hageja AS STV, rk 10059388; asukoht Valge 6-4, 11413 Tallinn; hageja lepinguline esindaja Marilin Palts, Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]; kostja Signe Posti, ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Signe Postilt AS STV kasuks välja 41.86 eurot, millest põhivõlg moodustab 8.97 eurot, viivis perioodi 25.03.2015 – 28.03.2019 eest 2.89 eurot ja võla sissenõudmiskulu 30 eurot.
3.Mõista Signe Postilt AS STV kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt 8.97 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.03.2019 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 6.08 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata põhivõla 124 euro ja viivise 36.88 euro osas.
Jätta hageja menetluskuludest 21% kostja kanda ja 79% hageja kanda.
6.Määrata AS STV menetluskulude rahaliseks suuruseks 211 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 136 eurot lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
7.Välja mõista Signe Postilt AS-i STV kasuks menetluskulude katteks 44.31 eurot.
8.Signe Postil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.AS STV esitas 28.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 265.25 euro saamiseks. Kohus tegi 23.01.2019 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 27.02.2019 vastuväite. Kohtunikuabi lõpetas 08.03.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 08.03.2019 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.
2.AS STV (hageja) esitas 28.03.2019 Tartu Maakohtule hagi Signe Posti (kostja) vastu, paludes välja mõista kostjalt hageja kasuks võla 132.97 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 37.77 eurot, lisanduva viivise ning sissenõudmiskulu 30 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tüüptingimustega liitumislepingu, millega lepiti kokku teenuse STV Digi Kodu ja Lisavaatamiskoht osutamises ja seadme kasutamise lepingu nr XXX, millega kostja rentis hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed: 2 digikaarti Digi Smartcard (väärtusega 13 eurot tk) ja digiseadme TV Star-STV (väärtusega 49 eurot tk). Lepingu järgi seadme tagastamisel oli kostja kohustatud tagastama kõik komplektiosad. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 132.97 eurot. Hageja tugineb nõude esitamisel AS STV teenuste kasutamise üldtingimuste p-dele 3.8, 3.8.1, 6.2.13.10. Kuna kostja ei tagastanud hagejale seadmeid, esitas hageja kostjale arve nr 22954075. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 37.77 eurot.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus kohaldada nõudele aegumist. Vastuse kohaselt lõpetas kostja kolimise tõttu lepingu ise ja soovis seadmeid tagastada, kuid kuna mõned kaablid olid puudu, siis seadmeid vastu ei võetud. Kostja palub kohaldada nõudele aegumist. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
Hageja on esitanud oma hagiavalduses toodud nõuete ja väidete tõendamiseks poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud tüüptingimustega liitumislepingu ja samal kuupäeval sõlmitud seadme kasutamise lepingu nr XXX, AS STV elektroonilise side võrguga liitumise, teenuse ja seadmete müügi ning kasutamise tüüptingimused ning kostjale esitatud arved.
5.Hageja nõuab kostjalt teenuse osutamise eest (XX.XX.XXXX arve nr XXX) 8.97 eurot. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Kohus leiab, et võlg, mis tuleneb teenuse osutamisest, ei ole aegunud. Hageja on esitanud kostjale XX.XX.XXXX arve nr XXX summas 8.97 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg 1 alusel aegunuks nõue 31.12.2018, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldu on esitatud 28.12.2018 ja seega ei ole nõue aegunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupoolele kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohus leiab, et teenuse osutamise eest esitatud nõue 8.97 euro tasumiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Hagejal on viivist arvestanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on arvestanud viiviseid arve nr XXX tasumisega viivitamiselt perioodi 25.03.2015 kuni 28.03.2019 eest kokku summas 2.89 eurot. Hageja on esitanud ka nõude jooksva viivise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni, mis on seaduslik ja tuleb rahuldada.
7.Hagejal on õigus nõuda võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist AS STV tüüptingimuste p 6.2.14 alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja nõue 30 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada põhinõude 8.97 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 2.89 eurot, lisanduva viivise ja sissenõudmiskulu 30 eurot ulatuses.
