Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
02. september 2019, Narva
Tsiviilasja number
2-19-10401
Tsiviilasi
Narva linna avaldus J L väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised
Avaldaja: Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu, Peetri plats 5, 20308 Narva; e-post [email protected]) Avaldaja lepinguline esindaja: advokaat Andrei Matvejev (e-post [email protected]) Võlgnik: J L (isikukood XXX , surnudXXX ) pärandvara Ajutine pankrotihaldur: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Poska 28-4, 10150 Tallinn; e-post [email protected]; tel XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
22. august 2019
pärandvara pankroti
kaudu ajutine haldur tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ (arveldusarvele XXX ASis SEB pank). Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud Narva linna avaldus J L pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi Narva kohtutäitur Andrei Krek. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 16.07.2019 määrusega nimetas kohus J L pärandvara ajutiseks halduriks Svetlana Pilden. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning kuulanud ära ajutise halduri ning avaldaja esindaja, leiab, et J L pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul kinnisvara puudub. Võlgniku nimele oli avatud konto AS-is SEB Pank, mille saldo on pankrotimenetluse algatamise seisuga 0.00 eurot. Ülekanded alates 03.10.2017 puuduvad. Pärandaja ei ole pensionifondidega liitunud. Äriregistri teabesüsteemi andmetel puudub võlgnikul osalus äriühingutes. Liiklusregistri andmete kohaselt ei ole viimase viie aasta jooksul võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Muu vara olemasolu ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustusteks on peamiselt kriminaalmenetluste raames kannatanutele välja mõistetud kahjuhüvitised, kokku summas 6 961.93 eurot. Lisandusid pärija inventuuri läbiviimise kulud, summas 153.82 eurot. Seega aruande koostamise käigus on haldur tuvastatud, et pärandvara koosneb üksnes kohustusest, summas kokku 7 115.75 eurot. Nimetatud andmete põhjal tuleb asuda seisukohale, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. On tekkinud pankrotiolukord, võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur on kohtule teatanud, et pärandvaral lasuvad kohustused on tekkinud 10 aastat tagasi ning tekkimise põhjuseks on pärandaja poolt toime pandud kuriteod. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid.
Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas 450.00 eurot (lisandub käibemaks 90.00 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 32.00 eurot (lisandub käibemaks 06.40 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue ja kulutused on põhjendatud ning vastavuses halduri tehtud töö mahu ja keerukusega. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused pärandvara arvelt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Haldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 476.40 eurot (sh käibemaks) määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pärandvara puudub, on halduri taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigi vahenditest kuuluvad seega hüvitamisele ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 476.40 eurot (sh käibemaks).
/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.