Izopanel SIA hagi Mace Ehitus OÜ vastu 15 951,83 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06. juuli 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mace Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
16 260,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Izopanel SIA (Läti Vabariigi registrikood 40103660624), lepingulised esindajad vandeadvokaat Alar Urm ja vandeadvokaadi abi Kärt Saar Kostja: Mace Ehitus OÜ (registrikood 12470395), lepinguline esindaja Ants Kuningas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 06. juuli 2017 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Izopanel SIA esitas 08.12.2015 Harju Maakohtule hagi Mace Ehitus OÜ vastu põhivõla 15 951,83 euro ja viivise 308,83 euro väljamõistmiseks perioodi eest 10.09.201507.12.2015. Hageja täiendas 30.03.2016 viivisearvestust ja palus välja mõista viivise 30.03.2016 seisuga summas 708,90 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse (VÕS9 § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt andis hageja 09.09.2015 kostjale vastavalt tellimusele üle Põltsamaa Hooldekodu ehitamise jaoks paneelid (pakkumised nr-d 15094_10_2 ja 15094-14-2). 25.06.2015 ettemaksuarve nr 719/15 summas 4788,95 eurot on kostja poolt tasutud.
3.Hageja esitas 07.09.2015 kostjale arve nr IZO907 summas 13 977,35 eurot ja arve nr IZO908 summas 1974,49 eurot. Maksetähtaeg oli 09.09.2015. Kostja ei ole arveid tasunud. Kostja ei ole reageerinud 07.09.2015, 10.09.2015, 11.09.2015, 17.09.2015 ja 12.11.2015 meeldetuletustele. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja tellis hagejalt isotermilised paneelid vastavalt hageja tootekataloogile, kuid hageja tarnitud paneelidest ei vastanud peaaegu ükski kataloogis lubatud parameetritele ja hageja sertifikaadis ettenähtule. Kõikide paneelide ristasendist kõrvalekalle ületas kataloogiga lubatud hälbeid, sest kõik kontaktpinnad olid kas valukahjustustega või isolatsioonivahu jääkidega. Samuti ületas ristisuunaline mõõtude erinevus oluliselt paneelidele lubatud tolerantse. Seetõttu ei olnud võimalik paneele omavahel hermeetiliselt ühendada. Paneelide kontaktpindade vahe tuli puhastada liigsest isolatsioonivahust, omavahel mittesobivad paneelide ühenduspinnad täita täiendava hermeetikuga ja lisada täiendav isoleeriv tihend. Kuigi hageja esitatud arvel olid vastavalt pakkumisele kajastatud ka kinnitusvahendid ja PVC tihend 1500 m, ei olnud neid kaubale lisatud. Hageja pakkumine/ettemaksuarve nr 15094-11 tõendab, et hageja pidi tagama tihendi ja kinnitusvahendite olemasolu.
6.Kostja teavitas hagejat 03.08.2015 e-kirjaga puudustest. Hageja lubas esmalt puudused kõrvaldada, sh saata tihendid, kuid ei teinud seda ja asus hiljem ka esialgu tunnistatud puudusi eitama.
7.Praagi kõrvaldamiseks ja tihendite soetamiseks oli kostja sunnitud tegema täiendavaid kulutusi. Paneelide ettevalmistamiseks ja sobitamiseks tuli sisse osta täiendavat tööjõudu, mille kulu oli 2562 eurot. Puuduva materjali kulu oli 2963 eurot (tihendusmass 1363 eurot ja isepaisuv tihend 1600 eurot, käibemaks 20%).
8.Pärast paneelide monteerimist ilmnesid täiendavad puudused. Paneelide katteplekk hakkas isotermilisest kihist eralduma ja kõik paneelid on „muhkudega“. Puudused avalduvad järkjärgult käesoleva ajani. Selle puuduse tulemusel on oht, et suurema tuule või tormi korral paneelide välimine kiht eemaldub ja jätab paneelide isolatsioonikihi ilmastikukaitseta.
9.Tõele ei vasta hageja väide, nagu ei oleks kostja hageja meeldetuletustele reageerinud. Kostja teavitas hagejat koheselt puuduste ilmnemisest, taotles nende kõrvaldamist ja täiendavat tagatist. Kostja saatis 18.09.2015 hagejale pretensiooni, mille hageja sai kätte. Hageja ei ole kostja nõuetele kohaselt reageerinud. Hageja tegi küll ettepaneku seinapaneelid välja vahetada, kuid kuna hooldekodu ruumid on kasutuses, ei ole see võimalik.
