2-19-3467
Kohus
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.08.2019. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-3467
Tsiviilasi
Osaühingu Baltasar Liising hagi Txxxx Pxxxxxx vastu liisinglepingust tuleneva põhinõude summas 295,43 eurot, intressi summas 11,13 eurot, viivise summas 18,54 eurot, lepingu haldustasu summas 30 eurot, leppetrahvi summas 200 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 5 eurot ja liisingueseme tagastamisega viivitamise leppetrahvi summas 8330 eurot nõudes
Hagihind
8890,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Baltasar Liising (registrikood 12877197; asukoht Sepa tn 26, 51013 Tartu); Hageja lepinguline esindaja: Talis Toompere; Lepinguline nõustaja: Rainer Loo Konsultatsioonibüroo Nemo Consult OÜ, postiaadress: Lembitu 1E-208, 50406 Tartu, telefon 510 2205, e-post: [email protected]; Kostja: Txxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, telefon +xxxxxxxxxxxxx, e-postx
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 6 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
Jätta OÜ Baltasar Liising hagi Txxxx Pxxxxx vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜ Baltasar Liising kanda
1 (6)
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
Hagi asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.12.2016 liisingulepingu, mille kohaselt andis hageja liisinguandjana kostja kasutusse sõiduauto VOLVO S80. Kostja kohustus tasuma OÜ-le Baltasar Liising tasu liisingueseme kasutamise eest vastavalt liisingulepingu lisaks olevale maksegraafikule ja täitma lepingu üldtingimusi. Kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused korduvalt täitmata, hageja saatis kostjale mitu meeldutuletust. Hageja oli sunnitud liisingulepingu 03.09.2018 teatega ennetähtaegselt 17.09.2018 lõpetama. Ühtlasi palus hageja tagastada oma esindajale sõiduki lepingu ennetähtaegse lõpetamise tähtajaks. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu ülesütlemist ega tuginenud vabandavale asjaolule. Liisinglepingu lõpetamisel võlgnes kostja hagejale 295,43 eurot (graafikujärgsed maksed nr . 17, 18), sissenõutavaks muutunud intressina võlgnevs kostja 11,13 eurot, lepingu haldustasuna 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivistena 18,54 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on liisinguese hagejale tagastamata, kostja võlgnevus hageja ees moodustub alljärgnevast: -põhivõlg 295,43 eurot; -intressivõlg 11,13 eurot; -lepingu hooldustasu võlgnevus 30 eurot; -Viivis perioodil 08.05.2018-06.03.2019 summas 18,54 eurot; -võlgnevuse sissenõudmiskulu 5 eurot (lepingu p.7.7.3.3.); -leppetrahv 200 eurot (lepingu p. 7.12); -tasu liisingueseme tagastamata jätmise eest (49 eurot päevas vastavalt lepingu p. 7.11) summas 8330.- eurot alates 17.09.2018-06.03.2019 (170 päeva). Hageja tugineb nõude esitamisel VÕS §-le 8 lg.1, lg.2, § 361, § 76 lg.1, lg.3, § 82 lg.1, § 100, § 101 lg.1 p.1, § 113 lg.1, § 367 lg.1, § 158 lg.1, § 1132 lg.1. Hageja on nõus kirjaliku 2 (6)
menetlusega ja taotleb TsMS § 407 lg.1 alusel tagaseljaotsuse tegemist kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja võlgnevuse: põhinõude summas 295,43 eurot, intressi summas 11,13 eurot, viivise summas 18,54 eurot, lepingu haldustasu summas 30 eurot, leppetrahvi summas 200 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 5 eurot ja liisingueseme tagastamisega viivitamise leppetrahvi summas 8330 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda, kohustada kostjat maksma menetluskulude tasumisega viivitamisel viivist, lahendada asi kirjalikus menetluses ja rahuldada hagi TsMS § 407 lg.1 alusel tagaseljaotsusega kui kostja ei ole hagile vastanud. Kohus võttis hagi menetlusse määrusega 28.03.2019 ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama, selgitades mittevastamise õiguslikke tagajärgi. Kohtul ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale hagis näidatud aadressil kätte toimetada (tl.34, 35). Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hageja pöördus politseiasutuse poole, kes väljastas kohtule andmed, et TxxxxxPxxxxx elab ja töötab Soomes, on teadaolev e-posti aadress (tl.38). Kostjale on saadetud hagi menetlusse võtmise määrus koos hagimaterjalidega e-posti aadressil, kostja ei ole dokumentide kättesaamist kinnitanud. Kostjale saadeti menetlusdokumendid paberkandjal hagis märgitud aadressil, mis tagastati kätteandmatult (tl.34). Kostja elukoha andmed rahvastikuregistris puuduvad, sideaadress on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl.33). Kohus helistas 10.05.2019 kostjale rahvastikuregistris oleval telefoninumbril (tl.33), kostja telefon on välja lülitatud. Kohus helistas 10.05.2019 kostjale tema Soome telefoninumbril (AET-ist nähtav), telefon on välja lülitatud. Hageja taotlusel määras kohus menetlusdokumentide kättetoimetamise kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohus määrusega 01.07.2019 määras kostjale Tzzzz Pzzzzz hagiavalduse kättetoimetamise väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel koos kohustusega vastata kohtule 21 päeva jooksul arvates avalikult kättetoimetamisest. Hagiavalduse kättetoimetamise kuupäev on 18.07.2019 (tl.47), kostja ei ole kohtule vastanud. TsMS § 317 lg.5 alusel loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatuks 18.07.2019. Kuna menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud, kuid kostja ei ole kohtule vastanud, on täidetud eeldus tagaseljaotsuse tegemiseks TsMS § 407 alusel. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.
