest maakohtu viidatud määrusest ei tulene, et metsateel ei või olla roopaid või üksikuid lahtiseid kive. Samuti ei näe määrus ette, et metsatee peab olema läbitav sõiduautodele. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu maakohtu seisukoht, et lubatav ei ole teekatte hoidmine olukorras, mil see ei ole ohutult läbitav sõiduautodele. Kostja märgib, et rekonstrueerimistöid tehakse eesmärgiga viia tee nõuetele vastavasse seisukorda, seetõttu ei saa tee olla samal ajal nõuetele vastavas seisukorras.
4(10)
Maakohus tuvastas, et rekonstrueerimistööde ajaks oli kostja paigaldanud teele liiklusmärgi nr 158 „Teetööd“ ning tahvli informatiivse teabega tööde tellija ja teostaja kohta, kuid kohtu hinnangul ei olnud see piisav. Maakohus ei ole aga selgitanud, kuidas oleks kostja pidanud Soometsa teed veel märgistama ning miks liiklusmärgist nr 158 „Teetööd“, mis mh hoiatab teel olevatest takistustest, ebatasasustest, lahtistest kividest, ei piisanud. Määrusest ei tulene, et rekonstrueerimistööde teostamise ajaks kohustub metsatee omanik tee sulgema. Samuti ei tulene sellist kohustust metsatee omanikule muudest õigusaktidest. Soometsa tee puhul on tegemist elukondlikult vajaliku teega ning kostja praktikas teid ehitustööde ajaks ei suleta. Tee sulgemine on põhjendatud üksnes erandlikel asjaoludel. Praegusel juhul oli rekonstrueerimistöödest olenemata tee läbitav ka sõiduautodele ning tee sulgemine ei olnud vajalik. Kostja ei vastuta hagejale kahju tekkimise eest süü puudumise tõttu. Juhul, kui kostja vastutab kahju tekkimise eest, siis tuleks kahjuhüvitis VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada nullini. Kostja leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Hageja esitatud tõenditest nähtub üksnes see, et hageja autole on teadmata ajal, kohas ja põhjusel tekkinud kahjustused, mille kõrvaldamiseks on hageja pidanud kulutusi tegema. Kostja hinnangul ei tõenda PPA 28. jaanuari 2020 tõend õnnetusjuhtumi toimumist Soometsa teel. Politsei ise sündmuskohta fikseerimas ei käinud. Kohus luges hagi aluseks olevad asjaolud tõendatuks hageja selgituste põhjal, jättes tähelepanuta selle, et hageja ise õnnetusjuhtumis ei osalenud. Hageja tuli väidetavasse õnnetuspaika alles hiljem. Seetõttu ei olnud hageja selgitustele tuginemine põhjendatud. Hageja abikaasalt ei ole kohus selgitusi nõutud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta kostja esitatud vastuväidetega ei nõustu. Maakohtu otsuse resolutsioon on ebaselge viivise väljamõistmise osas, sest jääb ebaslegeks, kas viivis on välja mõistetud põhinõudelt või menetluskuludelt. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. I
7.Maakohus on kvalifitseerinud õigesti hageja nõude deliktist tuleneva nõudena (VÕS § 1043 järgi). Kostja teo õigusvastasus saab tuleneda VÕS § 1045 lg 1 p-st 7.
7.1.EhS § 93 lg 3 alusel kehtestatud tee korrashoiu ja § 97 lg 1 3 alusel kehtestatud tee seisundinõuded on kaitsenormid, st et nende eesmärgiks on teel liiklejate kaitsmine tee seisundist tuleneva võimaliku kahju eest (TrtRKK nr 2-17-7962; TlnRKK nr 2-18-16346). Lisaks on VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 kohaseks kaitsenormiks LS § 52 lõike 1 punkt 2, mis sätestab, et avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid.
5(10)
7.2.Maakohus on kohaselt viidanud keskkonnaministri 11.06.2015 määrusele nr 34 metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded (edaspidi määrus nr 34). Koosmõjus eelneva määrusega kuuluvad asjas kohaldamisele eeltoodud seaduste ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi määrus nr 12) sätted.