10.Kostja on sunnitud tegema veel täiendavaid kulutusi paneelide kattepleki täiendavale kinnitamisele ja visuaalselt ebakorrektse välimuse varjamisele. Lisaks tuleb tõenäoliselt osa paneele täielikult välja vahetada, sest katteplekk eemaldub.
11.Hageja ei teavitanud kostjat paneelide kasutamisel avalduda võivatest mullidest ja muhkudest ning kattepleki eemaldumisest. Ruukki Products AS (tootja) ja Bueno OÜ arvamuste kohaselt on hageja toodetes kasutatud liiga õhukest katteplekki, mis eraldub temperatuurist tulenevate pingete tagajärjel ning sellised riskid on tootjale teada.
12.05.04.2017 esitas kostja hagejale protsessuaalse hinna alandamise avalduse, milles ta alandas 2946,43 m2 praakpaneelide hinda 35 357,16 euro võrra. Esimese astme kohtu otsus
13.Maakohus märkis otsuse resolutsioonis, et rahuldab hagi. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 15 951,83 eurot ning viivise 308,83 eurot. Kostja tasaarvestusavalduse jättis kohus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kohus otsustas, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast otsuse jõustumist.
14.Otsuse kohaselt on tuvastatud järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: pooled sõlmisid pakkumise nr 15094_10_2 alusel müügilepingu summas 20 729,91 eurot; kostja tasus 25.06.2015 hagejale ettemaksuna 4788,95 eurot; hageja müüs ja tarnis müügilepingu alusel kostjale paneele; CMR kohaselt andis hageja paneelid kostjale üle 09.09.2015; kostja ei ole hagejale tasunud arvet nr IZO907 summas 13 977,35 eurot ja arvet nr IZO908 summas 1974,49 eurot, kokku 15 951,83 eurot; hageja arvestas perioodi 10.09.2015-07.12.2015 eest viivist 308,83 eurot; kostja kasutas paneele Põltsamaa hooldekodu ehitamisel, hooldekodu on valmis. Pooled vaidlevad selle üle, kas paneelid vastavad lepingu tingimustele ja kas hageja kohustus tarnima koos paneelidega ka isepaisuvad tihendid ja tihendusmassi.
15.Hageja poolt kostjale üle antud paneelid vastavad lepingutingimustele. Hageja andis paneelid üle ja kostja võttis need vastu. Ta ei tagastanud neid. Kostja kasutas paneele hoone ehitamisel. Tähelepanuta tuleb jätta kostja 03.08.2015 kiri puudustest teavitamise kohta, kuna vaidluse all olevad paneelid tarniti alles 09.09.2015. Kostja saatis hagejale 14.09.2015 e-kirja, mille kohaselt tuleb kõikidel paneelidel sooned liigsest täitevahust puhastada, paneeli plekk on mitmest kohast soojustuse küljest lahti lasknud ja et kostjal on tekkinud lisakulutused seoses puuduoleva isepaisuva tihendi ja tihendusmassiga. Hageja pakkus kostjale 05.10.2015 hinnaalandust 6900 euro võrra kogu projekti maksumusest ja selgitas, et pärast kostja pretensiooni kontrolliti tehases kõigi ülejäänud paneelide omavahelisi vuuke. Samuti selgitas hageja, et tihend ei ole vajalik. Kostja esitas 12.10.2015 hagejale nõude allahindluse, lisatöötluse ja puuduvate paigaldusmaterjalide kohta. Fotodelt nähtub, et paneelide kontaktpinnad on kaetud isolatsioonivahu jääkidega ja nende ühenduspinnad ei sobi kokku. Samuti on nähtav kattepleki mõningane eraldumine. Hageja tunnistab, et ainuke puudus, mis paneelidel oli, seisnes selles, et paneelidel oli montaaživahu jäägid, mille kõrvaldamine ei ole mahukas ega kulukas.
