Määrata kindlaks vastustajale apellatsioonimenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Tallinna linnalt välja XX kasuks menetluskulude hüvitis 324 eurot.
5.Määrata menetluskulude hüvitamise osas kindlaks otsuse täitmise kord ja kohustada Tallinna linna kandma XX-le hüvitamisele kuuluva 324 eurot üle ERGO Insurance SE arveldusarvele nr EE472200221049641283.
6.Tallinna linnal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.31.10.2018 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt kahjuhüvitise 805.86 euro, viivise 20.14 euro ja alates 01.11.2018 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja sõitis 12.02.2018 löökauku Tallinnas Vana-Mustamäe teel. Hageja sõidukil Mercedes-Benz (reg/nr-ga XXXXXX) purunes tagumine parempoolne rehv. Lisaks läks löögi tagajärjel kõveraks velg. Hagejal tuleb tasuda remondi eest 805.86 eurot.
3.Löökaugu sügavus oli vähemalt 10cm, laius vähemalt 6 tolli (ehk 15,24cm) ning pikkus vähemalt 11 tolli (ehk 27,94cm). Politsei tuvastas, et õnnetuse toimumise kohal oli suurim lubatud sõidukiirus 30km/h ning löökaugu juures puudusid hoiatavad liiklusmärgid. Hageja esitas kostjale 14.02.2018 kahjunõude. Kostja keeldus kahju hüvitamisest. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole hoolsuskohustust ega tee seisundinõudeid rikkunud. Vana-Mustamäe tee 33 juures asuval teelõigul kehtis sündmuse toimumise ajal Tallinna Linnavolikogu 11.06.2015 määruse nr 15 „Tallinna linna omandis olevate tänavate seisunditaseme tõstmine ja hooldustsükli aegade kehtestamine“ kohaselt 2. seisunditase. Vastavalt määrusele „Tee seisundinõuded“ võib 15.11 kuni 15.06 2. seisunditasemega tänava teekattes esineda auke läbimõõduga üle 20cm ja sügavusega üle 5cm. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.07.2011 jõustunud määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 4 lõikele 3 võivad hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30km/h või alla selle. Sellest tulenevalt ei vajanud ohtlik koht täiendavat märgistust.
5.Lisaks ei nõustunud kostja, et hüvitamisele kuuluvad velje vahetuse kulud 380 euro ulatuses. Hageja ei ole kulude vajalikkust tõendatud. Vastavalt politsei kirjale oli sündmuskohal tuvastatud, et kahjustada sai sõiduki parempoolne tagumine rehv. Puuduvad andmed selle kohta, et velg oleks sündmuse tagajärjel muutunud kasutuskõlbmatuks (deformeerunud vms). Sündmuskohal tehtud fotodest tulenevalt asub väidetavalt ohtlik koht täies ulatuses teepeenral. Teepeenral tohib liikuda ainult konkreetsetel seaduses sätestatud juhtudel. Lisaks ei kohandanud hageja oma sõidukiirust vastavalt teeoludele. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas 04.09.2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja kahjuhüvitise 425.86 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 10.64 eurot ja alates 01.11.2018 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas summas kui 415.22 eurot. Kohus jättis hagi rahuldamata põhinõudes summas 380 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 9.50 eurot. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõike 1 alusel poolte endi kanda, kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele 50% lähedases ulatuses. Seetõttu ei määranud kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust.
7.Asjas ei ole vaidlust, et hageja sõitis sõiduautoga 12.02.2018 löökauku, mille sügavus oli 10cm, mis asus Tallinnas Vana-Mustamäe teel ning mille tagajärjel purunes sõiduki tagumine parempoolne rehv. Vaidlust ei ole ka, et löökaugule eelnevalt oli teelõik tähistatud liiklusmärgiga nr 351 „Suurim kiirus“ 30km/h. Vaidlus on, kas löökauk asus teepeenral või sõiduteel, kas sellest läbisõitmisel sai kahjustada ka sõiduki velg, kas kostja oleks pidanud täiendavalt ohtliku teelõigu tähistama. Samuti on vaidluse all, kas sõiduki juht täitis antud teelõigul liiklusseaduse nõudeid.