7.3.VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Õige on iseenesest apellatsioonkaebuse väide, et määrusest nr 34 ei tulene, et metsateel ei või olla roopaid või üksikuid kive, et see peaks olema läbitav sõiduautodele. Samas on kostja kinnitanud, et Soometsa tee oli läbitav sõiduautodele. Sisuliselt pidi hageja tõendama, et kostja on jätnud nõuetekohaselt ohtliku teelõigu tähistamata ning selle tõttu on hagejal tekkinud kahju.
8.Maakohus tuvastas asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - Soometsa tee on Uulu-Soometsa-Häädemeeste ja Valga-Uulu maanteid ühendav Eesti Vabariigile kuuluv kruusakattega metsatee; - teel toimus vaidlusaluse sündmuse ajal tee rekonstrueerimine, mille kohta oli tee kõrvale kraavipervele kostja poolt paigutatud informatiivne silt; - teekattel on palju suurte veokite rehvijälgi, teekate oli pehme; - teele oli paigutatud tee algusesse ajutine liiklusmärk „Teetööd“; - Q (hageja abikaasa) liikles hagejale kuuluva sõidukiga 18. septembril 2019 Soometsa teel suunaga Surju poole. II
9.Maakohus tuvastas õigesti, millisel teel juhtus hageja autoga väidetav õnnetus. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole lisaks hageja seletustele otsuses analüüsinud asjas esitatud kostja vastuväiteid ja poolte esitatud teisi tõendeid. Maakohus on tuvastanud õnnetusjuhtumi sündmuskohta mitte üksnes hageja seletusega, vaid ka teiste tõenditega: fotodega ja Google Maps ekraanitõmmisega. Õige on apellandi seisukoht, et maakohus on viidanud tõenditele nende kogumis ega ole neid analüüsinud, samas on tegemist lihtmenetlusega, kus kohus võib kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2). Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole otsuses selgitanud, miks ta kostja vastuväidetega ei nõustu. Ringkonnakohus saab selle minetuse kõrvaldada, kuna peab apellatsioonimenetluses vastama apellandi väidetele ja tõendeid analüüsima. Apellatsioonimenetluses lihtmenetluse sätted ei kohaldu.
9.1.Maakohus ei hinnanud kostja väidet, et Soometsa tee mõlemasse otsa olid paigaldatud ka infotahvlid tee rekonstrueerimistööde kohta ja kuna hageja sellist tahvlit ei näinud, siis ta ei sõitnudki Soometsa teel. Ringkonnakohus leiab, et rekonstrueerimistööde infotahvli olemasolu ja selle märkamine hageja poolt ei oma asja lahendamisel määravat tähendust. Arvestades hageja abikaasaga toimunut, võis hageja tähelepanu olla suunatud eelkõige hoiatavate liiklusmärkide otsimisele. Tahvlil olev tekst on selline, mis ei viita konkreetsele ohule, vaid teavitab töödest, selle tegijast ja valmimise ajast. Seega pole tegemist hoiatusmärgiga. Samuti ei tõenda selle märkamata jätmine kostja väidet selle kohta, et hageja abikaasa Soometsa teel ei sõitnud.
9.2.Maakohus ei hinnanud kostja väidet, et Soometsa tee on sirge ja see ei keera üheski kohas paremale nii nagu on näidatud fotol (tl 79). Ringkonnakohus leiab, et fotod võivad olla tehtud nii, et kui kruusateelt keerabki asfaltteele, siis seda veel fotol näha ei ole. Hageja selgitas, et osad fotod
6(10)
on tehtud mitte õnnetuspaigas, vaid Uulu-Soometsa maantee mahasõidul. Hageja on selgitanud, et tema abikaasa pööras tee läbimatuse tõttu auto ringi ja sõitis tagasi, samuti oli auto teeotsa viimine vajalik sõiduki pukseerimiseks.