16.Kostja ei tõendanud, et paneelid ei vastanud standardile ega kvaliteedile. Kostja loobus 15.03.2016 kohtuistungil kohtulikust ekspertiisi. Kostja esitatud fotod ei tõenda, et paneelid ei vasta keskmisele kvaliteedile. On tõendamata, et paneelidel ei ole pakkumises nr 15094_14_2 kokkulepitud omadusi. Hageja poolt kostjale müüdud paneelid sobivad teatud eriliseks otstarbeks, milleks kostja seda vajab ja mida hageja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Tunnistaja EA ütluste kohaselt olid paneelid pakendite avamisel visuaalselt korras. Probleem tekkis paneelide paigaldamisel, kuna need ei istunud omavahel korralikult kokku. Paigaldamiseks puhastati sooned ja sinna paigaldati tihend, mis oli hageja juhendi järgi soovituslik, kuid ehitusjärelevalve juhtis tähelepanu sellele, et paneelid ei ole tihedalt koos. 2-3 nädalat pärast paneelide seina paigaldamist hakkasid avalduma mullid. Tunnistaja ütluste kohaselt ei tohi paneel selline olla. Hageja pakkus küll paneelide väljavahetamist, kuid need olid juba seinas ja kostjal ei olnud aega oodata. Kostja väitel ei olnud võimalik paneele ühendada, kuna tihendeid ei saadetud, kuid tõendamata on väide, et paneelid peavad käima kokku nagu legoklotsid. Tõendamata on kokkulepe montaaživahu ja tihendite müümise kohta koos paneelidega.
17.Paneelid omavad nõuetekohast kvaliteeti. Kuna paneelide tellimusest ei nähtu, millises kvaliteedis pooled kokku leppisid, pidid need olema keskmise kvaliteediga. Fotodelt nähtub, et paneelidel esineb muhke (mulle). Kohtu hinnangul vastavad paneelid lepingutingimustele kvaliteedi osas, s.o paneelid on keskmise kvaliteediga. Kostjal on ehitusettevõtjana kohustus ehitada kvaliteetselt ja ohutult. Seega olid paneelid nõuetele vastavad. Kostja ei tõendanud, et paneelid olid puudustega, mille tõttu nõuab tellija suures mahus parandustööde tegemist. Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS võttis ehitusobjekti vastu ja maksis kostjale kogu lepingutasu. Tähelepanuta tuleb jätta tõend selle kohta, et Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS on hoones üürnik. Omanikujärelevalve osundas olulistele puudustele seoses paigaldatud paneelide kvaliteediga. Omanikujärelevalve hinnangu kohaselt on paneelide katteplekk südamikust lahti või lahti tulnud ja paneelide tolerantsid ei ole tõenäolisel tagatud, kuid need muutuvad sõltuvalt ilmast.
18.Vaidlusalustel paneelidel on kokkulepitud omadused, kuna need on paigaldatud hoonele ja sobivad omaduste tõttu kasutamiseks. Kostja ei soovinud hageja pakutud hinnaalandust ega paneelide väljavahetamist. Ta võttis seega paneelid vastu. Järelikult olid paneelid paigaldamiseks sobilikud ka koos puudustega. Kõik paneelid töödeldi objektil ümber ja need olid selliselt hoonele paigaldamiseks kasutuskõlblikud. Asjakohatu on väide, et kostjal oli leping konkreetsete tähtaegadega ja ta ei saanud oodata, millal uued paneelid tulevad. Kui paneelid oleks olnud kasutuskõlbmatud, ei oleks kostja paneelide vahetamisest loobunud ja neid hoonele paigaldanud. Seega võttis kostja lepingu täitmise vastu ja tal on arvete tasumise kohustus.
19.Kuna paneele ei paigaldanud hageja, ei tule analüüsida, kas need ei vasta lepingutingimustele tulenevalt nende ebaõigest paigaldamisest.
20.Põhjendatud on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras perioodi eest 10.09.2015 kuni 07.12.2015. Viivisekalkulaatori kohaselt on viivis selle perioodi eest 313,11 eurot. Kuna hageja nõudis viivist 308,83 eurot, tuleb see välja mõista selles summas.
21.Kostja menetluslik tasaarvestamisavaldus ei välista hageja nõude maksmapanemist. Kostja hinna alandamise arvestus ei ole korrektne. Kostja saaks hinda alandada üksnes 09.09.2015 tarnitud paneelide osas, mitte kõikide paneelide osas, mida hageja talle kunagi on müünud. Seega on hinna alandamise avaldus põhjendamatu ja kostjal ei ole nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada.
