Otsuse tegemise aeg ja koht 1. september 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-18450
Tsiviilasi
Izopanel SIA hagi Mace Ehitus OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
21 726,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Izopanel SIA (Läti Vabariigi registrikood 40103660624), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar Kostja: Mace Ehitus OÜ (registrikood 12470395), lepinguline esindaja Ants Kuningas
Asja läbivaatamise kord
27.06.2019 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine põhinõude summas 10,87 eurot ning lõpetada selles nõudes menetlus.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista Mace Ehitus OÜ-lt välja Izopanel SIA kasuks põhinõue 6801,97 eurot ning viivis põhinõudelt (6801,97 eurot) alates 01.09.2019 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hagi rahuldamata põhinõude 9138,99 euro nõudes ning kuni 31.08.2019 arvestatud viivise nõudes.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
2-15-18450 Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Izopanel SIA esitas 08.12.2015 Harju Maakohtule hagi Mace Ehitus OÜ vastu põhivõla 15951,83 euro ja viivise 308,83 euro väljamõistmiseks perioodi eest 10.09.2015-07.12.2015. Hageja täiendas 30.03.2016 viivisearvestust ja palus välja mõista viivise 30.03.2016 seisuga summas 708,90 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) 9 § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 09.09.2015 kostjale vastavalt tellimusele üle Xxxx ehitamise jaoks paneelid (pakkumised nr-d 15094_10_2 ja 15094-14-2). 25.06.2015 ettemaksuarve nr 719/15 summas 4788,95 eurot on kostja poolt tasutud. Hageja esitas 07.09.2015 kostjale arve nr IZO907 summas 13 977,35 eurot ja arve nr IZO908 summas 1974,49 eurot. Maksetähtaeg oli 09.09.2015. Kostja ei ole arveid tasunud. Kostja ei ole reageerinud 07.09.2015, 10.09.2015, 11.09.2015, 17.09.2015 ja 12.11.2015 meeldetuletustele. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et tellis hagejalt isotermilised paneelid vastavalt hageja tootekataloogile, kuid hageja tarnitud paneelidest ei vastanud peaaegu ükski kataloogis lubatud parameetritele ja hageja sertifikaadis ettenähtule. Kõikide paneelide ristasendist kõrvalekalle ületas kataloogiga lubatud hälbeid, sest kõik kontaktpinnad olid kas valukahjustustega või isolatsioonivahu jääkidega. Samuti ületas ristisuunaline mõõtude erinevus oluliselt paneelidele lubatud tolerantse. Seetõttu ei olnud võimalik paneele omavahel hermeetiliselt ühendada. Paneelide kontaktpindade vahe tuli puhastada liigsest isolatsioonivahust, omavahel mittesobivad paneelide ühenduspinnad täita täiendava hermeetikuga ja lisada täiendav isoleeriv tihend. Kuigi hageja esitatud arvel olid vastavalt pakkumisele kajastatud ka kinnitusvahendid ja PVC tihend 1500 m, ei olnud neid kaubale lisatud. Hageja pakkumine/ettemaksuarve nr 15094-11 tõendab, et hageja pidi tagama tihendi ja kinnitusvahendite olemasolu. Kostja teavitas hagejat 03.08.2015 e-kirjaga puudustest. Hageja lubas esmalt puudused kõrvaldada, sh saata tihendid, kuid ei teinud seda ja asus hiljem ka esialgu tunnistatud puudusi eitama. Praagi kõrvaldamiseks ja tihendite soetamiseks oli kostja sunnitud tegema täiendavaid kulutusi. Paneelide ettevalmistamiseks ja sobitamiseks tuli sisse osta täiendavat tööjõudu, mille kulu oli 2562 eurot. Puuduva materjali kulu oli 2963 eurot (tihendusmass 1363 eurot ja isepaisuv tihend 1600 eurot, käibemaks 20%). Pärast paneelide monteerimist ilmnesid täiendavad puudused. Paneelide katteplekk hakkas isotermilisest kihist eralduma ja kõik paneelid on „muhkudega“. Puudused avalduvad järk-järgult käesoleva ajani. Selle puuduse tulemusel on oht, et suurema tuule või tormi korral paneelide välimine kiht eemaldub ja jätab paneelide isolatsioonikihi ilmastikukaitseta. Tõele ei vasta hageja väide, nagu ei oleks kostja hageja meeldetuletustele reageerinud. Kostja teavitas hagejat koheselt puuduste ilmnemisest, taotles nende kõrvaldamist ja täiendavat tagatist. Kostja saatis 18.09.2015 hagejale pretensiooni, mille hageja sai kätte. Hageja ei ole kostja nõuetele kohaselt reageerinud. Hageja tegi küll ettepaneku seinapaneelid välja vahetada, kuid kuna hooldekodu ruumid on kasutuses, ei ole see võimalik.
2-15-18450 Kostja on sunnitud tegema veel täiendavaid kulutusi paneelide kattepleki täiendavale kinnitamisele ja visuaalselt ebakorrektse välimuse varjamisele. Lisaks tuleb tõenäoliselt osa paneele täielikult välja vahetada, sest katteplekk eemaldub. Hageja ei teavitanud kostjat paneelide kasutamisel avalduda võivatest mullidest ja muhkudest ning kattepleki eemaldumisest. Xxxx AS (tootja) ja Xxxx OÜ arvamuste kohaselt on hageja toodetes kasutatud liiga õhukest katteplekki, mis eraldub temperatuurist tulenevate pingete tagajärjel ning sellised riskid on tootjale teada. 05.04.2017 esitas kostja hagejale protsessuaalse hinna alandamise avalduse, milles ta alandas 2946,43 m2 praakpaneelide hinda 35 357,16 euro võrra. Menetluse edasine käik
3.Harju Maakohus rahuldas 06.07.2017 otsusega hagi. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 15 951,83 eurot ning viivise 308,83 eurot. Kostja tasaarvestusavalduse jättis kohus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 08.12.2017 otsusega Harju Maakohtu 06.07.2017 otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel tuleb viia läbi nõuetekohane eelmenetlus ning selgitada välja hagiavalduse asjaolud ja nõude kujunemise käik. Samuti tuli tuvastada, kas Xxxx ehitamiseks vajalike paneelide müümiseks sõlmiti üks müügileping, mida täideti ositi või sõlmiti erinevate pakkumiste alusel mitmeid lepinguid. Samuti tuli välja selgitada, millistele kvaliteedinõuetele pidid hageja müüdud paneelid vastama ning arutada pooltega nõude võimalikku kvalifikatsiooni. Kohus jättis 26.04.2018 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o põhinõude suuruse, selle arvutuskäigu ja viivisenõude täpsustamiseks. Sama määrusega andis kohus menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks asja uuel menetlemisel maakohtus. Menetlusosalised on esitanud asja uuel läbivaatamisel oma täiendavad seisukohad. Asjas toimus eelistung 06.03.2019 ning kohtuistung 27.06.2019. Poolte täiendavad seisukohad asja uuel menetlemisel maakohtus
4.Hageja täpsustas, et lepingu aluseks sai hinnapakkumine nr 15094_14_2, mille järgi oli ühe sandwich paneeli hind 24,88 eurot m2 kohta ja ühe transpordi hind 1350 eurot. Tegemist oli esimese pakkumise täpsustusega pärast hoone mõõtude, vajaminevate paneelide mahu ja transpordiühikute täpsustamist. Tellimuse maht oli 724,71 m2 paneele ja 2 transporti ning tellimuse summa oli 20 729,91 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on hageja esitanud kolm arvet kogusummas 20 730,79 eurot: ettemaksuarve nr 719-15 summas 4788,95 eurot; arve nr IZO 907 (507,53 m2 paneele ja 1 transport) summas 13 977,35 eurot; arve nr IZO 908 (217,18 m2 paneele ja 1 transport, osa, mida ettemaks ei kata) 1974,49 eurot. Tasutud on ettemaksuarve 4788,95 eurot. Tasumata on arved kogusummas 15 941,84 eurot. Vaidlus puudub paneelide koguse ja hinna osas. Kostja on esitanud vastuväiteid üksnes paneelide kvaliteedi osas. 27.06.2019 kohtuistungil täpsustas hageja, et tema põhinõude suurus on 15 940,96 eurot. Arvestades, et algselt taotles hageja 15 951,83 euro väljamõistmist, loobus hageja põhinõudest summas 10,87 eurot. Hageja taotleb kostjalt viiviste VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmist alates 09.09.2015 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub mõista viivise välja kohtulahendi päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhinõudest.