9.3.Hageja selgitas maakohtule istungil (protokolli lk 6, tl 69 pöördel), et Google Mapsis näidatav tee (ekraanitõmmis tl 77) on just seesama tee, kus rehv purunes ja et Luitemaa Looduskaitseala märk on selle alguses, õnnetus juhtus 1-1,5 km kaugusel mahasõidust teele (protokolli lk 14, tl 73 pöördel). Samuti on hageja kohtu küsimusele vastusena täpsustanud, et pildi suhtes all paremal oli liiklusmärk ja paremal pool oli ka elektripost. Hageja on kinnitanud kohtuistungil, et Google Mapsi Sreetvieuw pildil (tl 77) on sama tee, millel õnnetus juhtus ja pildil nähtuv elektripost on näha ka fotol.
9.4.PPA 28.01.2020 teatisest liiklusõnnetuse registreerimise kohta (tl 7) nähtub, et PPA infosüsteemis registreeriti 18.09.2019 kell 13:09 info liiklusõnnetuse kohta, mis toimus Pärnumaal Häädemeeste vallas Uulu-Häädemeeste-Soometsa mnt seitsmenda kilomeetriposti juurest algava Soometsa teega, mis viib Surju külla kus sõiduauto Ford S-Max registreerimisnumbriga XXXXXX, sõitis katki kaks rehvi. Sõidukit juhtis Q. Nimetatud teel oli tee-ehitus ja roopad. Politsei sündmuskohta ei fikseerinud. Sündmuse täpne asukoht on tuvastatav kõnesalvestise põhjal.
9.5.Kostja väitis, et õnnetuspaik ei saa olla hageja väidetud tee, kuna selle juures ei saanud olla teede rekonstrueerimistööde tegemisel palgivirna. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et esmalt tehti tee rekonstrueerimisel puude raie, seejärel veeti puud välja ja alles siis paigaldatakse sildid ja kaevatakse kraavid (protokoll lk 16, tl 74 pöördel). Kostja selgituste kohaselt ringkonnakohtu istungil oli vaidlusalune teelõik 7 km pikkune. Kostja ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, kus täpselt sel päeval teetöid tegevad isikud töötasid. Toimikus olevatelt fotodelt seda kindlaks teha pole võimalik.
9.6.TsMS § 405 lg 1 p 8 annab küll õiguse kohtule tõendeid koguda, aga ei kohusta selleks. Praegusel juhul ei olnud see vajalik, kuna kohus juhtis kostja tähelepanu istungil asjaoludele, mida kostja tõendanud ei olnud. Arvestades, et kohus uuendas peale istungi toimumist menetluse, andis hagejale võimaluse kostja asendamiseks ja andis uuele kostjale (keda esindas sama esindaja) võimaluse hagile uuesti vastata, puudusid kostjal takistused lisaks võimalikele uutele vastuväidetele ka uute tõendite esitamiseks, mida kostja ka kasutanud on. Kostjal pidi olema arusaam asjaoludest, mida ta pidanuks täiendavalt tõendama.
9.7.Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et kohus pidanuks nõudma selgitusi hageja abikaasalt ja kuulama hageja ära vande all. Maakohus võis asjaolude tuvastamisel tugineda ka hageja seletustele. Kuigi hageja ise sõiduki roolis ei olnud, tuli ta oma seletuse kohaselt peale autoga juhtunud õnnetust kohale. Hageja seletuse kohaselt olid teel teetööd, kopad ning märk „teetööd“. Üksnes hageja seletus, et tema abikaasa sõitis kiirusega 30-40 km/h võib olla vahendatud, st seda ei saanud hageja tajuda isiklikult. Samas ei ole sellel ka olulist tähendust, sest kuigi kiiruspiirangut kostja esiletoodu kohaselt vaidlusalusel teel ei olnud (protokoll lk 16, tl 16 pöördel), peaks juht LS 50 lg 3 p-de 1 ja 2 ning määruse nr 12 § 4 järgi ise oma kiiruse hoiatusmärgi mõjualas vastavalt ohu iseloomule kohandama ja kostja pole väitnud, et juhi sõidukiirus oleks õnnetuse põhjustanud.