Apellatsioonkaebus
22.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi menetlemiseks tagasi maakohtusse eelmenetluse staadiumist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
23.Kaebuse kohaselt jättis kohus hindamata tõendid paneelide puuduste kohta ega võtnud seisukohta kostja väidete osas. Kohus piiritles vaidluse eseme alles kohtuotsuses, lugedes üllatuslikult paneelide teise tarne iseseisvaks müügilepinguks, mille osas ei ole pooled kokku leppinud paneelide kvaliteedis. Kohus järeldas tõenditele toetumata, et müüdud paneelid olid keskmise kvaliteediga.
24.Kohus jättis olulised asjaolud välja selgitamata ja eelmenetluse eesmärgi täitmata, mis mõjutas oluliselt asja lahendamise tulemust ja viis üllatusliku otsuse tegemiseni. Kostjal oli õigus esitada hagejale hinna alandamise avaldus kogu praakpaneelide koguse kohta. Kohus ei põhjendanud, miks ta leidis alles otsuses, et vaidlus piirdub üksnes hageja teise paneelide tarnega. Pooled pidasid lepinguks hageja poolt isotermiliste paneelide valmistamist ja müüki kogu ehituse tarbeks. Kohus ei selgitanud välja vaidluse olulisi asjaolusid, ei arutanud pooltega võimalikku kvalifikatsiooni ega selgitanud võimalust oma seisukohti õigusliku kvalifikatsiooni osas tõenditega toetada.
25.Kohus kvalifitseeris ebaõigesti nõude materiaalõigusliku aluse. Hageja mitte ei müünud kostjale isotermilisi paneele kui kaupa, vaid tootis need vastavalt kostja esitatud projektile. Tegemist oli seega töövõtu-, mitte müügilepinguga. Ka asja materjalist nähtub, et tegemist on teise tarnega ühe ja sama lepingu koosseisus. Kohus jättis õigussuhte võimaliku kvalifikatsiooni pooltega arutamata. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mille tõttu on kostjal õigus rikkumise tõendamiseks esitada ringkonnakohtule uusi asjaolusid ja tõendeid.
26.Kohus rikkus kohustust anda hinnang kõigile tõenditele ja väidetele. Kohus ei põhjendanud millegagi seisukohta, et tihend ei olnud vajalik. Kohus jättis hindamata kostja tõendid, sh hageja pakkumise, milles on tihendusmass ja tihend märgitud. Samuti jättis kohus arvestamata, et hageja ise kinnitas tihendi ja tihendusmassi vajalikkust oma 10.11.2016 menetlusdokumendis. Kui kohus leidis, et poolte nõuded või seisukohad olid ebaselged või et vaidlus väljub hagi piiridest, oleks kohus pidanud seda pooltele selgitama. Kui kohus leidis, et mingi väite kohta puuduvad tõendid, pidi ta seda poolega arutama. Kohus seda ei teinud.
27.Sisuliselt kohus tuvastas otsusega paneelide puudused, kuid luges ühelegi tõendile või õigusnormile toetumata tõeseks hageja paljasõnalise seisukoha, nagu ei oleks paneelide puuduste kõrvaldamine mahukas ja kulukas. Otsus on selliselt olulises osas põhjendamata.
28.Kohus leidis ebaõigesti, et kostja ei tõendanud, et paneelid ei vastanud standardile ja kvaliteedile. Kostja esitas vastavad tõendid 18.01.2016 vastuses hagile, kuid kohus neile hinnangut ei andnud. Seejuures väitis kohus üllatavalt ja tõenditele toetumata, et isotermilised paneelid pidid vastama keskmisele kvaliteedile. Kohus ei tuvastanud väidetavat keskmist kvaliteeti ega paneelide sellele vastavust ühegi tõendiga. Keskmise kvaliteedi määratlemise vajadust ei ole pooltega ka arutatud. Pooled ei leppinud kokku mitte keskmises kvaliteedis, vaid kvaliteedis, mis on kindlaks määratud standardiga EVS-EN 14509:2013 ja seda kvaliteeti järgib ka hageja tootekataloog.
29.Kohus rikkus kõigile kostja väidetele ja tõenditele hinnangu andmise kohustust ning jättis otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Kui kohus leidis, et kostja ei ole oma väiteid paneelide puuduste osas piisavalt tõendanud, pidi ta tõendamise vajadust kostjale selgitama oluliselt varem, kui alles kohtuotsuses.