2-15-18450 Hageja leiab, et kuigi kostja on ostnud hagejalt ehitusmaterjale ka varem, on võlgnevus tekkinud ühe lepingu täitmisel, mille aluseks on hinnapakkumine nr 15094_14_2 ja mille alusel on esitatud 3 arvet. Hageja hinnangul on tegemist müügilepinguga VÕS § 208 mõttes. Samas oleks võinud selle vormistada ka töövõtuna. Pooled ei ole kokku leppinud, et sandwich paneelidel peaksid olema mingid erilised ja ebatavalised omadused, seda mitte ka omavahelise ühendumise osas. Eraldi väga kõrgetes kvaliteedinõuetes ei ole kokku lepitud. Tootekataloogist kvaliteet ei nähtu, kataloog oli Poola tehase oma, hageja on Läti ettevõte ning kataloog ei ole lepinguga seotud. Pigem oli tegemist kostja eritellimusega. Paneelid pidid olema ja olid vähemalt keskmise kvaliteediga. Keskmine kvaliteet on see, kui ei ole paneelide eesmärgipärast kasutamist takistavaid defekte. Defektne oleks paneel, mida ei ole võimalik kasutada. Olulisi puuduseid ei esinenud. Hoone on tellija poolt vastu võetud ja tellija on kostjale kogu summa tasunud. Kostja ei ole tõendanud, et oleks teinud paneelidele mistahes parandusi või kandnud sellega seoses mistahes kulusid. Paneelidel ei esine kostja väidetud puuduseid. Kui kauba tarnimisel oleks osa kaupa (tihendid, kinnitusvahendid, montaaživaht) puudu, oleks kostja pidanud seda kauba vastuvõtmisel märkama. Kuivanud soojustusmaterjali puru oli võimalik harjaga eemaldada. Ka ei kujuta see puru toote puudust, mis võiks olla aluseks tasu maksmata jätmiseks. Kostja ei kasutanud võimalust taotleda ekspertiisi määramist puuduste tuvastamiseks. Tihendi maksumus selle tellimise korral ei oleks ületanud 400 eurot, paneelide kogust arvestades. Paneelide „mullitamist“ on hageja müüdud paneelidel ka varem ilmnenud, see on sandwich paneelide üks võimalik puudus. Puudus on vaid visuaalne ega muuda paneeli omadusi. Sellistel paneelidel tekibki aeg-ajalt selliseid mulle. Selle puuduse kõrvaldamiseks on tehase poolt meetod (standardne protseduur), mida hageja kostjale pakkus. Kostja on õigustamatult keeldunud kõigist hageja poolt pakutud lahendustest (asendamine ja parandamine).
5.Kostja ei ole nõus, et hinnapakkumine nr 15094_10_2 ei saanud lepingu aluseks. Kostja tellis hagejalt paneelid ühele objektile ühe lepingu raames. Tehnilistel põhjustel esitati tellimus kahes osas, s.o 15094_11 ja 15094_10. Täismahus tellimus oli 15094_11 ning lepiti kokku, et tarned tulevad kahes jaos, et täpsustada viimase osa paneelide spetsiifilisi mõõte. Kuna paneele ei olnud võimalik nende puuduste tõttu omavahel tihedalt ühendada standardis nr PN-EN 14509:2010 ja hageja tootekataloogis näidatud viisil, kandis kostja kulutusi seoses ebatiheduse puuduse kõrvaldamisega, s.o vahujääkide eemaldamisega. Samuti esinesid puudused paneelide tolerantsides- paneelide ühenduspindade hälbed ja kõrvalekalded ületasid tootekataloogis nimetatud tolerantse mitmekordselt. Samuti avaldus peale paneelide paigaldamist täiendav puudus, kattepleki eraldumine paneelide pinnalt. Tegemist on omadustega, mis hageja tootekataloogist ei nähtu. Paneelid peavad vastama muu hulgas standardile EVS-EN 14509:2013 Isekandvad sandwich paneelid. Paneelide „mullitamine“ tekkis ehitusinsener S Ki tuvastatu kohaselt soojade suveilmadega ning kuivõrd see on talveilmadega vähem nähtav, puudub paneelidel piisav kestus välistemperatuuride kõikumise suhtes. Kostja lähtus eeldusest, et tarnitud sandwich paneelidest on võimalik lähtudes hageja tootekataloogis märgitust koostada hermeetiline fassaadisüsteem, vastavalt ette nähtud paigaldusjuhendile. Standard on kirjeldatud Izopaneli tootekataloogis ning pooled leppisid kokku just sellises kvaliteedis, nagu on kirjeldatud tootekataloogis. Tarnitud paneelidega ei olnud võimalik nõuetekohast paigaldust teha, vaid oli vaja olulist lisatööd ja materjalikulu, et üldse saaks paneelid ühendada. Hageja oli esmalt nõus vahu eemaldamise kulu hüvitama, kuid hiljem taganes lubatust. Ainult vahujääkide kõrvaldamisega ei saaks puuduseid lugeda kõrvaldatuks.
2-15-18450 Hinnapakkumises sisaldusid ka kruvid ning PVC teip. Neid tooteid tegelikkuses ei tarnitud ning kostja pidi tegema täiendavaid kulutusi. Kostja on teinud täiendavaid kulutusi puudustega paneelide kokkupuutepindade parandamiseks ning paneelide ühenduse tiheduse saavutamiseks tihendusmassile, s.o silikoonile (1648,75 eurot) ja isepaisuvale tihendile (819,60 eurot) kokku 2468,35 eurot. Liigse vahu eemaldamise ja puudu oleva kontaktpinna silikooniga taastamise tööjõukulud olid kokku 1927,80 eurot. Kostja leiab, et tal on õigus tasaarvestada need summad protsessuaalselt hageja nõudega, sest hageja on vastavat puudust tunnistanud. Hoone tellija Xxxx OÜ on esitanud pretensiooni, mille kohaselt on paneelidel avaldunud olulised puudused. Tellija on nõudnud kostjalt praakpaneelide väljavahetamist või puuduse kõrvaldamist muul viisil 2019 aasta suve jooksul. Hageja poolt tarnitud paneelid ei olnud keskmise kvaliteediga, sest esinesid eeltoodud puudused. Hageja on tarninud teistele ostjatele samalaadsete puudustega paneele ning hageja oli teadlik paneelide puudustest. Kostja leiab, et praakpaneelide harilik hind on hageja poolt teistele ostjatele pakutud samalaadse „mullitava“ välisplekiga praakpaneelide hind. Samuti oli kostjal õigus hinda alandada ka kontaktpindade puudustega seoses. Terve partii on puudustega, mitte ainult vaidlusalused tarned. Puudustega paneeli väärtus on 12 eurot m2. Vaatamata hageja väidetele, mille kohaselt oli hageja valmis puudustega paneelid asendama, ei ole ta objektile paneele asenduseks toonud. Ka ei ole saadetud objektile hageja poolt kedagi puuduseid kõrvaldama. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Seda tõendab ka asjaolu, et hageja valmistas paneelid kostja jooniste järgi ja spetsiaalsete mõõtudega. Kostjal puudus huvi osta üksikuid paneele. Hageja viivisenõue on alusetu, kuna hagejal puudub põhinõue hageja vastu. Samuti palub kostja kohaldada hea usu põhimõtet ning jätta viivisenõue rahuldamata või siis vähendada viivist nullini. Vastuolu hea usuga seisneb selles, et hageja on tarninud puudustega paneele, mille kasutusse võtmiseks oli kostja sunnitud tegema kulutusi ning milles avaldusid hiljem puudused katteplekil, hageja on lubanud kulutused hüvitada, kuid ei ole seda teinud. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ning kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Hageja vähendas istungil põhivõlgnevuse nõuet 10,87 euro võrra ning täpsustas, et loobub selles ulatuses nõudest. Kostja nõudest osalisele loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid (TsMS § 429 lg 4). Seega kohus leiab, et avaldusest osaline loobumine 10,87 euro nõudes tuleb vastu võtta ja menetlus selles nõudes lõpetada. Kohtu menetluses on loobumise järgselt põhinõue 15 940,96 eurot, seisuga 30.03.2016 sissenõutavaks muutunud viivise nõue 708,90 eurot ning edasiulatuva viivise nõue.
7.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma
2-15-18450 nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Esmalt peab kohus vajalikuks tuvastada poolte vahel sõlmitud lepingu kvalifikatsioon. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingul on samaväärselt nii töövõtulepingu (VÕS § 635) kui ka müügilepingu (VÕS § 208) tunnuseid. Samas viitavad lepingu asjaolud kohtu hinnangul pigem müügilepingule. Vaidlus puudub selles, et hageja müüs kostjale paneele vastavalt kostja ehitatava hoone pinnalaotusele. Sealhulgas valmistas hageja paneelid spetsiaalsete mõõtudega, sh uste ja akende avadega. Samas nähtub tootekataloogist (I kd, tl 55-64, tootekataloogi ja lepingu omavahelist seost käsitleb kohus hiljem), et varieeruda sai paneeli pikkus, ette oli määratud paneeli (mooduli) laius ning valida oli võimalik vaid kindlaks määratud paksuste vahel. Samuti oli määratud paneeli võimalik tüüp, täidise liik ja väliskate (tootekataloog, I kd, tl 54-64). Seega ei ole olukord sarnane näiteks töövõtulepingule viitava rätsepaülikonna õmblemisega, millisel juhul oleks valmivas tootes suurem osakaal rätsepa tööl, võrreldes materjali osakaaluga (ning rätsepa töötasu ka suurem, kui materjali kulu). Tellija sai tellida vaid konkreetsete omadustega paneele, millest igaüks on mõeldud konkreetsete omadustega hoone ehitamiseks. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et tellida oleks saanud paneele, millel oleks just tellija soovitud ja kataloogis toodud toodetest erinev tulekindlus, isolatsiooni võime, väliskatte andmed vms. Samuti viitab kohtu hinnangul pigem müügilepingule asjaolu, et hageja kohustatud vaid kokkulepitud mõõtudes ja koguses paneelid objektile toimetama. Paneelide paigaldamine enam hageja kohustuste hulka ei kuulunud. Kohtu hinnangul oleks töövõtulepingu korral tavapäraselt eeldatav, et töövõtja poolseks panuseks on ka paneelide paigaldus (sarnaselt köögimööbli tellimisel selle lõplik paigaldus objektil) ning sellega kaasnev risk, et töövõtja poolse valearvestuse korral on vajalikud täiendavad tööd/ täiendava materjali hankimine töövõtja kulul.