8.Kohus tugines võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja § 1045 lõike 1 punktile 7, ehitusseadustiku (EhS) § 97 lõikele 1 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõikele 1. VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Seega on vajalik hagejal tõendada, et kostja on jätnud nõuetekohaselt löökaugu tähistamata ning selle tõttu on hagejal tekkinud kahju. Kohus peab asja lahendamisel hindama, kas kostja oleks pidanud antud löökaugu tähistama.
9.Kohus viitas liiklusseaduse (LS) § 2 punktile 30 ja punkti 83 teisele lausele. Kohtule esitatud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 26.04.2018 kirja nr 2.2-2/27277-2 kohaselt oli löökaugu asukohas suurimaks lubatud sõidukiiruseks 30km/h. Samuti on kirjas märgitud, et löökaugu juures hoitavad liiklusmärgid puudusid. Kohtule esitatud PPA fotodelt nähtub, et vaidlusalune teelõik oli tähistatud üksnes kollase tahvliga, millel oli märgitud kolm hüüumärki, selle all kiri „ASUTE ALAL“ ja paremal pool ülal hoiatusmärk „Samaliigiliste teede ristmik“ ning selle all keelumärk „Suurim kiirus“ 30km/h.
10.Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi määrus nr 12) § 9 lõike 1 punkti 30 kohaselt keelab märk 351 „Suurim kiirus” sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa. Määruse nr
12 § 5 punkti 7 kohaselt hoiatab märk 132 „Samaliigiliste teede ristmik” ristmikust, kus juht peab andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Märk, panduna kattega tee ja kruusa- või pinnastee ning kruusa- ja pinnastee lõikumiste ette, muudab need samaliigilisteks. Kohtu hinnangul on vaidlusalusele teelõigule paigaldatud kollase taustaga tahvli puhul tegemist mõjualamärgiga. Sarnane märk on sätestatud määruse nr 12 § 11 lõikes 1 märkidega 381 („Üks mõjuala“) ja 388 („Kaks mõjuala“). Antud mõjualamärgist saab teha järelduse, et mõjualapiirkonnas on lubatud sõidukiiruseks 30km/h ja tegemist on alaga, kus ristuvad teed on samaliigilised. Kohus nõustus hagejaga, et paigaldatud kollase taustaga mõjualamärgist ei saa teha järeldust, et märgi mõjualal asub löökauk. Seega on tegemist tähistamata löökauguga.
11.Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 (edaspidi määrus nr 92) § 12 kohaselt peab üle 20cm läbimõõduga ja üle 5cm sügavusega auk olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Vastavalt määruse nr 92 lisale 7 kehtib linnas kõrvaltänavatel talvisel ajal seisunditase 2. Määruse nr 92 lisa 3 kohaselt võib seisunditaseme 2 puhul 15.11 kuni 15.05 esineda auke läbimõõduga üle 20cm ja sügavusega üle 5cm (maanteed ja tänavad). Kohtu hinnangul ei muuda määruse nr 92 lisas 3 toodud seisunditaseme erisus talvise perioodi osas vajadust löökaugu (suurema sügavusega kui 5cm) tähistamiseks. Ühtegi erisust määruse nr 92 § 12 osas sätestatud ei ole. Seega oli kostjal kohustus tähistada löökauk sõltumata sellest, et tegemist oli talvise ajaga.
12.Kostja väitel asus löökauk täies ulatuses teepeenral. Hageja vaidles sellele vastu. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et löökauk asub sõidetavas kohas, mitte teepeenral. Samuti ei ole PPA märkinud, et tegemist oleks olnud teepeenraga. Kui tegu oleks olnud teepeenraga puudunuks PPA-l vajadus kirjas märkida, et löökauk oli tähistamata.