30.Maakohus omistas alusetult hageja väite paneelide kui legoklotside kohta hoopis kostjale. Hageja selline väide oli ka meelevaldne ja paljasõnaline. Kostja tõendas paneelide ühenduvust, kontaktpindade profiile ja lubatud tolerantse hageja tootekataloogiga, samuti seda, et tarnitud paneelid ei vastanud tootekataloogis esitatud parameetritele.
31.Kohus ei võtnud arvesse fakti, et hagejale pidid paneelide varjatud puudused olema teada muudele objektidele tarnitud analoogsete paneelide puuduste alusel.
32.Kohus ei põhjendanud õiguslikult, miks kostja hinna alandamise avaldus ei kuulu rahuldamisele, kuigi on tõendatud, et kattepleki eraldumine isolatsioonikihist ei ole isotermilistel paneelidel lubatud.
33.Maakohus leidis hageja paljasõnaliste seisukohtade alusel, et paneelide vigastused tekkisid kruvide liigse pingutamise tõttu. Paneelid paigaldas hageja koostööpartner Nobel Grupp, kes on professionaalne paigaldaja. Kruvide kinnitusest tekkinud lohkude osas poolte vahel vaidlust ei ole, sest paneelide kinnitamine ei põhjustanud kattepleki eraldumist isolatsioonikihist. Kohus jättis hindamata asjatundjate arvamused (sh Unkas OÜ hinnangu, ehitusjärelevalve esindaja SK hinnangu ja Skone Grupp hinnapakkumise Põltsamaa Hooldekodu seina remondiks).
34.Maakohus leidis ebaõigesti, nagu oleks kostja ise loobunud paneelide väljavahetamisest. Praakpaneele ei ole hageja kunagi lubanud välja vahetada. Hageja lubas kompenseerida kontaktpindade puhastamise ja tihendite maksumuse, kuid jättis ka selle lubaduse täitmata. Kattepleki eemaldumine isolatsioonikihist oli varjatud puudus. Suuremad õhumullid tekkisid kiiremini piirkonnas, kus paneelid jäid otsese päikese kätte. Need paneelid lubas hageja välja vahetada, kuid seda ta ei teinud. Vastus apellatsioonkaebusele
35.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi saata tagasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
37.Ringkonnakohtu hinnangul ei täitnud maakohus TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid. Eelmenetluses peab kohus TsMS § 392 lg 1 järgi eelkõige välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja asja lahendamisele kohaldatava õiguse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eeltoodut järginud.
38.TsMS § 363 lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses muu hulgas hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse ja hagihind.
39.Maakohus jättis tähelepanuta, et hagiavalduses esile toodud asjaolud ei ole selged. Hageja tugines hagiavalduses kostja tellimuste alusel tehtud pakkumistele nr-d 15094_10_2 ja 15094_14_2, mis asuvad I kd lk 9 ja lk 12 (pakkumiste summad vastavalt 15 963,18 eurot ja 20 729,91 eurot). Hagiavalduse kohaselt tasus kostja ettemaksuarve 4788,95 eurot ja
jättis tasumata arved nr IZO907 summas 13 977,35 eurot ja IZO908 summas 1974,49 eurot (arved I kd lk 15 ja lk 16). Pakkumistel ja arvetel kajastatud summad ei ole võrreldavad. Maakohus ei ole hagejalt nõude kujunemise kohta täpsustust küsinud. Maakohus jättis ka tähelepanuta asjaolu, et hageja täiendas 30.03.2016 hagi uue viivisearvestusega (II kd lk 1-3). Seda nõude kohta maakohus otsust ei teinud.
40.Asja lahendamisel tuvastas maakohus, et pooled sõlmisid pakkumise nr 15094_10_2 alusel müügilepingu summas 20 729,91 eurot. Tegelikult on selle numbriga pakkumise summa 15 963,18 eurot (I kd lk 9). Samuti tuvastas kohus, et kostja poolt on tasutud ettemaksuna 4788,95 eurot ning arvete nr IZO907 ja nr IZO908 järgi on tasumata 15 951,83 eurot. Liites kokku maakohtu poolt tuvastatud tasutud ja tasumata summad, on tulemuseks 20 740,78 eurot, mitte kohtu märgitud müügilepingu summa 20 729,91 eurot ega kohtu viidatud pakkumise summa 15 963,18 eurot. Maakohus jättis täitmata esmase eelmenetluse nõude määratleda selge vaidluse ese (TsMS § 392 lg 1 p 1). Kui hageja nõue ei ole selge ja hagi aluseks olevad asjaolud on välja toodud puudulikult, peab kohus juhtima sellele hageja tähelepanu, tegema talle ettepaneku hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ja andma selleks tähtaja (TsMS § 3401 lg 1).