9.Seega lähtub kohus asja lahendamisel sellest, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping. Müügilepingu mõiste tuleneb VÕS § 208 lg-st 1, mille järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu..
10.Vaidlus puudub selles, et müügilepingu esemeks oli Xxxx seinakonstruktsioonide tarbeks hagejalt tellitud isotermilased seinapaneelid, materjal kirjeldusega IzoCold IPR, paksusega 120mm (edaspidi paneelid). Vaidlus puudub selles, et müüja on tarninud paneelid tähtaegselt ja ettenähtud aadressile. See nähtub ka kauba saatelehtedest (I kd tl 6-8). Poolte vahel on vaidlus selles, millistele kvaliteedinõuetele (ja standardile) pidid paneelid vastama, kas paneelid olid puudustega ja mis oli puuduste sisu, kas kostja teavitas puudustest hagejat mõistliku aja jooksul, kas hageja seadusjärgne esindaja tunnistas puuduseid ning kas hageja on teinud hinna alandamise avalduse õigeaegselt. Eelnevast tulenevalt on poolte vahel vaidlus ka selles, kas ja millises ulatuses oli kostja õigustatud alandama ostuhinda. Samuti selles, kas kostja on õigustatud tasaarvestama oma nõude hageja nõudega.
11.Hageja on eelnevast tulenevalt omapoolse kohustuse täitnud, s.o andnud müügilepingu eseme üle ostjale. Ostja oli seega kohustatud täitma enda poolse kohustuse, s.o tasuma müüjale asja ostuhinnas ning võtma asja vastu. Vaidlus puudub selle, et kostja on mittekohase täitmise vastu võtnud. Vaidlus puudub ka selles, et kostjal on arvete alusel hagejale tasumata 15 940,96 eurot.
2-15-18450 Kohus märgib, et hageja on esitanud arveid veidi suuremas summas. See nähtub asjas tõendina esitatud arvetest: 25.06.2015 arve nr 719/15 (I kd, tl 13) summas 4788,95 eurot (tasutud 25.06.2019, I kd tl 14), 07.09.2015 arve nr IZO 907 summas 13 977,35 eurot (I kd, tl 15) ning 07.09.2015 arve nr IZO 908 summas 1974,49 (I kd, tl 16). Hageja on nõudnud siiski 15 940,96 euro tasumist, mis vastab kostjale esitatud hinnapakkumistele. Hageja on esitanud tõendina 18.06.2015 pakkumise nr 15094_10_2 ses, summas 15 963,18 eurot (I kd, tl 9) ning 18.08.2015 pakkumise nr 15094_14_2 ses summas 20729,91 eurot (I kd, tl 12). Ettemaksuarve on esitatud vastavalt tellimusele 15094_10_2 ses, kuid vaidluse all ei ole, et lepingu aluseks sai hilisem hinnapakkumine, s.o 15094_14_2 summas 20 729,91 eurot. Seega vastab hageja nõue (20 729,91-4788,95) 15 940,96 eurot esitatud hinnapakkumisele.
12.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas poolte vahel oli sõlmitud antud objektiga seoses üks või mitu lepingut. Kohtu hinnangul omab selle asjaolu tuvastamine tähtsust seetõttu, et sellest sõltub, milline oli kogu lepingu maht ning millises ulatuses on kostja õigustatud hinda alandama, s.o kas üksnes hagis toodud hinnapakkumise osas või kogu võimaliku lepingu ulatuses. Hageja leiab, et kuigi kostja on ostnud hagejalt ehitusmaterjale ka varem, on konkreetne võlgnevus tekkinud ühe lepingu täitmisel, hinnapakkumise nr 15094_14_2 alusel 724,71 m2 paneelide müügiks ja kohale toimetamiseks kahe transpordiga. Hageja on leidnud, et hinnapakkumine nr 15094_11 ei olnud vaidlusalune leping, s.o tegemist oli küll sama objektiga, aga hoopis teises mahus ja hoopis teise lepinguga. Kostja selgituse kohaselt tellis kostja objektile, s.o Xxxx ehitamiseks paneele ühe lepingu raames. Kuna hageja suutnud koostada paneelide laotust, mille järgi oleks olnud võimalik 100% kindlusega kontrollida, et kõik paneelid saavad ühe tellimusena terve hoone jaoks objektile, saatis hageja esindaja pakkumise kahes osas. Ühe lepingu raames esitati kaks tellimiskirja, millest 15094_11 (I kd, tl 183-184) oli lõplik ja 15094_10 oli vajadusel muudetav. Kostja on hinna alandamise avalduses (II kd, tl 156-158) kinnitanud, et objektile tarnitud paneelide kogumaht oli 2946,43 m2. Kostja on kinnitanud hagejale 14.09.2015 kirjas ( I kd, tl 34), et vahujääkide eemaldamine oli vajalik 2947 m2 osas. Kohus märgib, et sama maht vastab ka hinnapakkumistel nr 15094_11 (I kd, tl 183-18) ja 15094_14_ ses (I kd, tl 12) märgitud koguse summale. Kostja on viidanud ka hageja esindaja 10.06.2015 e-kirjale (III kd, tl 122), milles hageja esindaja on kinnitanud, et saadab pakkumise kahes osas (2 sessions), millest esimene osa on suurem osa ning teist osa saab muuta 1 nädala jooksul enne selle tootmist. Tunnistaja E A ütluste (II kd, tl 182) kohaselt oli tellimus jagatud kaheks tellimuseks. Suurusjärk kolmveerand esimesse tellimusse ja teine tellimus sai jäetud maja viimase osa kohta, kui on vajadus tellida juurde paneele, siis saaks selle lisada. Kohtu hinnangul tuleb teha järeldus, et poolte vahel oli sõlmitud üks leping, mille alusel on tehtud kaks tellimust, s.o suuremas koguses tellimus enne (pakkumine nr 15094_11) ning väiksem kogus (pakkumine nr 15094_14_2 ses) hiljem. Sellele, et tegemist oli ühe lepinguga, mis täideti kahe erineva tarnena viitab kohtu hinnangul ka see, et 18.06.2015 pakkumises (I kd, tl 9) on materjali kirjelduses muu hulgas märge „2 sesion“. Samuti nähtub E A e-kirjast (I kd, tl 10) hageja seaduslikule esindajale, et manuses on sessioon 2 paneelide nimekiri. Samuti nähtub nii eelnevalt mainitud hinnapakkumisest kui ka paneelide nimekirjast (I kd, tl 11), et pakkumine on tehtud artiklite järjekorrareaga nr 15-20 osas. Kohtu hinnangul saab sellest teha järelduse, et poolte vahel sõlmitud leping hõlmas ka artiklite järjekorrareaga nr 1-14 varasemat soetamist ning tegemist ei olnud eraldiseisva lepinguga. Vastupidist, s.o seda, et hagiavalduses esitatud hinnapakkumised seondusid eraldiseisva lepinguga, ei tõenda kohtu hinnangul miski.