9.8.Teega seonduvaid asjaolusid sai hageja tajuda vahetult. Asjaolu, et politsei sündmuskohta fikseerimas ei käinud, on sellise kahjujuhtumi puhul tavapärane ja seda ei saa hagejale ette heita. Õnnetusjuhtumis osaleja ei saa mõjutada politseid sündmuspaigale tulema ja sõidukiga juhtunud
7(10)
asjaolusid fikseerima, kui täitevvõimu esindaja seda avalik-õiguslikus suhtes otstarbekaks ei pea. Maakohtul ei olnud ka seadusest tulenevat kohustust selgitada hagejale, et ta võiks oma nõudeid täiendavalt tõendada, sest hagejal oli juriidiliste teadmistega esindaja. Maakohus ei pidanud kohaldama asjas LS § 169 lg-s 5 sätestatut, mis reguleerib juhi kohustust informeerida politseid õnnetusjuhtumist lahkarvamuse korral mh, kui varalise kahju saaja ei ole teada või varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal, samuti kohustust tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kostja ei ole tõendanud, et politsei andis hagejale mingeid korraldusi, mida hageja ei täitnud. Apellatsioonkaebuse väited, et politsei pidanuks andma hagejale põhjalikud juhised sündmuskoha fikseerimiseks, on hüpoteetilist laadi.
9.9.Kostja on esitanud tõendina Nurme Teedeehitus OÜ esindaja RR 24.09.2019 e-kirja, millega viimane vastas talle edasi saadetud hageja 19.09.2019 e-kirjas olevatele väidetele TL-le (toimikus peale ringkonnakohtu kohtuistungi protokolli). Tõendist nähtuvalt kirjeldab hageja toimunud kahjujuhtumit ja saadab lingiga info. RR kinnitab kirja edasi saates vaidlusalusel kuupäeval ja ajal toimunud teetööde teostamist ja väidab, et keegi ehitusobjektil viibinud ehitusmasinate juhtidest ega ehituspersonalist hageja autoga kahju toimumist ei näinud, kuigi lisatud positsioneeritud materjali kohaselt pidanuks see toimuma ehitustööde vahetus läheduses; fotomaterjal on tehtud Uulu-Soometsa maantee mahasõidul, mitte õnnetusjuhtumi paigas. Tõendist ei tulene, kes inimestest viibisid sel kuupäeval ja kellaajal, st 12:30, vaidlusalusel sündmuspaigal. Asjaolu, et keegi õnnetust ei märganud, on seletatav sellega, et hageja abikaasa pööras auto ümber ja sõitis tagasi, ilma sellest ehitustöid teinud inimesi informeerimata. Tõendist ei tulene, et autosid antud teelõigul üldse ei sõitnud. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et näiteks pukseerimisautot oodates möödus neid vähemalt kaks firma logodega sõidukit.
10.Poolte esitatud eelkirjeldatud tõenditest nende koosmõjus saab kokkuvõttes järeldada, et hageja sõidukiga toimus õnnetus Soometsa teel. Samas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest tulenevalt saaks järeldada, et õnnetus toimus hageja esile toodud viisil. III
11.Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas kostja täitis hoolsuskohustust teele paigaldatud hoiatusmärgiga.
11.1.Hageja tehtud fotodelt (tl 78 ja 81) nähtub, et kostja oli paigaldanud teele hoiatusmärgi „Teetööd“ ja tee rekonstrueerimistöödest informeeriva sildi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et teele paigaldatud infotahvel rekonstrueerimistööde kohta ei asenda tee ohtlikkuse kohta vajalikku liiklusmärgistust. Kohus pidi asja lahendamisel hindama, kas kostja oleks pidanud antud tee ohtlikkust lisaks paigaldatud „Teetööde“ märgile täiendavalt tähistama.
11.2.Maakohus leidis, et tegemist oli liiklejale ohtliku teelõiguga. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et hageja on kostjale ette heitnud kiiruspiirangu märkide paigaldamata jätmist teele. Samuti ei ole maakohus leidnud, et vaidlusalusel teelõigul oleks pidanud saama sõita kiirusega 90 km/h. Maakohus on sedastanud, et kiirust piiravad märgid teel puudusid, kuid ka teeoludest tulenevalt polnud võimalik piirkiirust teel arendada (maakohtu otsuse p 10). Ringkonnakohus mõistab maakohtu otsuse p-s 10 toodud etteheidet kostja tegevusetuse osas viisil, et kostja jättis ebaõigesti seaduse nõuetele mittevastaval teel liikluse piiramata või (tee) sulgemata. Ringkonnakohus nimetatud maakohtu seisukohtadega ei nõustu.
