Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt esitatud hagile /t.l. 1/ on hageja L P ja kostja M V 24. 07. 2017 sõlminud kirjaliku laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 1900 eurot. Kostja on lepinguga võtnud endale kohustuse tagastada laen osmaksetena, 50 eurot kuus.

lk 2

Hageja kinnitusel on tagastamata laen 1500 eurot. Tagasimakse arvestuse kohaselt /t.l. 13/ on lepingujärgseid makseid tehtud 494 eurot. Hageja taotleb võlgnevuse 1500 eurot väljamõistmist kostjalt ja menetluskulude jätmist kostja kanda. Täiendava selgitusega /t.l.27/ on hageja kinnitanud, et laenusumma oli 1900 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 66/ vaidleb vastu nõude suurusele. Kostja tunnistab 1300 euro saamist hagejalt laenuna. Kostja kinnitab, et ei ole hagejalt kunagi suuremat summat saanud. Kostja väitel on hageja talle tekitanud kahju, kui sattus enda poolt kostjale ostetud autoga avariisse ja kostja pidi kasutama taksot. Kostja esitas kohtule laenulepingu, millel on mõlema poole allkirjad, kuid puudub laenu summa. Kohtu nõudel täiendavalt esitatud vastuses /t.l. 76/ kinnitab kostja veelkord, et on saanud hagejalt laenu 1300 eurot, millest on tasumata 727 eurot. Kostja leiab, et hagi tuleks rahuldada osaliselt ja menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kostja on nõus maksma laenu tagasi 30 eurot kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on pooltele seda selgitanud k. a. kostja, kellele kohus 07. 06. 2019.a. e-kirjaga tõendamiskohustust selgitas. VÕS § 396 lg. 2 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja esitas kohtule kahepoolselt allkirjastatud laenulepingu/t.l. 12/, mille kohaselt on kostja M V saanud hagejalt L Plalt laenu 1900 eurot. Laenusumma on üle kirjutatud ja hageja seletab seda sellega, et esialgu küsis kostja laenu 1300 eurot, siis aga parandas seda ja küsis laenuks 1900 eurot. Kostja poolt esitatud lepingus, millele on pooled alla kirjutanud /t.l. 67/ on laenusumma märkimata. Hageja raha üleandmise kohta konkreetset tõendit esitanud ei ole. Küll aga selgub konto väljavõttest /t.l. 28/, et 24. 07. 2017 on hageja oma kontolt sularahas välja võtnud ligikaudu 1300 eurot. Kui lepingu esemeks on rahasumma, peab lepingu täitmisel arvestama, et laen loetakse välja makstuks juhul, kui see on üle antud laenusaajale sularahas või kantud laenusaaja kontole. Pooled tunnistavad, et laen anti sularahas (VÕS § 91). Kostja tunnistab laenu saamist summas 1300 eurot. Kuna hageja esitatud lepingus on laenusumma korduvalt üle

lk 3 kirjutatud ja raha üleandmise kohta kirjalikud tõendid puuduvad, siis loeb kohus tõendatuks laenu andmise summas 1300 eurot. Laenu tagasimaksmine pidi vastavalt lepingule toimuma osamaksetena, 50.- eurot kuus alates 15. 08. 2017.a., seega oli laenu maksmise tähtaeg sisuliselt 26 kuud, e. 15. 10. 2019. Kostja on laenu tagastanud kokku summas 502 eurot, mida kinnitab hageja esitatud arvestus /t.l. 13/ ja kostja esitatud konto väljavõtted /t.l. 77-80/. VÕS § 399 lg. 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Antud juhul on viimane osamakse makstud 28. 06. 2018. Seega on kostja laenumaksetega viivituses juba aasta, tagastamata laen 798.- eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et hagimenetluse käigus on üheselt tõendamist leidnud hageja poolt laenu andmine kostjale summas 1300 eurot, millest tagastamata on 798 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg. 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Pool tasumisele kuuluvast riigilõivust summas 100 eurot kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kostjalt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.