lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-126848/10

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 03.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-126848/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2655
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-08
Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-03-05
Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-04
Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-05
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-02-19
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-02-19

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 8ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 206 lg 1Poolte õigusedTsMS § 405 lg 5LihtmenetlusTsMS § 444 lg 2, 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineVÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõisteVÕS § 76 lg 1, 3Kohustuse täitmineTsMS § 123Tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks võetav aeg

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS MiniCredit11551909(Hageja)OÜ Julianuse Õigusbüroo11930038(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

03. september 2019, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind

2-18-126848 MiniCredit AS hagi K M’i vastu võla nõudes 818,76 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: MiniCredit AS (registrikood: 11551909, asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn), esindaja Marilin Palts (Julianus Inkasso OÜ, registrikood: 11930038, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, tel: 6814400, e-post: [email protected]) Kostja: K M (isikukood: xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) 13.08.2019

Kohtuistung

Hageja lepinguline esindaja Marilin Palts Kostja K M

Kohtuistungil osalenud isikud

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt K M hageja MiniCredit AS kasuks põhivõlgnevus summas 587,63 eurot, intress summas 40,00 eurot, sissenõudmiskulud summas 40,00 eurot ja viivis summas 103,94 eurot.
3.Välja mõista kostjalt K M hageja MiniCredit AS kasuks viivis alates 01.02.2019 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni nõude kohase täitmiseni.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal K M tasuda hagejale MiniCredit AS käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhul
TsMS § 134 lg 1Nõuete liitmine hagihinna arvestamisel
TsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 1 lg 3Seaduse kohaldamine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 162Leppetrahvi vähendamine
VÕS § 2 lg 1Võlasuhte mõiste
5.Jätta menetluskulud kostja K M kanda.
6.Välja mõista kostjalt K M hageja MiniCredit AS kasuks menetluskulud summas 607,00 eurot (riigilõiv 175,00 eurot + õigusabikulud 432,00 eurot).
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal K M tasuda hagejale MiniCredit AS käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 587,63 eurot, intress summas 40,00 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 40,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 103,94 eurot ja viivised alates 01.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud summas 535,00 eurot palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: a) 19.03.2016 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 250077528, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 1000,00 eurot 30-päevase tähtajaga. Kostja kinnitas laenu taotlemisel, et nõustub lepingu lahutamatuks osaks olevate laenulepingu tingimustega ning kohustus laenusumma tagastama vastavalt lepingu tingimustele; b) 18.04.2016 pikendas kostja laenuperioodi kuni 18.05.2016. Kostja jättis laenu maksetähtpäevaks nõuetekohaselt tasumata ning täitis kohustust mittetäielikult; c) kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 1000,00 eurot, millest on maha arvestatud kostja seni tasutud tagasimaksed suuruses 412,37 eurot. Sellest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 587,63 eurot; d) hageja intressinõue summas 40,00 eurot tuleneb laenulepingu punktist 2 ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-ist 397 lg 1; e) hageja viivisenõue tuleneb laenulepingu punktist 13.1. Hageja hakkas viivist arvestama alates lepingu ülesütlemisele järgnenud kalendripäevast 19.11.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 31.01.2019. Viivise arvestus on järgmine: põhivõlgnevus (587,63 eurot) x viivitatud päevade arv (804) x seadusjärgne viivisemäär (0,022%) = 103,94 eurot.
3.Vastavalt TsMS §-le 367 palub hageja kohtul kostjalt välja mõista viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Seejuures palub hageja arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja hinnangul moodustub viivise summa ühe aasta kohta 47,13 eurot (põhivõlgnevus 587,63 x 365 päeva x seadusjärgne viivisemäär päevas 0,022%).
4.Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulusid suuruses 40,00 eurot VÕS § 1132 lõike 2 alusel, kuna hageja esindaja on kohtuvälises menetluses kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi saatnud, kuid vaatamata sellele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et haginõude suurus summas 818,76 eurot on arusaamatu. Kostja väidab, et ta tasus makseid pärast MiniCredit AS pankrotti MiniCredit AS’i nõudel Credit Inkasso OÜ arvele. Seejärel nõudis kostjalt edaspidiseid makseid xxxx OÜ. Kostja väitel tasus ta MiniCredit AS’ile 217,97 eurot ning xxxx OÜ’le 195,00 eurot (kokku 412,97 eurot). Järgnevalt esitas kostjale võlateatise summas 1934,00 eurot Castovanni OÜ. Kostja tegi järelpärimise selgitamaks välja, millest koosneb võlateatises esitatud summa 1934,00 eurot. Järelpärimisele kostja vastust ei saanud. Kostja suhtes alustati menetlust Pärnu Maakohtus, milles esitatud nõude suurus oli 1624,78 eurot. Kostja hinnangul oli nii Castovanni OÜ esitatud nõue kui ka Pärnu Maakohtusse esitatud