2-15-18450
13.Tuvastamaks, kas hageja on omapoolseid kohustusi rikkunud, on vajalik teha kindlaks, millises kvaliteedis olid pooled kokku leppinud. 13.1 Hageja leiab, et pooled ei ole kokku leppinud, et sandwich paneelidel peaksid olema mingid erilised ja ebatavalised omadused; tootekataloog ei ole kuidagi müügilepinguga seostatav, ei ole lepingu osa ning pooled ei ole leppinud omavahel kokku sellistes omadustes, mis on toodud tootekataloogis. Hageja selgituse kohaselt on kataloog Poola tehase oma, Poola tehas valmistab paneele ning hageja üksnes müüs neid. 13.2 Kohus märgib, et usutavad (rääkimata tõendite puudumisest) ei ole hageja esindajate väited, mille kohaselt sai kokkulepitud kvaliteedi olemus tuleneda ainuüksi hinnapakkumisest, kokku oli lepitud konkreetsetes mõõtudes ja koguses ning kindel kokkulepe kvaliteedinõuetes puudus. Hageja esindaja on eelistungil väitnud ka, et keskmine kvaliteet on see, kui paneelidel ei ole nende eesmärgipärast kasutamist takistavaid defekte. Hinnapakkumine (I kd, tl 9) sisaldab paneelide kohta vaid järgmist teavet, mida on võimalik tuvastada ilma kataloogiga tutvumata: laius, pikkus, kogus. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et näiteks ehitusmaterjalide poest on võimalik osta konkreetse ehitise valmimiseks vajalikke paneele, viidates tellimuse esitamisel vaid mõõtudele, kogusele ja keskmisele kvaliteedile (täpsustamata isegi materjali, millest paneelid peaksid olema valmistatud). Samuti nähtub ka tootekataloogist (I kd, tl 55-64), et ainuüksi selle tootja sandwich paneele oli tellimise hetkel olemas vähemalt 8 eri liiki (sh erinevate omadustega). 13.3 Kostja on tuginenud ka sellele, et poolte vaheline leping lähtus Izopanel tootekataloogist ja selles määratud standardist, mis on harmoneeritud ka EV standardi süsteemiga. Kostja esitas selle tõendamiseks IzoGold 120IPR paneelide toimivusdeklaratsiooni, millest nähtuvad paneelidele ette nähtud tehnilised spetsifikatsioonid ja standardid (III kd, tl 128). Kohus märgib, et vaidlusalustes hinnapakkumistes toodud toote tüüp on mitte IzoGold (nagu on märgitud toimivusdeklaratsioonis), vaid IzoCold. Samas puudub kohtul alus eeldada, et toimivusdeklaratsioon on tootja poolt esitatud vaid ühe kataloogis sisalduva toote kohta ning vaidlusaluste paneelide kohta toimivusdeklaratsiooni esitatud ei ole. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord, vastu võetud 26.07.2013 nr 49, § 2 järgi peab ehitustootega olema kaasas teave selle omaduste ning kasutusala ja -viiside kohta, näiteks kasutus- ja paigaldusjuhend. Toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi all mõistetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodetele ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 04.04.2011, lk 5‒43), lisas V sätestatud vastavushindamissüsteeme (sama korra § 1 lg 3). Viidatud määruse nr 305/2011 art 4 lg-s 1 on sätestatud, et kui ehitustoode on hõlmatud ühtlustatud standardiga või on vastavuses selle kohta välja antud Euroopa tehnilise hinnanguga, koostab tootja sellise toote turule laskmisel toimivusdeklaratsiooni. Sama määruse art 4 lg-s 3 on sätestatud, et toimivusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse ehitustoote vastavuse eest deklareeritud toimivusele. Kui puuduvad vastupidist tõendavad objektiivsed andmed, eeldavad liikmesriigid, et tootja koostatud toimivusdeklaratsioon on täpne ja usaldusväärne. Määruse art 6 lg 1 kohaselt väljendatakse toimivusdeklaratsioonis ehitustoodete toimivust seoses nende toodete põhiomadustega vastavalt asjakohastele ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele. Tunnistaja S Ki, 8. taseme ehitusinseneri ja objektil järelevalvet teostanud isiku ütlustest (III kd, tl 172 pöördel) nähtub, et ehitusaegselt annab ehitaja ehitusmaterjalide kohta tõendusmaterjale
2-15-18450 ning need on ka sellele objektile antud. Dokumendid sisaldavad Izopaneli toimivusdeklaratsioone ja tehnilist infot. Deklaratsioonid ehk toote nõuetele vastavuse dokumentatsioon kirjeldab muu hulgas tehnilisi näitajaid, mida tootja deklareerib. Kostja esitatud toimivusdeklaratsioon puudutab sandwich-paneeli IzoGold 120PIR, tootja Izopanel Sp. z o.o. Sama Poola äriühing on märgitud CMR saatelehele (I kd, tl 7). Toimivusdeklaratsioonis on märgitud tootel IzoGold PIR samasugused omadused, kui tootekataloogis toodud paneelidel IzoGold IPR. Kohus märgib, et toote paneelitäidise kohta on kasutatud erinevates allikates tähistust kas IPR või PIR, kuid kohtu hinnangul on tegemist lihtsalt sama paneelitäidise kohta kasutatud eri nimetustega (sellele viitab ka asjaolu, et hagi vastusele lisatud kataloogis puudub paneelitäidis nimega PIR ja praegu puudub tootja veebilehel xxxx jälle paneelitäidis IPR ning olemas on PIR). Kokkuvõtlikult puudub kohtul alus eeldada, et ka hinnapakkumises toodud toote jaoks oli tootjal olemas toimivusdeklaratsioon, milles toodud omadused vastasid omakorda hagi vastuses toodud tootekataloogi omadustele. Kohtu hinnangul ei saa kuidagi teha järeldust, et kui tootja on äriühing, kes on andnud toote kohta ka toimivusdeklaratsiooni, siis juhul, kui toode ei müüda otse tootjalt tellijale, vaid Läti äriühingu kaudu, siis kaotaks dokumentatsioon tähenduse ning toode ei peaks enam vastama toimivusdeklaratsioonis ja tootekataloogis toodud nõuetele. 13.4 Kostja on leidnud, et kvaliteet, milles poolte vahel kokku lepiti, on kirjeldatud justnimelt Izopanel sandwich paneelide tootekataloogis (vastava paneeli liigi juures). Kohus nõustub kostjaga selles, et kokku lepitud kvaliteedi tuvastamisel tuleb lähtuda tootekataloogis kirjeldatust. See nähtub selgelt toote nimetusest (IzoCold IPR 120mm) hinnapakkumistel ja arvetel. Samuti nähtub see asjaolu sellest, et vastava Izopanel Izopanel sandwich paneelide tootekataloogi on kostjale esitanud justnimelt hageja seaduslik esindaja 04.08.2015 e-kirjaga (III kd, tl 62). Seega ei ole asjakohased hageja väited, mille kohaselt ei olnud paneelide kvaliteedis kokku lepitud muud, kui et need pidid olema vastavates mõõtudes keskmise kvaliteediga sandwich paneelid. 13.5 Asjas on viidatud mitmetele standarditele. Kohtu hinnangul puudub menetlusökonoomia kaalutlusel vajadus tuvastada, milline konkreetne standard paneelidele kohaldub. Kohtu hinnangul on võimalik antud juhul tuvastada kokku lepitud kvaliteet (ning võimalikud hälbimised sellest, s.o puudused) tootekataloogis toodud tehniliste andmete alusel.
14.Järgnevalt käsitleb kohus seda, kas müügilepingu ese vastas lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lg 2 punktides 1 ja 2 on sätestatud, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
15.Vaidlus puudub paneelide koguse üle, samuti selle üle, et kõik tellitud paneelid on kostja kätte saanud. Poolte vahel on vaidlus kokkulepitud kvaliteedinõuete täidetuse osas. Järgnevalt käsitleb kohus müügilepingu eseme väidetud kvaliteedi puuduseid. Kostja on viidanud mitmele puudusele.
16.Kostja selgituse kohaselt avaldusid kauba vastuvõtmisel puudused selles, et paneelide liitekohtades ei vastanud isotermilise kihi paksus ja konfiguratsioon hageja sertifikaatides ettenähtule, mille tõttu ei olnud võimalik paneele omavahel ühendada. Samuti puudusid paneelidel
2-15-18450 tihendid, mis peavad tagama õhutiheda paigalduse. Kostja teavitas hagejat 03.08.2015 kuupäeva e-kirjaga puudustest (I kd, tl 31). Esmalt lubas hageja puudused kõrvaldada, sh saata tihendid, kuid ei täitnud lubadust. Praagi kõrvaldamiseks ja tihendite soetamiseks oli kostja sunnitud tegema täiendavaid kulutusi, mille eest vastutab hageja.
17.Hageja on väitnud asja uuel menetlemisel, et kostja 18.01.20196 vastusele lisatud fotod paneelidest ja nende puudustest (I kd, tl 164-182) on teadmata päritolu ning selge ei ole, kus ja millest need tehtud on. Kohus märgib, et kostja vastava lisa nimetus on lisade nimekirja kohaselt: „Kostja poolt tehtud digitaalsed ülesvõtted praakpaneelidest, valik fotodest 18 ülesvõtet“. TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama menetluses oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kohus leiab, et hageja poolt ei ole heauskne tugineda alles asja uuel läbivaatamisel maakohtus sellele, et kostja esitatud tõend ei ole usaldusväärne. Seetõttu jätab kohus hageja vastavad väited tähelepanuta. Kohtu hinnangul on tegemist ka TsMS § 229 lg-s 2 sätestatud ja lubatava tõendiga (dokumentaalne tõend). Samuti nähtub kostja 23.11.2016 vastuse lisast 4 (II kd, tl 112-122), et vaidlustatud fotod on valdavas ulatuses identsed kostja esindaja A A poolt 01.10.2015 hageja esindajatele saadetud e-kirjale lisatud fotodega. Seetõttu puudub kohtul alus kahelda, et kostja vastusele lisatud fotode näol on tegemist kostja esindaja poolt objektil vaidlusalustest paneelidest tehtud fotodega. Kohus arvestab selle tõendiga asja läbivaatamisel.
18.Üks puudus, millele kostja viitas, oli paneelide kontaktpindadel olev vaht, mille tõttu ei olnud võimalik paneele nõuetekohaselt ühendada ning mis tuli eemaldada. Tunnistaja E A ütlustest (II kd, tl 181) nähtub, et kohe esimeste paneelide paigaldamisel selgus, et ühendus jättis tühimikud sisse. Paneelid ei istunud omavahel korralikult kokku. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et paneele ei saanud kokku panna vastavalt Izopanel paigaldusdokumendile, kuna selleks oli vaja puhastada need sooned ära, et paneelid omavahel mingilgi kujul kokku läheksid. Sooned tuli puhastada sandwich paneeli sisust, s.o vahust, mis oli sattunud ühenduskoha metalli peale, süvendi põhja. Vaht eemaldati soontest mehhaaniliselt harjade ja muude abivahenditega 18.1 Hageja on kohtu hinnangul sisuliselt tunnistanud vastava puuduse olemasolu, kuid pakkunud selle hüvitamist väiksemas ulatuses, kui kostja nõudis. E A on 03.08.2015 kirjas (I kd, tl 32) hageja esindajat teavitanud, et „paneelide omavahelised vuugid/profiilid ei ole piisavalt kvaliteetsed et oleks tagatud õhutihedus, soojapidavus ja paigaldusjärgne vuugi laius. Paigaldusjuhises nähtub lubatud vuugi laius 0-6mm, hetkel vuugi laius 10mm. Kuna soojustusmaterjal on plekist vuukides enamjaolt ebaühtlase paksusega ja omavaheline profiil ei klapi ja lainetab siis jäävad liiga suured vahed igale poole“. Samas kirjas on E A palunud hagejal saata oma kommentaar ja paranduslahendus ning märkinud, et soovib töödega jätkata järgmisel päeval. Selleks ajaks on vajalik saata lahendus ja soovitavalt saata objektile Izopanel esindaja. Vastusena sellele kirjale on hageja esindaja 04.08.2015 kinnitanud nõusolekut tasuda kostjale 1 euro/jm lisatöö, s.o paneelide vuukide puhastamise eest mahus 416,94 m2. Kostja esindaja on kirjas hagejale (I kd, tl 34) leidnud, et hageja pakutav ühe koorma 416,94 m2 kompenseerimine 1eurot/jm ei kompenseeri kostja poolt tehtud tööjõu kulutusi. Kostja kulutused katab kogu tellimuse 2947 m2 osas kompenseerimine ehk 2562 eurot. Kostja 24.03.2019 kinnituse kohaselt on ta kandnud kulutusi paneelidelt liigse vahu lõikamise ja puudu oleva kontaktpinna taastamisele silikooniga 1927,80 eurot. Kostja tõendab seda töö vastuvõtmise aktiga 05.10.2015 (III kd, tl 152).