41.Samuti ei teinud maakohus kindlaks, kas Põltsamaa Hooldekodu ehitamiseks vajalike paneelide müümiseks sõlmiti üks müügileping, mida täideti ositi, nagu väitis kostja maakohtus, või sõlmiti erinevate pakkumiste alusel mitmeid lepinguid. Eeltoodu on asja lahendamiseks oluline, sest lepingut (lepinguid) hinnates tuleb teha muu hulgas kindlaks, kas müügilepingu (lepingute) esemeks olid ka kinnitusvahendid ja PVC tihendid, nagu need olid märgitud 25.06.2015 pakkumises nr 15094_11 (I kd lk 183,184) ja kas hageja rikkus müügilepingut, kui jättis need koos paneelidega kostjale kätte toimetamata. Samuti ei teinud maakohus eelmenetluses selgeks, millistele kvaliteedinõuetele pidid hageja müüdud paneelid vastama.
42.Asja materjalist ei nähtu ka seda, et maakohus oleks pooltega arutanud nõude võimalikku kvalifikatsiooni. Kohus peab juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust. Kohus peab täitma eelnimetatud kvalifitseerimis- ja selgituskohustust ning pooled peavad avaldama oma seisukohad üldjuhul eelmenetluses (vt TsMS § 329). Käesolevas asjas eelmenetlust sisuliselt ei toimunudki. Üksnes menetlusosaliste seisukohtade esitamist ei saa pidada nõuetekohaseks eelmenetluseks.
43.Olulisi puudusi on ka kohtuotsusel. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsus ei tohi olla vastuoluline. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1). Otsuse põhjendavale osale esitatud nõuded on sätestatud TsMS § 442 lg-s 8. Selle kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus eeltoodut ei järginud.
44.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis suure osa tõendeid otsuse tegemisel hindamata ja ei põhjendanud, miks ta neid ei arvestanud. Maakohus tegi mitmeid järeldusi, milleni jõudmine jääb kohtuotsusest ebaselgeks.
45.Nimelt leidis maakohus, et hageja poolt kostjale üle antud paneelid vastavad lepingutingimustele. Maakohus põhjendas seda sellega, et kostja võttis hagejalt paneelid vastu, ta ei tagastanud neid ja kasutas hoone ehitamisel. Samas tugines kohus järgmisele:
kostja poolt hagejale 14.09.2015 saadetud e-kirjas on märgitud, et kõikidel paneelidel tuleb sooned liigsest täitevahust puhastada, paneeli plekk on mitmest kohast soojustuse küljest lahti lasknud ja et kostjal on tekkinud lisakulutused seoses puuduoleva isepaisuva tihendi ja tihendusmassiga. Hageja pakkus kostjale 05.10.2015 hinnaalandust 6900 euro võrra kogu projekti maksumusest ja selgitas, et tihend ei ole vajalik. Kostja esitas 12.10.2015 hagejale nõude allahindluse, lisatöötluse ja puuduvate paigaldusmaterjalide kohta. Samuti märkis maakohus, et fotodelt nähtub, et paneelide kontaktpinnad on kaetud isolatsioonivahu jääkidega ja nende ühenduspinnad ei sobi kokku. Samuti on nähtav kattepleki mõningane eraldumine. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas tõendavad eelmärgitud kirjad ja fotod paneelide vastavust lepingutingimustele. Seda enam, et maakohus ei selgitanud eelmenetluses välja, millistele tingimustele pidid paneelid vastama. Maakohus viitas ka hageja seisukohale, et paneelidel oli montaaživahu jäägid, mille kõrvaldamine ei ole hageja arvates mahukas ega kulukas, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa selle alusel teha järeldust paneelide lepingutingimustele vastavuse kohta.
46.Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et kuna kostja on ehitusettevõtja ning tal on kohustus ehitada kvaliteetselt ja ohutult, olid paneelid seega nõuetele vastavad. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest asjaolust, kas kostja on ehitusettevõtja või mitte, ei saa teha järeldust paneelide nõuetele vastavuse kohta. Maakohus leidis seejärel, et kuigi fotodelt nähtub, et paneelidel on muhke (mulle), on need keskmise kvaliteediga. Kohus ei põhjendanud, mille alusel ta sellise järelduse tegi. Samas lõigus viitas kohus omanikujärelevalve hinnangule, milles on osundatud olulistele puudustele paneelide kvaliteedis (katteplekk on südamikust lahti või lahti tulnud ja paneelide tolerantsid ei ole tagatud).