11.3.Hageja tugines asjaolule, et teel toimusid metsaveod, teetööd ning tee oli roobastes (tees olid roopad), tee oli osaliselt läbimatu ning sellel asetsesid teel liiklemist ohustavad esemed (hageja 8(10)
16.04.2020 menetlusdokument p 1.2). Fotodelt (tl 78-79, 123 ja 124) nähtub, et tee Soometsa poolses otsas on kruusatee pehme, porine ja märg, selles on autode sõidujäljed ja porilombid. Kolleegium ei tähelda fotode põhjal, et tee oleks läbimatu, sellel oleksid liiklemist ohustavad roopad või esemed. Fotodelt (tl 27, 28, 119 ja 120) nähtub tee parempoolsel pervel olev auk ja selles suurem maapinna sees olev kivi, tee on kuiv. Hageja täpsustas ringkonnakohtu istungil, et ei väida kahju tekkimist selle konkreetse kivi tõttu, vaid tegi peale õnnetuse juhtumist pildi, iseloomustamaks tee üldist seisukorda (ohtlikkust). Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et tema abikaasa läbis sõidukiga teel 1-1,5 km ja auto kolises, mistõttu pööras ta sõiduki ümber. Hageja ei väida, et auto sõitis auku või kivile otsa. Selline olukord oleks juhi poolt tajutav, aga hageja väitel tema abikaasa sellist momenti ei tajunud. Põhjendatud on iseenesest kostja seisukoht, et fotolt kivist ei ole võimalik aru saada, et see on tehtud vaidlusalusel teelõigul. Ringkonnakohtul puudub siiski mõistlik kahtlus, et vastav foto on vaidlusalusel teel tehtud. Samas leiab kolleegium, et kui sõiduki juht sõitis väidetud kiirusega 3040 km/h, pidi ta päevasel ajal kuivas kohas teel auku ja kivi märkama ning saanuks sellele otsasõitu vältida. Fotode järgi ei ole võimalik järeldada, et teel oli mitmeid selliseid auke või kive, et teel olid roopad ja tee oli sõiduautodele läbimatu.
11.4.Kuna hageja ei väida, et nimetatud augu ja kivi tõttu tekkis autole kahju, ei hinda ringkonnakohus kostja vastuväiteid, et selle kivi tõttu ei saanud tekkida hageja sõidukile vigastused juhipoolsel küljel.
12.Eelnevalt välja toodud LS § 52 lõige 2 kohustab tee omanikku liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama hoiatavad liikluskorraldusvahendid. Määruse nr 12 alusel kehtestatud hoiatusmärk 158 „Teetööd” hoiatab teel, selle kõrval, all või kohal tehtavast tööst. Teel võib olla lisaks teel töötavatele inimestele teetöödega seotud sõidukeid ja muid takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive ja muud sellist. Sama määruse alusel kehtestatud hoiatusmärk nr 156 „Pikiroopad” hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sõiduteekattes esinevad pikiroopad. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud teel asuvaid roopaid, ei pidanud kostja paigaldama teele eeltoodud hoiatusmärki. Samuti ei pidanud kostja teed sulgema, kuna esitatud fotode pinnalt ei saa teha järeldust, et tee ei olnud sobivat sõidukiirust valides läbitav või selle läbimine olnuks ohtlik. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kostja on vaidluses tuvastatud asjaoludel käitunud tee omanikuna käibes vajaliku hoolsusega, kui tähistas vaidlusaluse teelõigu teetööde hoiatusmärgiga. Kuna kostja tegevuses puudub õigusvastasus, puudub vajadus hinnata muid kahju hüvitamise eeldusi. Hagi kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
13.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, puudub vajadus hinnata selle resolutsiooni väidetavat ebaselgust või kohaldada VÕS § 139 lg-s 1 sätestatut, mis võimaldab hageja taotletud hüvitise vähendamist nullini.
14.Kokkuvõttes kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele ja maakohtu otsus tuleb tühistada. Maaja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole hageja menetluskulude suurust kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Seda teeb maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist praeguses asjas (TsMS § 174 lg 4). TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale kaevates.
9(10)
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.