2-15-18450 18.2 Asjaolu, et paneelidel oli nõuetekohast paigaldust takistavad vahujäägid, on tõendatud nii hageja enda kinnitusega (valmidus hüvitada vahu eemaldamise kulu) kui ka kostja esitatud fotodega (I kd, tl 164-182). Nimetatud fotodelt on selgelt näha, et metallist kontaktpindade peal soone sees on vahujäägid. Kohtu hinnangul on nende fotode pinnalt ilmne, et vahujääkide olemasolu takistas paneelide omavahelist hermeetilist ühendamist. 18.3 Paneelide ühe mittevastavusena on toodud ka kontaktpindade puuduseid. Kostja hinnangul tõendab paneelide mittevastavust ka omanikujärelevalvet teostanud ehitusinsener S Ki 31.03.2016 hinnang paneelide mittevastavusele (II kd, tl 66-67). Hinnangus on mittevastavusena välja toodud, et „Paneelide tolerantsid ei ole tõenäoliselt tagatud, kuid need muutuvad sõltuvalt ilmast ja ebatasasused on suuremad suviste soojade ilmadega“. E A on ka 03.08.2015 kirjas (I kd, tl 32) teavitanud hageja esindajat kontaktpindade puudustest, mille kohaselt on paigaldusjuhises lubatud vuugi laius 0-6mm, hetkel vuugi laius 10mm ning samuti sellest, et paneelide omavaheline profiil ei klapi, mistõttu jäävad liiga suured vahed igale poole. 18.4 Kohtu hinnangul nähtuvad paneelide kontaktpindade puudused (see, et sooned omavahel ei klapi) kostja esitatud fotodest (I kd, tl 164-182). Näiteks nähtub konkreetselt I kd tl 173,174 olevatest fotodest, et ka juhul, kui kontaktpindadel vahujääke ei esineks, ei oleks siiski võimalik ühendada paneele omavahel selliselt, nagu see on kataloogi leheküljel 50 ette nähtud. Samuti nähtub kostja vastusega esitatud fotodest, et paneelide täitepinnal esineb ebatasasusi, mistõttu on usaldusväärsed ka kostja väited selle kohta, et paneelide pinnad vajasid lisaks vahujääkide eemaldamisele osaliselt ka hermeetilisuse saavutamiseks silikooniga täitmist. 18.5 Kohus leiab, et paneelidel vahu eeldamisega ja ebatasasuste täitmisega seotud puudus oli kõrvaldatav ning ei saa seega olla aluseks hinna vähendamisele. Küll aga on võimalik kostjal nõuda hagejalt kulutuste hüvitamist VÕS § 222 lg 5 alusel. Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja VÕS § 222 lg 5 asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus leiab, et ehitusobjekti tähtaega ning selle ületamisega kaasnevat trahvi arvestades (kostja 01.10.2015 kirjast nähtuvalt 2400 eurot, II kd, tl 118) ei oleks olnud mõistlik kostjalt eeldada, et ta jääb ootama, kuni hageja esindaja saabub teadmata ajal objektile puudusi kõrvaldama. Sellisel juhul võinuks objekti üleandmisega viivitamisest tulenev trahvisumma olla märkimisväärne. Samuti ei nähtu vastav kavatsus (tulla objektile ja eemaldada vahujäägid) poolte vahelisest kirjavahetusest. Ka ei ole kohtu hinnangul esitatud tõendite põhjal alust arvata, et vahujääkide puudused puudutasid kogu sellest tellimusest vaid ühte osa. See, et vahujääki esines kõigil Xxxx ehitamiseks toodud paneelidel (kokku 2947 m2), nähtub kostja esindaja 14.09.2015 kirjast hagejale (I kd, tl 33-36). Seetõttu tuleb kohtu hinnangul teha järeldus, et müüja puuduseid mõistliku aja jooksul ei parandanud, mistõttu oli ostja õigustatud laskma seda teha ning nõudma selleks müüjalt tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 18.6 Kohtu hinnangul nähtub ülalviidatud 05.10.2015 töö vastuvõtmise aktist, et töövõtja Xxxx OÜ on esitanud kostjale lisatööna teenust paneelide vahu lõikamise ja silikoonimisega seonduvalt kogusummas 1606,50 eurot, s.o käibemaksuga 1927,80 eurot. Samuti on eelnevast tulenevalt põhjendatud ka paneelide ühenduse tiheduse saavutamiseks tehtud kulutused tihendusmassile, s.o silikoonile summas 980,08 eurot. Nimetatud kulu on kostja poolt tõendatud arvetega nr 9252155V3, 939515-5V3, 1811520-5V3 ja 245892-5V3, toote nimetus Penosil Universal Silicone. Seega loeb kohus nimetatud kulu kokku tõendatuks summas 2907,88 eurot. 18.7 VÕS § 197 lg-s 1 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud
2-15-18450 maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on teinud hagejale tasaarvestusavalduse. Kohus leiab, et kostjal on õigus nõuda kulu 2907,88 euro hüvitamist ning kostja saab tasaarvestada selle nõude hageja nõudega.
19.Kostja on toonud ühe puudusena selle, et paneelidega koos ei tarnitud vajalikku tihendit (ka teip või lint) ega tihendusmaterjali. Kostja leiab, et poolte vahel oli kokku lepitud ka vajaliku tihendusmaterjali ostmises ning hageja on jätnud tihendusmaterjali tarnimata. Kostja hinnangul nähtub kokkulepe tihendusmaterjali ostmiseks hinnapakkumisest nr 15094_11 (I kd, tl 183-184), millel on ühel toote real märgitud „PVC amotrization tape“ ühikuga 1500, ühiku hinnaga 0,25 ning koguhinnaga 375 eurot. Kostja on kandnud seoses puuduva isepaisuva tihendiga 819,60 eurot. Kostja tugineb ka tootekataloogi leheküljel 50 (I kd, tl 98) toodud paneelide ühendamise juhendile, mille järgi on positsioonil 4 märgitud „Pidevalt plastiline tihenduse mass“ ning positsioonil 5 „Soovitatav madala rõhuga poroloon“. 19.1 Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole koos paneelidega (hinnapakkumine nr 15094_14_ses) saatnud kostjale tihendit ega muud tihendusmaterjali. Kostja kinnitusel olid koos paneelidega kaasas vaid kruvid. Kostja kinnitusel puudusid paneelidel tihendid, mis peavad tagama õhutiheda paigalduse. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja pidi koos paneelidega tarnima kostjale tihendusmaterjali või mitte. Sealhulgas vaidlevad pooled selle üle, kas viidatud isepaisuv teip oli sellelaadsel objektil üldse vajalik. 19.2 Hageja seadusliku esindaja 05.10.2015 kirja kohaselt (I kd tl 37) ei ole IzoCold sandwich paneelide montaažile vajalik tihend. Hageja leiab ka, et PVC teipi ei olnud hinnapakkumises nr 15094_14_2 ses, kuna kostja ei soovinud seda osta. Hageja selgituse kohaselt ei pidanud hageja paneelidele kaasa andma tihendeid või muud tihendusmaterjali (sh kruvid). Kui osa kaupa oleks tarnimisel olnud puudu (tihendid, kinnitusvahendid, montaaživaht jne), siis oleks kostja saanud ja pidanud seda kauba vastuvõtmisel märkima. Hageja tugineb kostja seadusliku esindaja E A (kauba vastu võtnud isiku) ütlustele tunnistajana (II kd, tl 181), et paneelid olid üleandmisel visuaalselt korras ning probleeme esines üksnes vahuga. Hageja kinnitusel ei ole hinnapakkumises nr 15094_11 (I kd, tl 183-184) toodud „PVC amotrization tape“ ühikuga 1500 hinnaga 375 eurot tihend, mis paigaldatakse paneelide vahele, vaid teip, mis käis paneeli ja selle peale asetatava muu konstruktsiooni vahele. 19.3 L Ž (varasema perekonnanimega K) 22.07.2015 e-kirjast (III kd, tl 126 ja 126 pöördel) nähtub, et hageja esindaja on kinnitanud PVC lindi saatmist kostjale ning eeldatavasti pidi lint olema kohal 23.07.2015. L Ž ei mäletanud tunnistajana ütluste andmisel (III kd, tl 172), millisest lindist eeltoodud e-kirjas juttu oli. Kohus märgib, et arvestades, et vaidlusalune hinnapakkumine nr 15094_14_2 ses tehti alles 18.08.2015, ei saanud tegemist olla lindiga, millest oli juttu kirjavahetuses. Selle kohta, et ka hiljem on jäänud lubatud lint kostjale kätte toimetamata, asjas tõendeid ei ole. 19.4 Tunnistaja E A on andnud ütlusi selle kohta (II kd, tl 181), et kostja paigaldas paneelide vahele ka tihendi, mis Izopaneli dokumentide järgi on küll soovituslik, kuid järelevalve juhtis tähelepanu, et paneelid ei ole tihedalt koos ning seetõttu tuleb panna tihend vahele. Samade ütluste kohaselt olid paneelidel mingid tihendid kaasas, aga need olid mõeldud selleks, kui paneel puutub vastu teist konstruktsiooni, nende vahele. Paneelide omavaheliseks ühenduseks ei olnud tihendeid kaasas, aga nõuetekohaseks paigaldamiseks nõuti neid tihendeid. 19.4 Hageja väited, mille kohaselt kasutatakse teipi üksnes külmhoone ehitamisel ning tavalise