hagiavalduses sisalduv nõue põhjendamatud, mistõttu oli ta sunnitud jääma ootama kohtulahendit. Kostja leiab, et eeltoodu on tekitanud talle erilisi pinge- ja stressiseisundeid. Kohtu põhjendused

6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
7.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
11.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lõike 4 esimest lausest, mis sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
12.Asja sisulise arutamise käigus on tuvastatud, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: a) hageja ja kostja vahel on sõlmitud 19.03.2016 laenuleping (nr 250077528), mille esemeks oli 1000,00 eurot; b) hageja on kostja pangakontole 19.03.2016 kandnud 1000,00 eurot (maksekorraldus nr 77528); c) kostja ei täitnud tagasimaksmise kohustust tähtaegselt, s.o 18.05.2019; d) kostja seni tasutud tagasimaksete kogusumma on 412,97 eurot.
13.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja nõue kostja vastu moodustas 31.01.2019 seisuga 818,76 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et nõude suurus on kostja arvates tõendamata ning

võlgnevuse kujunemine ebaselge. Vastavalt TsMS § 206 lõikele 1 on hagejal, lisaks menetlusosalise õigustele, õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. Käesolevale hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses oli hageja nõude suurus kostja vastu 1542,64 eurot. Kostja esitas hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele omapoolse vastuväite, leides, et nõutav summa ei ole põhjendatud. Kostja ei nõustunud põhinõude ega kõrvalnõuete rahalise suurusega. Kostja hinnangul ei vastanud kõrvalnõuetes välja toodud viivisemäär seadusele. Kohus on tuvastanud, et käesoleva asja hagihinda arvestades on hageja kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväiteid arvesse võtnud. Hagejal on lähtudes TsMS § 206 lg 1 õigus vähendada oma nõuet. Käesolev hagiavaldus on esitatud sõltumatult teistest kostja suhtes käivatest menetlustest ning käesolevas asjas hagimenetluses esitatud nõue ei pea vastama teistes menetlustes esitatud nõuetele. Hageja on esitanud hagi põhinõude 587.63 euro ulatuses ning piisavalt ja arusaadavalt põhjendanud selle kujunemist. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 31.01.2019. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutav raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Käesoleva asja raames lahendab kohus hageja poolt kohtule 31.01.2019 esitatud hagiavalduses esitatud nõuet suuruses 818,76 eurot.

14.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja nõude suurus kostja vastu põhjendatud.
15.VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. Hageja esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes on võimalik jõuda järeldusele, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping VÕS § 396 tähenduses. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
16.VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on tõendatud, et käesoleval juhul ei ole kostja kohustust laen tagasi maksta nõuetekohaselt täitnud. Hageja väitel on kostja teinud hagejale kokku kuus tagasimakset ajavahemikus 30.05.2016-18.11.2016 kogusummas 412,37 eurot. Kostja on märkinud käesolevas menetluses, et tehtud tagasimaksete suurus on 412,97 eurot (vastavalt MiniCredit AS’ile 217,97 eurot ning xxxx OÜ’le 195,00 eurot), kuid ei ole kohtule vastavaid tõendeid esitanud. Tulenevalt eeltoodust lähtub kohus hagiavalduses määratud tagasimaksete rahalisest suurusest 412,37 eurot. Kuna nimetatud tagasimaksed tehti pärast maksetähtpäeva, s.o 18.05.2016, on tegemist kohustuse mittekohase täitmisega VÕS § 100 mõttes.
17.Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees 587,63 eurot (1000,00-412,37).
18.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on esitanud

