Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud Gardenistas Grupp OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavaldusest nähtub, et võlgniku põhitegevusalaks on puidust tarbe- ja dekoratiivesemete jms puittoodete tootmine. Oma põhitegevuse teostamiseks rentis võlgnik tootmisruumid koos tegevuse teostamiseks vajalike seadmetega ning laoruumid. Kuna võlgnikul puudusid rahalised vahendid, siis tegevuse alustamiseks kasutati põhitellijalt saadud ettemaksu. Nimetatud rahalistest vahenditest osteti materjalid, tasuti renditasu, töötajate tasu ja muud püsikulud. Toodangu tarneid põhitellijale, kes on võlgniku ainus tellija, alustati 2018 aasta detsembris. Kuna võlgniku tooted on ebastandardsed, siis nende tootmiseks on vajalikud kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid, keda Ida-Virumaal on raske leida. Vajalike spetsialistide puudumise tõttu tekkis võlgniku poolt toodetavates toodetes palju praaki, mille kõrvaldamisele kulutati palju aega ja täiendavaid rahalisi vahendeid. Lisaks suurele rahalisele koormusele ei suutnud võlgnik tellimuste täitmiseks soetada ka vajalikus mahus materjale. 2019 aasta veebruaris tekkis võlgniku ja tellija vaheline konflikt, mis oli tingitud sellest, et võlgnik ei suutnud tarnida tellijale toodangut ettenähtud tähtajaks ning nõutud mahus. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei olnud võlgnik võimeline täitma tellija tellimusi ega rahalisi kohustusi nii tellija, tarnijate kui ka töötajate ees. Tekkinud majandusliku olukorra tõttu muutus võlgniku edaspidise põhitegevuse jätkamine võimatuks. Pankrotiavalduse esitamise hetkel on võlgniku võlgnevus võlausaldajate ees kokku summas 333 181.23 eurot. Võlgniku nõuded ning varade väärtus on summas 147 888.33 eurot. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Avaldaja on seisukohal, et tema suhtes tuleb alustada pankrotimenetlus ning kuulutada välja pankrot. 16.07.2019 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pilden. 22.08.2019 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde ja võlgnik oma avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 6 000.00 eurot. Kohus määras 22.08.2019 võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 29.08.2019 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 6 000.00 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti kohtu määratud tähtajaks raha laekunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt pankrotimenetluse algatamisel võlgnikul majandustegevus puudub, kehtiv on üksnes võlaõiguslik leping juhatuse liikmega. Töötajad koondati tööandja majanduslikel põhjustel 30.04.2019. Rahaliste vahendite puudumise tõttu jäid lõpparved välja maksmata. 2(4)

Ajutise halduri aruandest nähtub ka, et võlgnik omab arvelduskontot S AS-is, mille saldo on 863.55 eurot. Registrikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimele kinnistuid registreeritud. Liiklusregistri andmete kohaselt oli kuni 03.05.2019 võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Skoda Superb (reg.märk XXX, 2011). Sõiduk oli võõrandatud üürileandjale AS-ile T, soetamishinnaga üürivõlgnevuse katteks. Osalused teistes äriühingutes puuduvad. Vastavalt võlgniku juhatuse poolt esitatud aruandele on debitoorseid võlgnevusi summas 93 913.78 eurot. Tegemist on hankijatega, kes omavad ka samaaegselt vastunõudeid võlgniku suhtes. Võlgniku inventari bilansiline jääkmaksumus on kokku summas 1 869.17 eurot. Põhivara asub AS-i T territooriumil. Võlgniku varaks on ka lõpetamata toodangu jäägid, mille bilansiline väärtus on 46 132.00 eurot. Samas ei ole nimetatud jäägid realiseeritavad ilma toodangu lõpuleviimiseta, s.o ilma vastava tellimuseta ja tootmisressurssideta, mida käesoleval ajal pole. Võlgniku kohustused töötajate ees on summas 47 167.06 eurot, hankijate ees summas 102 800.81 eurot. Täitemenetlused puuduvad, on olemas pooleliolevad töövaidlused. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud võlgniku vara, orienteeruva väärtusega 2 732.72 eurot (rahajääk + põhivara väärtus), ning rahalised kohustused ca 149 967.87 eurot ulatuses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustused ületavad tema vara. Majandustegevuse ning muude ressursside puudumise tõttu, leiab haldur, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Püsiv maksejõetus on halduri arvates tekkinud 2019 aasta mais. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 on osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule pankrotiavalduse. Juhatuse liige esitas pankrotiavalduse 12.06.2019, seega tähtaegselt. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Juhatuse liikme seletuste kohaselt on peamiseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks asjaolu, et peamine tellija loobus koostööst ning edaspidistest tellimustest. Lisaks peatellija kaotamisele osutusid probleemseteks ka tootmise organiseerimine ja personalipoliitika. Nimelt, toodangu valmistamisel tekkisid suured toodangu jäägid, mille realiseerimine sõltus järgmistest tellimustest. Töö tasumine toimus tunni- mitte tükipõhiselt. Ajutine haldur on seisukohal, et suurimaks riskiks oli võlgniku tegevuse puhul asjaolu, et kogu tegevus oli orienteeritud ühele kliendile. Samas klient ei olnud seotud pikaajalise või konkreetse tellimuse mahuga. Risk seisneb selles, et tellijapoolse töö lõpetamisel puudub ettevõttel võimalus kiiresti ümber korraldada oma tegevust selliselt, et katta jooksvaid kulusid, eeskätt personali- ja üürikulud. Antud juhul on see risk realiseerunud. Vaatamata sellele, et võlgniku juhatus püüdis leida muid turgusid, see ei õnnestunud, ning tuli peatada kogu tegevus ja koondada töötajad. Maksejõuetuse põhjuseks on seega asjaolu, et peatellija on loobunud koostööst, mis on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Teiseks põhjuseks on ka asjaolu, et võlgniku majandustegevus ei olnud piisavalt paindlikult korraldatud, mis viis käibevahendite defitsiidini ning selle tagajärjena üle jõu käivate kohustuste tekkimiseni. Kuriteo tunnustega teod ei olnud tuvastatud. Ajutine haldur on kohtule teatanud, et võlgniku raamatupidamist on peetud kooskõlas raamatupidamise seadusega. Analüüsides võlgniku arveldusarve väljavõtet ei olnud majandustegevusest kõrvalekalduvaid ülekandeid tuvastatud. Kooskõlas seadusega olid läbi viidud ka vara inventuurid. 3(4)

Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur on tuvastanud, et põhivaraks olnud sõiduauto oli võõrandatud T AS-ile, kes on võlgniku lähikondne pankrotiseaduse mõttes. Vaatamata õiguslikule alusele oleks halduri seisukohalt tagasivõitmine majanduslikult otstarbetu, võttes arvesse, et T AS-i näol on tegemist ka üürileandjast võlausaldajaga. Vastavalt ajutise halduri aruandele puudub võlgnikul vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige E M. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS § 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 1 665.00 eurot (lisandub käibemaks 333.00 eurot) ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 125.73 eurot (lisandub käibemaks 25.15 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. PankrS § 23 ja § 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu 1 665.00 eurot (lisandub käibemaks 333.00 eurot) ja kulutuste katteks 125.73 eurot (lisandub käibemaks 25.15 eurot), ajutise halduri kasuks. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb (PankS § 23 lg 6)

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.