9.Hageja nõuab kostjalt ka seadmete väärtuse hüvitamist 124 eurot (XX.XX.XXXX arve nr XXX). Kohus leiab, et seadme tagastamise asemel kahju hüvitamise nõude puhul on kostja aegumise vastuväide põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud seadme kasutamise lepingust nähtuvalt on hageja andnud kostja kasutusse kaks digiseadet TV Star-STV (väärtus 49 eurot) ja kaks digikaarti Digi Smartcard (väärtus 13 eurot) kampaania tingimustel, s.o Digi TV paketi kasutamine vähemalt 12 kuud. Leping oli sõlmitud tähtajaliselt kuni 10.12.2014. Kostja kinnituse kohaselt on ta seadmed üle vaadanud ja operaatori esindajalt vastu võtnud. Tüüptingimuste punkti 3.8. kohaselt kasutuslepingu alusel kasutusse antud seadme või tähtajalise liitumislepingu alusel kliendile antud varalise soodustuse kadumisel, kasutamiskõlbmatuks muutumisel või muul põhjusel, mille tõttu on vähenenud seadme või varalise soodustuse väärtus võrreldes selle normaalse kulumisega ja heaperemeheliku kasutamisega, Klient on kohustatud maksma operaatorile hüvitist summas, mis vastab analoogse uue seadme jaemüügihinnale või lepinguga määratud varalise soodustuse väärtusele. Punkti 3.8.1 kohaselt on operaatoril on õigus nimetatud hüvitist nõuda ka juhul, kui klient ei ole tasunud kahe kuu jooksul seadme üüritasu tema poolt
kasutuslepingu alusel kasutusse antud seadme eest või ei ole tasunud tähtajalise liitumislepinguga ettenähtud teenustasu. Tüüptingimuste punkti 6.2.13.10 järgi on klient kohustatud tagastama seadme kasutuslepingu lõppemisel või nimetatud lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel viivitamatult operaatorile samas seisundis ja korras, millises klient selle oma valdusse ja kasutusse sai, võttes arvesse seadme loomulikku kulumist. Lepingu lõppemisel tuli kostjal seade tagastada, kuid kuna kostjal ei olnud kõiki osasid, siis seadet tagasi ei võetud ning hageja esitas kostjale arve seadme väärtuse hüvitamiseks. Kostja pidi hagejale tagastama seadmed, kuid hageja nõuab kostjalt seadmete hinda, seega saab hageja nõuet pidada kahju hüvitamise nõudeks täitmise asemel VÕS § 115 asemel. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, mistõttu ei ole kohustuse täitmise tähtpäev kindlaks määratud. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Nõude aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks (vt Riigikohtu
17.veebruari 2011 otsus nr 3-2-1-168-10, p 13). Seadme kasutamise lepingu nr XXX p 3 on omanduse kommentaariks märgitud digiseadme tasuta kasutus, seega oli tegemist tasuta kasutamise lepinguga. VÕS § 395 lg 3 järgi kasutusse antud asja tagastamise nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema lepingu lõppemisega. Tegemist on tehingust tuleneva nõudega, millele kohaldub 3-aastane aegumistähtaeg. Kahju hüvitamine asja tagastamise asemel on ühekordne nõue. Hageja ei ole kohtule lepingu lõppemise asjaoludega seoses täiendavaid tõendeid esitanud, mistõttu kohus tuvastab, et leping lõppes 01.07.2015 ja nimetatud kuupäevast hakkas kulgema aegumistähtaeg. TsÜS § 142 lg 1 järgi on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega võis hageja nõuda kostjalt seadme tagastamata jätmise eest kahju hüvitamist kuni 30.06.2018. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 28.12.2018, seega hilinenult ning nõue on aegunud. TsÜS § 144 järgi aegub koos põhinõudega ka sellest tulenev viivisenõue.
10.Seega on põhinõue 124 euro ulatuses ja vastava viivise nõudes aegunud ja tuleb jätta rahuldamata.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 21% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 21% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulu 360 eurot. Kohus leiab, et hagi hinda (211.46 eurot) ületavat menetluskulu ei saa pidada põhjendatuks. Tsiviilasja hinnast suuremas
ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 5. mai 2015. a määrus nr 3-2- 1-415, p 14). Käesoleval juhul oli asi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga. Kohus leiab, hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 136 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 211 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 21% ehk 44.31 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, seega kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Aavastik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.