13.Kostja väitel ei olnud sõiduki sõidukiirus antud teelõigule sobiv. Kostja peab tõendama, et juhi valitud sõiduki kiirus enne õnnetust oli ebasobiv. Kostja ei ole kohtule ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks esitanud, mistõttu jääb kostja väide tõendamata ja kohus sai lähtuda üksnes sellest, et hageja sõiduk liikus antud teelõigul lubatud sõidukiirusega.
14.Kostja on seega rikkunud kohustust tee korrashoiu osas, rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos, mistõttu eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale tekkinud kahju VÕS § 1043, 1045 lõike 1 punkti 7 ja EhS § 97 lõike 1 alusel hüvitamisele.
15.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejale on väidetud kahju tekkinud. Kostja ei vaielnud vastu, et sõidukil purunes parempoolne tagumine rehv, kuid ei nõustunud, et sõidukil oleks kahjustada saanud ka velg. Kohus nõustus kostjaga, et sõiduki velje kahjustumine löökauku sõitmise tagajärjel ei ole tõendatud. PPA 26.04.2018 kirja nr 2.2-2/27277-2 kohaselt sai kahjustada sõiduki parempoolne tagumine rehv. Selles ei ole märgitud, et kahjustada oleks saanud ka velg. Sõiduki tagumisest parempoolsest rattast löökauku sõitmise järgselt tehtud fotodelt ei nähtu, et velg oleks kahjustatud. Hageja on esitanud kohtule kostjale kohtuväliselt esitatud kahjunõude, milles on märkinud, et sõidukil läks kõveraks tagumine vasak velg ja purunes rehv. Antud nõudekirjas ei ole märgitud, et kahjustada oleks saanud parempoolne tagumine velg. Kohtule on esitatud Reval Auto Esindused OÜ 15.02.2018 arve remonttööde (rehvivahetus, balansseerimine, sildade kontroll ja reguleerimine, Pirelli Winter Ice Zero XL, valuvelje
remont ja pisitarvikud) eest summas 805.86 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud arve ei tõenda, et valuvelje kahjustus oleks tekkinud vaidlusalusest löökaugust läbi sõites. Kohus saab tõendatuks lugeda ainult sellise kahju, mis on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega. Kohtu hinnangul ei saa ka elulisele usutavusele tuginedes väita, et kindlasti kaasneks 30km/h sõites 10cm sügavusega löökauku sattudes alati velje kahjustumine.
16.Kohus saab tõendatuks lugeda üksnes sõiduki parempoolse rehvi purunemise. VÕS § 127 lõikest 1 tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele lisaks sõiduki rehvi maksumusele (211.67 eurot) töö maksumus (rehvivahetus, balansseerimine 41.55 eurot, sildade kontroll ja reguleerimine 91.33 eurot, pisitarvikud 10.33 eurot). Nimetatud summad kuuluvad hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt hagejale hüvitatavaks kahju suuruseks 425.86 eurot.
17.Hageja esitas ka sissenõutavaks muutunud viivise nõude 20.14 eurot. Hageja viivise arvestuse alguseks on 10.07.2018, mil möödus hageja poolt kostjale kahjunõude tasumiseks antud tähtaeg. Hageja viivisenõue on tulenevalt osalisest kahju hüvitise nõude rahuldamisest põhjendatud samuti osaliselt, s.o 10.64 euro ulatuses.
18.TsMS § 367 alusel kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue alates 01.11.2018. Üldjuhul ei ole põhjendatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suurema viivise väljamõistmine. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et tal oleks tekkinud kahju põhivõlga ületava viivise osas, mistõttu kohus piiras tulevikku suunatud viivisenõuet põhivõla suurusega, arvestades seejuures sissenõutavaks muutunud viivisesummat. Apellatsioonkaebus
19.04.10.2019 kaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja teha selles osas uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata.
