Asjaõigus › Omandiasjad

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

2-19-4947 Hagile lisatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et pooled on korteri kaasomanikud, korterile on seatud 02.10.2008 hüpoteek Danske pank kasuks ning kostja mõttelisele osale on kohtutäituri avalduse alusel 14.05.2014 seatud käsutamise keelumärge V P kasuks. Kohtu hIngul ei ole käesoleval ajal võimalik lõpetada kaasomandit hageja taotletud viisil (müüa korter tervikuna enampakkumisel), sh. nii täitemenetluse väliselt, (eraõiguslikul alusel, AÕS §-d 641, 74 lg 1, 119 lg 1, 120 lg 1), kui ka kohtutäituri vahendusel täitemenetluses, kuna kostja mõttelisele osale on seatud käsutamise keelumärge. Seega ei ole hagiga esitatud kujul taotletavat eesmärki võimalik saavutada (hagi on perspektiivitu). Lähtudes TMS § 64 lg 1 esimesest lausest (koostoimes TMS §-ga 137), on kinnisasja arestimise põhiline tagajärg kinnisasja käsutamise keelamine. TsÜS § 88 lg 1 järgi on sellist käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri tehtud käsutus sh. vara müümine tühine. Kinnisasja müümisel saab uue omaniku omandiõigus tekkida ainult sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel (AÕS § 641), mitte kaasomandi kohta tehtud kohtuotsuse alusel. Kaasomandi lõpetamine asja müügiga avalikul enampakkumisel on võimalik otsustada nii, et kaasomanikele, sh. kostjale pannakse kohustus kasutada saadud raha hüpoteegiga tagatud laenu tasumiseks nagu soovib hageja, kuid kostja suhtes see võimalik ei ole, kuna kostjal on võlgnevus, mille sissenõudmiseks toimub täitemenetlus, kus kostja mõtteline osa korterist arestitud. Kohus märgib, et kuna pooled olid mõlemad laenusaajad, siis on tegemist solidaarvõlgnikega võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 mõttes. Hüpoteek on seatud kogu korteriomandile. Kaasomandi lõpetamine ei puuduta kolmandate isikute õiguseid, sh. panga õigust käsitleda pooli solidaarvõlgnikena, st. pangal on jätkuvalt õigus nõuda laenu tagasimaksmist mõlemalt. Kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmine ei sega ka hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse korraldamist ja selle tulemusena toimunud omaniku vahetuse kinnistusraamatusse kandmist, kuna hüpoteek on korterile seatud enne käsutamise keelumärke seadmist. TsÜS § 88 lg 2 järgi ei kohaldu TsÜS § 88 lg 1 enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Seega, kui tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal AÕS § 352 lg 1 järgi õigus nõuda sundtäitmist, sh. korteri igakordselt omanikult. Seega ei saaks isik, kes kinnisasja enampakkumisel omandab, arvestada sellega, et hüpoteek kustutatakse ja ta saab endale koormamata kinnisasja. Kui hageja kaugemaks eesmärgiks on kustutada pangast võetud laen, või siis laenukohustust vähendada on selleks olemas piisavalt teisi võimalusi (sh. on hagejal õigus oma mõtteline osa võõrandada, milleks ei pea nõudma kaasomandi lõpetamist). Kui hageja on täitnud solidaarkohustuse võlausaldajale, siis läheb VÕS § 69 lg 2 järgi solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega saab solidaarvõlgnik pärast võlausaldajale kohustuse täitmist nõuda teiselt solidaarvõlgnikult sama, mida saanuks nõuda neilt võlausaldaja, kuid seda üksnes osas, milles tema täidetu ületab tema enda osa. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 173 lg 1). Kui hagi jääb läbi vaatamata, siis jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

Tarmo Tina

2-19-4947 Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.