2-15-18450 hoone ehitamisel ehitajad seda reeglina ei kasuta, ei ole kohtu hinnangul tõendatud. Kohus märgib, et IzoCold IPR toode on kataloogi kohaselt (I kd, tl 57) küll ette nähtud külmhoonete ehitamiseks, kuid sellest ei saa teha järeldust, et teistsuguste hoonete ehitamiseks teip vajalik ei ole. 19.5 Kokkuvõtlikult leiab kohus, et tõendatud ei ole, et poolte vaheline kokkulepe sisaldas ka paigaldamisjuhistes positsioonidel 4 ja 5 märgitud tihendusmaterjali ning et tihendusmaterjalid olid lepingu oluline osa. Asjaolu, et selline tihendusmaterjal oli ette nähtud kataloogis, ei tähenda kohtu hinnangul automaatselt, et see tuli hankida justnimelt sellelt müüjalt. 19.6 Kostja kinnitusel esitati tellimus kahes osas, millest esimene osa oli suurem osa ja teine osa oluliselt väiksem osa. Esimese osas hinnapakkumises on tootena märgitud PVC teip summas 375 eurot. Kohus märgib, et arvestades hinnapakkumiste proportsioone, pidanuks teises pakkumises olema vastava koguse paneelide jaoks teip samuti ca 3 korda väiksemas summas. Ka ei nähtu kohtule esitatud hinnapakkumisest pakkumises märgitud teibi kulu, s.o kas teip kohtu jaoks selgusetu ühikuga 1500 oli mõeldud esimese osa paneelide jaoks või mõlema tellimuse jaoks kokku. Samuti viitab paigaldusjuhiste sõnastus- „soovitatav madala rõhuga poroloon“ sellele, et positsioonil 5 märgitud toode ei olnud ilmtingimata nõutav. 19.7 Kohus märgib, et isegi kui poolte vahel oleks olnud kokkulepe, et ka hilisema tellimusega tellib kostja samuti teipi, siis ei ole tõendatud, et kostja pidi teibi saama ilma selle eest raha maksmata (mis võiks olla aluseks hagejalt puuduoleva teibi asemel ostetud teibi maksumuse hüvitamiseks). Kohus märgib, et pooltevahelisest kirjavahetusest ei nähtu, et hinnapakkumisest oleks teip ekslikult välja jäänud ning kostja oleks vastavalt puudusele viidanud, et hageja saaks täiendava hinnapakkumise ja arve teha. Kohtu hinnangul puudub igasugune alus teha järeldust, et hageja oleks pidanud tarnima isepaisuvat teipi kostjale ilma tasuta. 19.8 Seega ei nähtu kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest, et poolte vahel oli kokkulepe koos paneelidega ka täiendavalt teibi müümiseks. Kohtu hinnangul tuleb teha järeldus, et poolte vahelises lepingus sisaldus vaid see teip, mis on juba märgitud hinnapakkumises 15094_11. Seega ei pea kohus põhjendatuks tasaarvestada kostja nõuet soetatud isepaisuva tihendi kulu hüvitamiseks hageja nõudega. Teibi väidetavat puudumist ei saaks käsitleda kohtu hinnangul ka müügilepingu eseme puudusena.
20.Kostja väidete kohaselt esines paneelidel ka puudus, millele on viidatud kui paneeli kattepleki „mullitamisele“ või „muhkudele“. Puudus seisnes selles, et peale paneelidest seina monteerimist hakkas paneelide katteplekk kohati eralduma isotermilisest kihist. Kostja vastuväidete kohaselt avaldub neid puuduseid täiendavalt järk-järgult. Selle puuduse tulemusena on hoone seinad nagu „üles paistetanud“ ja suurema tuule või ka tormi korral on oht, et paneelide välimine kiht võib üldse eemalduda ja jätta paneelide isolatsioonikihi ilmastiku poolse kaitseta. Kostja on esitanud enda väidete tõendamiseks objektil tehtud fotod (I kd, tl 34-35, 164-182; II kd, tl 113-123, 127, 130, 132, 134). Kostja lepinguline esindaja on eelistungil täiendavalt selgitanud, et kattepleki eemaldumine võib mõjutada toote kestvust selle läbi, et kui plekk on täidise küljes nõuetekohaselt kinni, siis õhk sinna vahele ei pääse. Kui plekk lööb lahti, siis tähendab see, et õhk on vahele saanud. Õhu jahtumise ja kuumenemise korral plekk liigub ning seda mõjutab ka õhuniiskus. Tekib korrosioon, mistõttu plekk hävineb. 20.1 Kostja hinnangul tõendab paneelide antud puudust ka omanikujärelevalvet teostanud ehitusinsener S Ki 31.03.2016 hinnang paneelide mittevastavusele (II kd, tl 66-67). Hinnangus on mittevastavusena välja toodud, et „paneelide katteplekk on südamikust lahti või lahti tulnud, piirkonniti nende omavaheline nake puudub ja seega ka paneeli tõmbetugevus piirkonniti puudub.
2-15-18450 Teadmata on, kas südamik täidab kattepleki sisse ruumi kogu ulatuses või kuidas käituvad paneelid tulevikus hoone kasutusea jooksul“. S K viitab selles hinnangus standardile EVS-EN 14509:2013, mille järgi „paneeli südamiku ja katteplekkide vaheline nake on paneeli toimivuse seisukohalt otsustava tähtsusega“. S Ki sama hinnangu kohaselt „kuivõrd välispleki „mullitamine“ tekkis paigalduse järgselt soojade suveilmadega ja talveperioodil on see vähem nähtav, siis võib tõenäoliseks pidada, et paneelidel puudub piisav kestus välistemperatuuride kõikumise suhtes ja seda eriti soojal suveperioodil“. S Ki tunnistajana antud ütluste (III kd, tl 172 pöördel) kohaselt ei ole paneelide põiktõmbetugevus (jõud, millega katteplekk on paneeli täidisega omavahel seostunud) piirkonniti deklareeritu kohane. Samade ütluste kohaselt seab standard põiktõmbetugevust üheks olulisemaks paneelide toimivuse seisukohalt. Sama asjatundja arvamuse kohaselt on võimalik pildi põhjal öelda, et mullistunud pind ületab lubatud tasapinnalisuse hälbeid. Näiteks on 20cm mõõtepikkuse puhul lubatud tasapinnaline hälve 0,6mm. Piltidel toodud hälve ületab seda. 20.2 Tunnistaja E A ütluste (II kd, tl 182) kohaselt avaldusid „mullid“ paneelidel ca 2-3 nädalat peale paneelide seina monteerimist. Tunnistaja ütluste kohaselt oli mullitamine tuvastatav ca 500m2 paneelidel, mis oli 1/6 kogu tellimusest. Ülejäänud paneelidel mullide avaldumist tunnistaja kinnitada ei saanud, kuna osaliselt olid paneelid juba kaetud puitfassaadiga. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ka objektil puudustega tutvumas käinud tarnija esindajate esialgne arvamus, et paneel ei pea selline olema ning esindajad lubasid pakkuda välja lahenduse, kuidas puudused kõrvaldada. Tunnistajale teadaolevalt ei ole lahendust siiski välja pakutud ega puuduste kõrvaldamiseks töid teostama asutud. 20.3 Kohus märgib, et hageja on esitanud, tõendamaks „mullitamise“ esinemist ka teistel hageja tarnitud paneelidega objektidel, samuti fotosid (23.11.2016 menetlusdokumendi lisa 9, II kd, tl 135-137; 05.04.2017 dokumendi lisa 1, II kd, tl 160-164). Kohtu hinnangul ei saa nendest tõenditest nähtuda aga puuduste esinemine kostja objektil. Küll aga võib see viidata asjaolule, et hageja oli teadlik sellise deformatsiooni esinemise võimalusest ehk enda toote tavapärasest puudusest (mida hageja on hiljem ka tunnistanud). Sellele, et tegemist võib olla tavapärase puudusega, on hageja viidanud 20.03.2019 seisukohas (III kd, tl 51 pöördel). Hageja esindajate kinnitusel selgus järelepärimiste vastusena kliendilt ja ehituseksperdilt, et selline mullitamine on sandwic paneelide tavapärane üks võimalik puudus, seda on esinenud varem nii hagejal kui teistel sarnaste paneelide tootjatel, see ei muuda paneeli omadusi ja on üksnes visuaalne puudus. 