20.Kohus kohaldas valesti materiaalõigust leides, et kostja rikkus seadusest tulenevat hoolsuskohustust ja peab seetõttu tekkinud kahju eest vastutama. Hinnates kostja hoolsuskohustust tõlgendas kohus vääralt materiaalõigust. EhS § 97 lõige 1 on üldine norm, mille sisustamiseks tuleb kohaldada LS § 52, määrust nr 92 ja määrust nr 12. Liiklusmärkide väljapanemise vajadust tuleb hinnata lähtudes määrusest nr 92 koostoimes määrusega nr 12. Sündmuskohal tehtud fotodest nähtub selgelt, et ohtlik koht oli märgistatud liiklusmärgiga nr 351 „Suurim kiirus 30 km/h“, millise märgi tähendus on mh see, et selle mõjualal võivad hoiatusmärgid ja teemärgised puududa. Määruse nr 12 § 4 lõike 3 järgi võivad hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30km/h või alla selle. Ka kohus tuvastas, et tegemist on sellise kohaga. Arusaamatu ja määrusega nr 12 vastuolus on kohtu järeldus, et liiklusmärgiga nr 351 on antud juhul märgistatud üksnes ristuvate samaliigiliste teede alal kehtivat kiirusrežiimi. Selline tõlgendamine kitsendab põhjendamatult viidatud liiklusmärgi tähendust. Ohtlikule teelõigule paigaldatud kollase tahvli puhul on tegemist kahe erineva märgiga kehtestatud mõjualaga (sarnaselt liiklusmärgiga nr 388 „Kaks mõjuala“) ning puudub alus väita, et kiirusepiirang on seostatud üksnes ristuvate samaliigiliste teedega. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas ka liikluskorralduse loogikaga. Kuivõrd kehtivast LS-ist (§-st 56) tuleneb otseselt, et samaliigiliste teede ristmikule lähenedes peab sõiduki juht andma teed juhile, kes liigub mööda sõidueesõigusega teed, või vajadusel sõiduki seisma jätma ja andma teed
eesõigust omavale liiklejale, peab sõiduki juht nagunii ristmikule lähenedes sõiduki kiirust vähendama, selleks ei pea olema liikluskorraldusvahend täiendavalt välja pandud. Tegemist on seega kahest eraldiseisvast liiklusmärgist tuleneva liikluskorraldusliku infoga.
21.Eeltoodud EhS-i ja sellest tulenevatest määrustest nähtub selgelt, et seadusest tulenevat kohustust täiendavalt tähistada vaidlusalust löökauku kostjal ei olnud, mistõttu ei vastuta kostja antud juhul tekkinud kahju eest deliktivastutuse alusel. Kohus ei selgitanud ka, milliste liiklusmärkidega pidi ohtlik teelõik olema täiendavalt tähistatud ja millisest õigusaktist sellise tähistamise kohustus tuleneb. Vastustaja seisukoht
22.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
23.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust Harju Maakohtu 04.09.2019 otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks põhjendusi korrata (TsMS § 654 lõige 6). Maakohtu otsus jääb muutmata ja kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1). Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud.
24.Vastuseks kostja kaebusele selgitab kolleegium järgmist. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus eksis materiaalõiguse normide kohaldamisel, kui asus seisukohale, et kostja vastutab deliktiõiguse alusel hagejale tekkinud kahju eest ka olukorras, kui auk kostjale kuuluva tee kattes asus kiiruspiirangu 30km/h mõjualas. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et EhS § 97 lõige 1 ja lõike 2 alusel kehtestatud tee seisundinõuded (majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr 92) on kaitsenormid, st et nende eesmärgiks on teel liiklejate kaitsmine tee seisundist tuleneva võimaliku kahju eest (VÕS § 1045 lõige 3; Tartu Ringkonnakohtu lahend 217-7962; Harju Maakohtu lahendid nr 2-15-17644, 2-16-296). Kolleegium ei näe alust käesolevas asjas kohtupraktikat muuta. Määruse nr 92 § 2 lõike 2 kohaselt peab tee seisund vastama vähemalt määrusega kehtestatud tasemele ja § 12 kohaselt tuleb üle 20cm ja läbimõõduga ja üle 5cm sügavusega auk tähistada liikluskorraldusvahendiga. Lisaks on VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 kohaseks kaitsenormiks LS § 52 lõike 1 punkt 2, mis sätestab, et avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid. Enne EhS-i kehtis EhS § 97 lõikega 1 samasisuline säte teeseaduses (TeeS § 10 lõige 1), mille kohaselt pidi teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee pidi vastama tee seisundinõuetele. EhS-i eelnõust nähtub, et seadusandjal ei olnud eesmärk EhS rakendamisega muuta seni kehtinud sätte mõtet. Riigikogu majanduskomisjoni, kelle muudatusettepaneku alusel on seaduse tekstis § 97 lõige 1 sõnastatud (seadust ette valmistades sätete numeratsioon muutus), seletuskirjast tulenevalt on seaduse mõte selles, et tee omanik peab vajadusel võtma kasutusele täiendavad meetmed ohutu liikluse tagamiseks ja et selline nõue on vajalik, kuna teid on väga erinevaid, siis ei ole võimalik ühe määrusega kehtestada kõiki nõudeid, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks; lõike 1 eesmärk on selgelt määrata, et tee korrashoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks on tee omaniku kohustus (vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c897c-f9b761fb9b92/Ehitusseadustik).