Kohus leiab, et esitatud hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna hagi jäetakse rahuldamata tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg.6 alusel, esitab kohus kohtuotsuses sisulise põhjenduse TsMS § 442 kohaselt. Kohus tegi hagiavalduse ja esitatud tõendite alusel kindlaks järgmised faktilised asjaolud: 1)Pooled sõlmisid liisingulepingu 6.12.2016.a (tl.9), mille kohaselt liisitav sõiduk VOLVO S80, väljalaskeaasta 2002. Liisingueseme maksumus 3200 eurot, millest liisinguvõtja tasunud esmase sissemakse 1000 eurot, kasutusse võetav krediidisumma 2200 eurot. Liisingu liikkapitalirent, osamaksete arvuga 18, makse suurus 168,27 eurot, krediidi kogukulu 3178,94 eurot. 2) liisingulepingu juurde kuuluv maksegraafik (tl.12) näitab 18 osamakset, millest esimene 8.01.2016, 17.makse 8.05.2017 summas 168,27 eurot, 18.makse 8.06.2017 summas 168,27 eurot.
3 (6)
3)6.12.2017 on vormistatud sõiduki üleandmise akt Txxxx Pxxxxxxx (tl.20). 4)8.06.2018 on kostjale saadetud meeldetuletus maksmata arvest (tl.26) ja 19.06.2018 saadetud teine meeldetuletus maksmata arvest (tl.27). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, millises summas on maksmata võlgnevus. 5)01.08.2018 on kostjale saadetud nõudekiri võlgnevuse tasumiseks (tl.23), millest nähtub, et kostja võlgnevus maksegraafiku järgi on 445,06 eurot. Tasumise tähtaeg on määratud kostjale hiljemalt 06.08.2018. 6)03.09.2018 on kostjale saadetud võlgnevuse tasumise nõudekiri, milles koguvõlgnevus summas 446,01 eurot (tl.24) tasumise tähtajaga 17.09.2018. Selles kirjas sisaldub ka lepingu ülesütlemise teade, milles kohustatud kostjat andma liisingueseme hagejale üle hiljemalt 17.09.2018 ning osalema liisingueseme müügiprotsessis. Neist tõenditest tulenevalt teeb kohus esmase järelduse, et pooltevahelise liisinglepingu juurde kuuluv maksegraafik (tl.12) sisaldab ilmselt ebaõigeid aastaarve: kui pooled on sõlminud liisinglepingu 6.12.2016 (sh. sama kuupäev on digitaalaallkirjades tl.10,11), siis ei ole loogiline ega asjaoludega kooskõlas, et juurdekuuluv maksegraafik algab tasumise kohustusega 8.jaanuaril 2016. Seega võib olla tegemist trükiveaga aastaarvude trükkimisel ja maksed peaksid graafiku järgi toimuma alates 8.01.2017 kuni 8.juunini 2018. Et tegemata maksed pärinevad aastast 2018, järeldub ka kostjale saadetud 01.08.2018 nõudekirjast (tl.23) ja nõude kalkulatsioonist (tl.25), milles on kirjas graafikujärgse makse number 17 kuupäevaga 08.05.2018 ja makse nr. 18 kuupäevaga 08.06.2018. Kostjale saadetud nõudekirjast 01.08.2018 nähtub, et sel päeval on kostja võlgnevus lepingu järgi 445,06 eurot, lepingu ülesütlemiskirjas 03.09.2018 on võlgnevus summas 448,01 eurot. Ka hagiavalduses on kirjas, et kostja võlgneb põhivõlana 295,43 eurot graafikujärgsete maksete 17 ja 18 eest. Seega on hageja lepingu üles öelnud pärast seda kui kostjal on võlgnevus kahe graafikujärgse makse ulatuses. Need on lepingu viimased maksed, s.t. muid graafikujärgseid võlgnevusi ei saa lisanduda. Pooltevahelise liisingulepingu üldtingimused (tl.15-17) p.8 reguleerib lepingu lõppemist ja ülesütlemist, s.h. p. 8.3 järgi on liisinguandjal õigus mõjuval põhjusel leping ennetähtaegselt üles öelda. Eelkõige loetakse mõjuvaks põhjuseks järgmist (p.8.3.9): liisinguvõtja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja liisinguandja on andnud tarbijast liisinguvõtjale edutult vähemalt kahenädalase .... tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Käesolevas asjas on tõendatud, et kostja on olnud viivituses kahe üksteisele järgneva tagasimaksega. Kui kostjale on teatatud 01.08.2018, et tema võlgnevus hageja ees on 445,06 eurot, siis see summa ei ulatu kolme tagasimakse summani. Maksegraafiku järgi on kostja ühe makse suurus 168,27 eurot, kolme makse suurus on 504,81 eurot. Ka hageja kirjutab hagis, et võlgnevus on kahe makse osas – 17. ja 18.makse, s.t. kaks viimast makset. Seega on hageja öelnud kostjale lepingu üles vastuolus liisingulepingu ültingimuste p.8.3.9. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liisinguleping on tarbijakrediidileping, mida reguleerivad ka VÕS § 402-§ 421 sätted. VÕS § 416 lg.1 sätestab: Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja 4 (6)
ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sellisest seadusesättest tuleneb, et seadusandja on sätestanud piirangud osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu erakorralisele ülesütlemisele ja piiranud erakorralise ülesütlemise võimaluse olukorrani, kus tarbija võlgnevus on vähemalt kolme järjestikuse osamakse eest (kolme järjestikuse osamakse summa). Käesolevas asjas on kahtlusteta tõendatud, et kostja võlgnevus on kahe osamakse eest ja seda kinnitab hageja ka hagiavalduses. VÕS § 21 järgi on käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega on liisingulepingu ülesütlemine hageja poolt toimunud VÕS § 416 lg 1 sätete rikkumisega ja hagejal ei ole alust nõuda VÕS § 367 lg.1 järgi kostjalt liisingulepingu ülesütlemise tagajärgedena kõigi kulude pluss leppetrahvide hüvitamist liisinguandjale. Riigikohus lahendis 3-2-1-1-07 p.24 on öelnud, et Liisinguandja saab tarbijaga sõlmitud liisingulepingu kui tarbijakrediidilepingu ühepoolselt lõpetada, kui on täidetud VÕS §-des 416 ja 417 sätestatud täiendavad eeldused, mh tarbija makseviivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega, võlgnevuse tasumiseks vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja määramine ja läbirääkimiste pakkumine. Nimetatud regulatsioon on VÕS § 421 järgi tarbija kasuks imperatiivne, st sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kuna liisingulepingu ülesütlemiseks vajalikud materiaalsed eeldused ei olnud täidetud, on kostjale esitatud liisinglepingu ülesütlemisavaldus tagajärjetu ega toonud kaasa liisinglepingu lõppemist. Et hagejapoolne liisinglepingu ülesütlemine ei toonud kaasa liisinglepingu lõppemist, ei saa hagi rahuldada liisinglepingu ülesütlemisest tulenevatel alustel ega ülesütlemisest tulenevate nõuete summades. TsMS § 43 lg.1 sätestab: Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Ehkki kohus lahendab asja tagaseljaotsusega ja hagile ei ole vastuväiteid esitatud, tuleb kohtul õigust kohaldada TsMS §-st 438 lg.1 tulenevalt omaalgatuslikult. Riigikohus lahendis 3-2-1-1-07 p.25 on öelnud: Eelnevast tulenevalt tuleb tarbijakrediidilepingust liisingulepingu ülesütlemisel lähtuda paralleelselt nii VÕS § 416 lgst 3 kui ka VÕS § 367 lg-test 1 ja 2. Oluline on seejuures VÕS § 421, mille kohaselt on VÕS § 416 lg 3 tarbija kaitseks imperatiivne, st liisingulepingus tarbijaga ei saa ette näha nimetatud sättega, aga seega ka VÕS § 367 lg-tega 1 ja 2 võrreldes tarbijale kahjulikumaid tingimusi. OÜ Baltasar Liising hagi Tanno Põldma vastu ei ole õiguslikult põhjendatud. Neil asjaoludel ja TsMS § 407 lg.6 alusel jääb hagi rahuldamata. Puutuvalt hagis esitatud nõudesummadesse märgib kohus, et liisingulepingu olemuslik tingimus on liisinguandja rikastumise keeld. Liisinguandja ei tohi liisingulepingu ülesütlemise abil rikastuda ehk sattuda varaliselt paremasse olukorda, kui ta oleks olnud liisingulepingu nõuetekohase täitmise korral (Riigikohus 3-2-1-29-06 p.28). See tähendab, et olukorras, kus liisinguvõtja tasumata maksete summa on üksnes 295,43 eurot, puudub liisinguandjal võimalus nõuda liisinguvõtjalt liisingueseme tagastamist ja tasu maksmist liisingueseme tagastamata jätmise eest summas (8330 eurot), mis ületab mitmekordselt liisingueseme väärtuse. Liisinguandja liisingulepingu ülesütlemise tagajärjel tekkiv kulutuste hüvitamise nõue peab arvestama VÕS § 367 lg.2, lg.3 tingimustega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5 (6)
TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Puudub vajadus analüüsida ja hinnata hageja menetluskulude nimekirja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.