20.3 Hageja on leidnud, et ebatasasused paneelidel tulenevad hoopis kruvide valest kinnitamisest kostja oskamatu töö tõttu. Selle tõendamiseks on hageja esitanud fotod hoonest (II kd, tl 79, 84892). Hageja hinnangul ei kujuta sellised puudused ka mingit ohtu ja on vaid ebaesteetilised. 20.4 Kohus leiab, et antud juhul on tuvastatud, et paneelidel esines „mullitamine“ ehk kattepleki eemaldumine piirkonniti. See on tõendatud nii tunnistaja E A ütlustega, E A e-kirjaga hagejale (I kd, tl 34-35), S Ki hinnangu ja ütlustega ning kostja poolt objektil tehtud fotodega kui ka tõenditena esitatud fotodega (I kd, tl 34-35; II kd tl 127, 130, 132, 134). Hageja esindaja e-kirjas (I kd, tl 37) kasutatud sõnastusest „praakpaneelid“ nähtub, et ka hageja (esindaja A L isikus) on tunnistanud, et tegemist oli puudustega paneelidega. 20.5 Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et kattepleki eemaldumine sai tekkida kruvide valest kinnitamisest. Sellega on vastuolus fotodest nähtuvaga, mille kohaselt on katteplekk eemaldunud ka väljaspool kruvide kinnituskohtasid. Samuti nähtub ehitusinsener S Ki 31.03.2016 hinnangust paneelide mittevastavusele (II kd, tl 66-67), et „piki serva kulgevad „mullid“ ei ole
2-15-18450 samas seotud nt paigalduskruvi liiga tugeva kinnikeeramisega, sest sellisel juhul tekivad peamiselt kruvipea ümber lokaalsed kiirtekujulised deformatsioonid“. Taolisi deformatsioone esitatud fotodelt kohtule ei nähtu. 20.6 Kohus leiab, et paneeli kattepleki osaline eemaldumine ei ole tootekataloogis kirjeldatud omadus. Kataloogist nähtuvalt (mõõtmed ja tolerantsid, I kd, tl 92) nähtuvad sandwich paneeli paksuse maksimaalsed lubatud tolerantsid. S Ki hinnangu (II kd, tl 66) kohaselt ei ole need tõenäoliselt tagatud. Samast hinnangust nähtub, et kattepleki südamikust lahti tulemise tagajärjel piirkonniti nende omavaheline nake puudub, mistõttu puudub ka paneeli põiktõmbetugevus piirkonniti. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kattepleki eemaldumine on vaid visuaalselt etteheidetav. Kuivõrd kattepleki piirkonniti eemaldumise tõttu ei vasta paneelid kirjeldatud omadustele, tuleb kohtu hinnangul teha järeldus, et tegemist on toote puudusega. Kuivõrd kattepleki eemaldumine ei ole vaid visuaalne puudus ning võib mõjutada hoone kestvust, samuti on tegemist puudusega, mille kõrvaldamist saab hoone tellija nõuda ning puuduste kõrvaldamine toob endaga tõenäoliselt kaasa vajaduse teha kostja poolt täiendavaid kulutusi, tuleb seda puudust käsitleda kohtu hinnangul olulise puudusena. 20.7 Kohus märgib, et kostja garantiitähtaeg ei ole veel möödunud. Kostja kinnitusel on ehituse garantii 5 aastat alates selle üleandmisest. Kuna hoone anti üle detsembris 2015, lõpeb garantii detsembris 2020. Hoone tellija Xxxx OÜ on esitanud ka pretensiooni kostjale, milles on nõutud praakpaneelide väljavahetamist või puuduse kõrvaldamist muul viisil 2019. a suve jooksul. Hageja väitel on hoone tellija hoopis Xxxx. Kohus märgib, et kostja 23.11.2016 seisukoha lisast 1 (II kd, tl 101) nähtub, et Xxxx ehitustööde tellijaks oli Xxxx OÜ, kes on esitanud kostjale garantii korras nõude. 20.8 Kokkuvõtlikult leiab kohus, et tarnitud paneelidel olid kattepleki eemaldumisega seotud puudused, mis said olla eelduseks hinna alandamiseks.
21.Kostja on teinud hinna alandamise avalduse hagejale. Selle õiguskaitsevahendi kasutamine eeldab müüjapoolset lepingurikkumist. Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et müüja on lepingut rikkunud, s.o lepingu ese oli kokkulepitud kvaliteedinõuetele mittevastav.
22.Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (VÕS § 223 lg 1). Praegusel juhul ei ole tõendatud, et müüja oleks asunud puuduseid kõrvaldama. Kohus märgib, et ühelt poolt ei ole kostja küll andnud hagejale konkreetset tähtaega puuduste kõrvaldamiseks (välja arvatud 03.08.2015 kirjas vahujääkide puuduste osas). Poolte vahelisest kirjavahetusest ei nähtu samas, et hageja oleks kostjat teavitanud valmidusest astuda konkreetseid saame puuduste kõrvaldamise suunas, rääkimata puuduste kõrvaldamise asumisest ja võimaliku tähtaja väljatoomisest.
23.Müüja vastutab VÕS § 218 lg 1 järgi asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Praegusel juhul on toote mittevastavus olnud osaliselt olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale (s.o kontaktpindade puudused) ning osad puudused on ilmnenud pärast paneelide seinakonstruktsiooni paigaldamist. Tuvastatud ei ole, et ostja oleks teadnud lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest, seega ei saa müüja vabaneda seeläbi vastutusest (VÕS § 218 lg 4).
24.Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja VÕS § 220 lg 1 järgi viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 202 lg-s 2 on
2-15-18450 sätestatud, et oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja teavitas hagejat puudustest esmalt 03.08.15 (I kd, tl 31) ning kirjeldas paneelide puuduseid detailselt. Teise tellimusega seotud paneelid anti üle 09.09.2015. Kostja on seejärel taaskord teavitanud hagejat paneelide puudustest 14.09.2015 kirjas (I kd, tl 33-36). Kohtule nähtub esitatud kirjadest, et ostja on lepingule mittevastavust ka piisavalt kirjeldanud. Samuti nähtub konkreetsetest puudustest teavitamine kostja juhataja 20.10.2015 kirjast (I kd, tl 185), mille kohaselt „praak seisneb selles, et paneelide väline plekikiht on paneeli sisu küljest lahti ja fassaad on muhkusid täis“. Samuti on kostja viidanud konkreetsetele puudustele 06.11.2015 kirjas hageja esindajale (I kd, tl 187, tõlge lk 189). Selle kirja kohaselt olid paneelid halva kvaliteediga, avaldusid pindmised defektid ja puudusid nii tihendid kui ka tihendusmastiks. Arvestades, et kattepleki kohatine eemaldumine ilmnes alles mõne aja jooksul, ei saanudki kostja sellest kohe peale paneelide vastuvõtmist teavitada.
25.Hinna alandamise eeldused on toodud VÕS §-s 112, mille lg-s 1 on sätestatud, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Sama paragrahvi lg 2 järgi toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja on teinud hinna alandamise avalduse hagejale 06.11.2015 (I kd, tl 187, tõlge 189) ning avalduse protsessuaalselt ka kohtumenetluses 05.04.2017 (II kd, tl 156-158).
26.Esimene hinna alandamise eeldus on see, et poolte vahel on kehtiv müügileping. Kohtupraktika kohaselt on üheks hinna alandamise eelduseks ka see, et müüja vastutab asja puuduste eest. Kohtu hinnangul on praegusel juhul mõlemad eeldused täidetud.
27.Hageja on viidanud sellele, et hinna alandamine ei ole põhjendatud, kuna kostja on paneelid vastu võtnud ning samuti on vastu võetud valminud hoone. Kohus märgib, et see, kui ostja lepingutingimustele mittevastava kauba vastu võtab, ei välista hinna alandamist, vaid ongi üheks eelduseks. Vaidlus puudub selles, et kostja on (mittekohase) täitmise hagejalt vastu võtnud.
28.Üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas (VÕS § 112 lg 3). Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et hageja ei ole kohustuse rikkumist heastanud.