25.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et oli tee omanikuna käitunud hoolsalt, kui tähistas teelõigu, kus asus auk, millest hageja läbi sõitis, keelumärgiga „Suurim lubatud kiirus“ 30km/h (foto t lk 9). Kolleegium kostjaga ei nõustu. Eelnevalt välja toodud LS § 52 lõige 2 kohustab tee omanikku liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama hoiatavad liikluskorraldusvahendid, kuid sõidupiirangu märgi näol on tegemist keelumärgiga, millest ei nähtu, milline oht teel valitseb. Augu (aukude) eest teekattes hoiataks nt LS § 6 lõike 6 ja § 7 lõike 11 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 12 22.02.2011 (liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ja nõuded fooridele) kehtestatud hoiatusmärgid nr 152 ja 153. Vastavalt määruse § 5 punktile 17 on tegemist märkidega, millised hoiatavad liiklejaid vastavalt kas ebatasasest teelõigust, kus sõiduteekatte ebatasasused (nt augud, lained) järgnevad üksteisele, või üksikust sõiduteekattepinnast madalamast kohast. Kohtupraktika on ka varasemalt asunud seisukohale, et olenemata asjaolust, et teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk kiirusepiirangu 30 km/h kohta, ei olnud tee omanikul lubatud jätta teel asetseva ohu ohtlikkuse kohta liiklejate tähelepanu sellele ohule juhtimata (Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2015 lahend asjas nr 2-12-41275, punkt 22). Eeltoodu alusel nõustub kolleegium maakohtuga, et kostja ei käitunud tee omanikuna käibes vajaliku hoolsusega, kui tähistas vaidlusaluse augu teekattes vaid liikluskiiruse piirangu keelumärgiga.
26.Kuna ringkonnakohus hagi rahuldamise osas maakohtu otsust ei muuda, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.
27.Kuna Tallinna linna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebusega seotud kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
28.Vastavalt vastustaja menetluskulude taotlusele ja nimekirjale koosnevad tema kulud lepingulise esindaja tasust kokku 3h (maakohtu otsusega ja kaebusega tutvumine, seisukoha koostamine ja esitamine) eest tunnitasuga 90 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 324 eurot. Kolleegium on seisukohal, et teenuse tasu 90 eurot (millele lisandub käibemaks) vastab kohtupraktikas aktsepteeritud Eesti Advokatuuri liikmeks mitteoleva lepingulise esindaja mõistlikule tunnitasule. Ka on esiletoodud toimingud ja neile kulutatud aeg vajalikud kliendi õiguste kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Seega kuulub vastutaja taotlus täies ulatuses rahuldamisele. TsMS § 445 lõike 1 alusel kuulub rahuldamisele ka vastustaja taotlus menetluskulude hüvitamise osas otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Vastustaja on esitanud TsMS § 177 lõike 4 alusel menetluskuludelt viivise taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.