47.Asja materjalist ei nähtu, et kohus oleks eelmenetluses välja selgitanud keskmise kvaliteedi nõudeid ja oleks seda küsimust pooltega arutanud. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud kostja väidet, et paneelid pidid vastama hageja tootekataloogis esitatud standardile ega tõendeid selle kohta, et vaidlusalused paneelid sellele ei vastanud (I kd lk 190, II kd lk 66-67, II kd lk 165 pöördel). Kui paneelid pidid vastama kokkulepitud standardile, st kokkulepitud omadustele, ei oma keskmine kvaliteet asja lahendamisel tähtsust. Maakohtul tuleb eeltoodud asjaolud välja selgitada.
48.Kostja ei pidanud tõendama väidet, et paneelid peaks käima kokku nagu legoklotsid, nagu maakohus otsuses leidis. Kostja ei ole sellist väidet esitanud ja seega ta ei pidanud seda ka tõendama.
49.Maakohtu otsus on vastuoluline ka osas, milles kohus tuvastas, et kostja hinna alandamise avaldus on põhjendamatu. Kohus põhjendas seda sellega, et kostja saaks hinda alandada üksnes 09.09.2015 tarnitud, mitte kõigi paneelide osas. Samas ei arvestanud maakohus kostja hinna alandamise avaldusega ka osaliselt ega põhjendanud, miks ta seda ei teinud. Eelnevalt leidis maakohus (otsuse p-d 22-25), et hageja poolt kostjale üle antud paneelid vastavad lepingutingimustele. Seega ei saa sellisel juhul olla tegemist olukorraga, kus kostja võttis vastu kohustuse mittekohase täitmise ja hinna alandamise küsimust ei tõusetugi.
50.VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Müügilepingu järgi võib ostja alandada ostuhinda, kui on täidetud järgmised materiaalsed eeldused: müügileping on kehtiv; müüja ei ole täitnud kohustust kohaselt – eelkõige on andnud üle lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja, müüja vastutab asja puuduse eest; müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-17-12 p 11, 3-2-1-129-12 p 14, 3-2-1-85-13 p 10) Hinna alandamise eeldusi peab tõendama hinna alandamisele tuginev pool (vt Riigikohtu lahendit
nr 3-2-1-17-12 p 16). Seega, kui kohus teeb kindlaks, millise lepingu või lepingud pooled sõlmisid (apellatsioonkaebuses väidab kostja esmakordselt, et tegemist oli töövõtulepinguga), millistele omadustele pidid paneelid vastama ja leiab, et need olid puudustega ning hinna alandamine on kehtiv, saab kostja keelduda alandatud hinda ületavas osas ostuhinna tasumisest (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-80-08 p 32). Nagu juba eespool märgitud, peab kostja hinna alandamise aluseks olevaid asjaolusid ja summa kujunemist tõendama. Samuti peab maakohus pärast nõude kvalifitseerimist kontrollima, kas antud juhul ei esine hinna alandamise piiranguid, mis on sätestatud VÕS §-s 224 (müügileping) või §-s 648 (töövõtuleping).
51.Eelmenetluse puudused ei ole antud juhul ringkonnakohtu poolt kõrvaldatavad ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud juhul võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest hageja nõue on ebaselge, välja on selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, st puudub materjal, mille põhjal saaks ringkonnakohus asja ise lahendada.
52.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul läbi viia TsMS §-le 392 vastav eelmenetlus. Selle käigus tuleb maakohtul välja selgitada hageja nõue. See tähendab, et maakohus peab tegema hagejale ettepaneku hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks kohtu määratud tähtajaks. Seejärel tuleb teha kostjale ettepanek esitada oma seisukohad ja vastuväited. Kohtul tuleb välja selgitada tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja otsustada tõendite lubatavus, samuti asja lahendamisele kohaldatav õigus. Alles pärast seda on võimalik asi lahendada ning teha kohtuotsus, mis vastab TsMS § 436 lg-s 1, § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele.
53.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
54.Apellatsioonkaebusele lisatud uue tõendi vastuvõtmise otsustab maakohus asja uuel menetlemisel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Indrek Parrest
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.