29.Ostuhinna alandamisele on esitatud piirangud. Nimelt ei või VÕS § 224 p-de 1 ja 2 järgi ostja alandada ostuhinda kui müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga või kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta. Vaidlus puudub selles, et müüja ei ole parandanud ega asendanud asja lepingutingimustele vastava asjaga. Hageja on tuginenud sellele, et kostja on õigustamatult keeldunud vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta. Kostja hagejaga ei nõustu ning leiab, et ühtegi konkreetset ja arvestatavat ettepanekut paneelide parandamiseks ei ole tehtud ning müüja ei ole tarninud objektile asenduspaneele. Hageja esindaja e-kirjast (I kd, tl 37) nähtub et hageja oli nõus kostja väljatoodud põhjustega, miks ei ole võimalik välja vahetada praakpaneele. Kohus leiab, et seega on hageja ka aktsepteerinud, et puudustega paneelide välja vahetamine ei olnud ega ole (vähemalt ilma hooldekodu elanike ajutise ümberasustamise kuludeta) võimalik. Tunnistaja E A ütluste (II kd, tl 182) kohaselt pakkusid hageja esindajad puuduste parandamist
2-15-18450 selliselt, et lasevad mullidest õhu välja. Sellise pakkumisega ei olnud kostja nõus, kuna siis ei ole tagatud pealmise kihi ja soojustuskihi omavaheline nake. Samuti pakuti katmist teise sandwich kihi või plekk-kattega, kuid tunnistajale ei ole teada, miks ei ole seda teostatud. Samuti pakkus hageja paneelide väljavahetamist, millega kostja ei saanud nõustuda, kuna paneelid olid juba seinas ning ehituse tähtajast tulenevalt ei olnud võimalik oodata, et paneelid võib-olla vahetatakse välja. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole objektile tarnitud vahetuspaneelide koormat. Hageja on viidanud standardsele meetodile taoliste puuduste kõrvaldamiseks, samas täpselt selle olemust välja toomata. Kohtule ei nähtu asja materjalidest sellise meetodi olemus või üldse olemasolu, samuti sobivus puuduste kõrvaldamiseks selliselt, et see tagab paneelide kestvuse. Samuti ei nähtu kohtule asja materjalidest, et hageja on pakkunud kostjale konkreetse meetodi kasutamist. Pigem nähtub kohtule tunnistaja S K ütlustest (III kd, tl 173), et hageja pakutud meetod eeldab kattepleki sisse aukude tegemist, s.o kattepleki lõhkumist. Kohtu hinnangul on äärmiselt usutav, et selle tagajärjel ei saa rääkida enam paneelide piisavast tõmbetugevusest ega kestvusest. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et ostuhinna alandamisele piiranguid ei esine.
30.Poolte vahel on vaidlus ka selles, milline võiks olla mittekohase täitmise suhe kohasesse täitmisse. VÕS § 112 lg 1 teise ja kolmanda lause kohaselt määratakse kohase ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga. Kostja on 05.04.2017 hinna alandamise avaldusest nähtuvalt lähtunud hinna alandamisel sellest, et paneelide kogumaht oli 2946,43 m2, et praakpaneeli maksumus on ca 50% paneeli turuhinnast või 12 eurot ning alandanud hinda selliselt, et on leidnud praakpaneelide tegeliku tavalise turuhinna kokku olevat 35 357,16 eurot. Kokku on kahe hinnapakkumisel alusel tarnitud Xxxx objektile paneele (2221,76+724,67) 2946,43 m2. Ühe ühiku hind oli 24,88 eurot. Paneelide koguhind oli seega 73 307,18 eurot. Kostja on seega ühepoolse tahteavaldusega alandanud hinda (73 307,18-35 357,16) 37 950,02 euro võrra. Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda hinna alandamisel kogu antud lepingu alusel tarnitud paneelidest, mitte üksnes viimase hinnapakkumise alusel müüdud paneelidest. Kohtu hinnangul on tunnistaja E A ütlustega tõendatud, et puudused esinesid mitte ainult viimasel tellimuse osal, vaid ka varasemalt tellitud selle objekti paneelidel. Samuti nähtub E A 03.08.2015 kirjast (I kd, tl 31), et puudused esinesid ka esimese tellimusega saadetud paneelidel. Nimelt on teise tellimuse alusel saabunud paneelid objektile hagiavalduse järgi alles 09.09.2015.
31.Kohtu hinnangul ei nähtu asjas esitatud tõenditest see, et puudused esinesid kõigil paneelidel. Kahjustuse tegelik ulatus võib kohtu hinnangul nähtuda ka asjaolust, et kostja nõudis hagejalt täiendavat garantiid paneelidele, mida ei kaeta laudisega, s.o ca 20% fassaadist (I kd, tl 36). Samuti nähtub hageja esitatud fotodest (II kd, tl 79, 84-92) et „mullitamisega“ seonduvaid puuduseid ei esinenud massiivselt ja kõigil paneelidel. Tunnistaja E A on andnud ütlusi (II kd, tl 182) selle kohta, et mullitamine avaldus ca 500m2 paneelidest, mis oli 1/6 kogu tellimusest. Kohtu hinnangul tuleb sellest teha järeldus, et puuduseid ei esinenud mitte kõigil paneelidel, vaid maksimaalselt 500m2-l, s.o 17% paneelidest. Samuti ei ole asjas esitatud tõenditega tõendatud, et paneelide ümber vahetamist või puuduste kõrvaldamist oleks vajatud või selline küsimus oleks tõusetunud nende paneelide osas, mis on puiduga kaetud. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hinna alandamine 17% paneelide osas.
32.Hageja on vaielnud vastu Xxxx OÜ 05.04.2017 hinnangu (II kd, tl 165 pöördel) kui tõendi asja juurde võtmisele. Kohtu hinnangul on seda siiski võimalik käsitleda dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Küll aga tuleb seda tõendit hinnata kogumis teiste tõenditega.
2-15-18450 TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindaks määratud jõudu. Konkreetselt selles tõendist nähtub, et praakpaneeli maksumus võiks olla 50% turuhinnast. Kostja on tõendanud puudustega paneeli väärtust veel OÜ Xxxx hinnanguga (III kd, tl 153), mille kohaselt võiks analoogse puudustega paneeli turuhind olla ca 40-50% toote turuhinnast. Kostja on esitanud puudustega paneeli väärtuse tõendamiseks ka A Ti hinnangu (II kd, tl 161-162), kes kostja kinnitusel on Xxxx OÜ juhataja. Nimetatud hinnangu kohaselt on analoogse puudustega paneeli väärtuseks olnud 12 eurot m2. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt võiks puudustega paneeli väärtus olla teistsugune. Kohtu hinnangul nähtub kostja eeltoodud tõenditest, et puudustega paneeli maksumus võib olla 50% müügihinnast ehk antud juhul 12,44 eurot.
33.Riigikohus on leidnud 08.02.2012 otsuses nr tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11 (p 23) , et hinda saab VÕS § 112 lg 1 esimese lause järgi alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seda saab väljendada järgmise valemina (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05, p 20; 19. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-07, p 12): eseme väärtus koos puudusega (mittekohase täitmise väärtus) * kokkulepitud hind eseme väärtus puuduseta (kohase täitmise väärtus).
34.Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda hinna alandamise arvutamisel sellest, et müügilepingu eseme väärtus ilma puudusteta ning kokkulepitud müügihind mõlemad on (73 307,18*17%) 12 462,22 eurot. Puudustega paneelide (mida oli kogu paneelidest 17%) alandatud hind eeltoodud valemi järgi on 6231,11 eurot ning müügihinda on alandatud, võrreldes esialgse müügihinnaga, 6231,11 euro võrra. Eelnevast tulenevalt on hageja põhinõue põhjendatud summas (15 940,96-6231,11) 9709,85 eurot. Arvestades, et kostja oli õigustatud nõudma kulutuste hüvitamist hagejalt 2907,88 euro ulatuses, tuleb tasaarvestuse tulemusena mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue (9709,85-2907,88) 6801,97 eurot.
35.Hageja on taotlenud kostjalt ka viivise väljamõistmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on tuvastanud, et kostja on viivitanud kohustuse täitmisega, s.o 6801,97 euro tasumisega. Hageja on nõudnud põhinõudelt 15 940,96 eurot viivist 708,90 eurot (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) alates 10.09.2015 kuni 30.03.2016 ning edasi viivist kuni põhinõude täitmiseni samuti seadusjärgses määras. Nõude aluseks olevate arvete tasumise tähtaeg oli 09.09.2015.
36.Kostja on palunud jätta hea usu põhimõtte alusel viivisenõue rahuldamata või siis vähendada viivist nullini. Vastuolu hea usuga seisneb selles, et hageja on tarninud puudustega paneele, mille kasutusse võtmiseks oli kostja sunnitud tegema kulutusi ning milles avaldusid hiljem puudused katteplekil. Hageja on lubanud kulutused hüvitada, kuid ei ole seda teinud. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule (VÕS § 113 lg 8), mille järgi tuleb taotluse lahendamisel arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte
2-15-18450 majanduslikku seisundit. Kohus nõustub kostjaga selles, et ebaõiglane oleks arvestada viivist ajavahemiku eest, mil hageja on küll nõudnud kostjapoolse kohustuse täitmist, kuid ei ole astunud ühtegi reaalset sammu müügilepingu eseme puuduste kõrvaldamiseks. Samuti viitab sellele, et hageja ei ole käitunud heauskselt, asjaolu, et kuigi hageja on algselt puuduseid vähemalt mingis mahus tunnistanud, lubanud nende kõrvaldamise vähemalt osaliselt hüvitada ning pakkuda edaspidi teiste puuduste kõrvaldamiseks lahendusi, siis tegelikkuses ei ole hageja hüvitanud kostjale varem lubatud summasid ega asunud ka puuduseid kõrvaldama. Kohus leiab, et äärmiselt ebaõiglane oleks nõuda kostjalt viivist aja eest, mil poolte vahel puudus (suures osas hageja enda käitumisest tingituna) õigusselgus.
37.Kaaludes kõiki asjaolusid kogumis, leiab kohus, et viivise vähendamise taotlus on põhjendatud selliselt, et vähendada kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist nullini. Viivise väljamõistmine on põhjendatud alates kohtuotsuse tegemise päevast, mil poolte vastastikuste kohustuste tasakaal on välja selgitatud. Kohus jätab rahuldamata viivisenõude kuni 31.08.2019 arvestatud ulatuses ning mõistab kostjalt TsMS § 367 alusel alates 01.09.2019 välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
38.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi on rahuldatud osaliselt, s.o umbes pooles ulatuses. Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulud poolte endi kanda.
39.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.