kostjale intressinõude summas 40,00 eurot toetudes pooltevahelise laenulepingu p-le 2. Punkti 2 kohaselt on laenusaaja kohustatud laenusumma kasutamise eest tasuma laenusummalt laenuandjale laenu tagastamise lõpptähtpäevaks tasu. Hageja alustas intressi arvestamist laenusumma kostja poolt märgitud arvelduskontole kandmise päevast, s.o 19.03.2016. Laenulepingu järgi leppisid pooled kokku laenuintressi määras 48,67%. Sellest tulenevalt tuleb kostjal tasuda pooltevahelise laenulepingu järgi tegelikku intressi suuruses 40 eurot.

19.VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja ütles pooltevahelise lepingu üles 19.11.2016. Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas on hageja esindaja saatnud kostjale kohtuvälises menetluses kokku 3 maksemeeldetuletust, kuid vaatamata sellele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Antud hagimenetluses esitatud nõude suurus on 818,76 eurot. Toimikust nähtuvalt oli hageja esimese tasulise kirja saatmise kulu 20 eurot ning sellele järgnenud kahe tasulise kirja saatmise kulud kokku 10 eurot (5 + 5). Eeltoodud sissenõudmiskuludele lisanduvad muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 10 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike võla sissenõudmiskuludega, mis vastavad mh seaduses sätestatud ülempiirile (VÕS § 1132 lg 2 p 2).
20.VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab võlgnetavalt summalt viivist seaduses sätestatud määras, mis on 0,022% võlgnetavalt summalt päevas. Kostja jäi laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisel viivitusse vastavalt alates lepingu ülesütlemisele järgnenud kalendripäevast, s.o 19.11.2016 summalt 587,63 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja hakkas viivist arvestama alates lepingu ülesütlemisele järgnenud kalendripäevast (19.11.2016) kuni hagiavalduse esitamiseni (31.01.2019). Sellest tulenevalt on viivise summa 103,94 eurot. Viivise vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb samuti, et leppetrahvi võib vähendada kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Käesoleval juhul ei ole kostja toonud esile asjaolusid viivise vähendamiseks, mistõttu puudub kohtul seadusest tulenev alus kostjalt nõutavat viivist vähendada. Kohtu hinnangul saab hageja rakendatud viivisemäära (0,022%) pidada mõistlikuks, seetõttu on põhjendatud välja mõista viivis 31.01.2019 seisuga kokku 103,94 eurot.
21.Kohus märgib, et TsMS § 405 lg 5 võimaldab lihtmenetluses kohtul kõrvale kalduda tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all, lg 8 võimaldab koguda tõendeid omal algatusel. Menetluskulud
22.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 818,76 eurot.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus kõik menetluskulud täielikult kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 175,00 eurot ja õigusabikulud summas 360,00 eurot käibemaksuta. Kuivõrd kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud, märgib kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

24.Kuna kohus hagi rahuldas, siis jätab kohus hageja menetluskulud summas 535,00 eurot (käibemaksuta) kostja kanda.
25.Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 143 lg 1 p 1, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt hageja menetluskulusid. Hageja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude väljamõistmiseks, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv hagilt 175,00 eurot ja õigusabikulud käibemaksuta 360,00 eurot, kokku 353,00 eurot. Hagejale on tsiviilasja menetlemisel kokku osutatud õigusabiteenust 3 tundi tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikud on hageja kohtukulud hagilt tasutud riigilõiv summas 175,00 eurot.
26.Kohus, tutvudes tsiviilasja toimikuga, hageja menetluskulu nimekirjaga, on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja kulud õigusabile kokku summas 360,00 käibemaksuta. Kostjal ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 607,00 eurot käibemaksuga (riigilõiv 175,00 eurot + õigusabikulud 432,00 eurot). TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 36.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja