Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2019, Rapla Tsiviilasja number 2-18-132457 Tsiviilasi Kaarup Vara OÜ hagi Kristjan Zeineti vastu tekitatud kahju väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 811,31 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Kaarup Vara OÜ (reg nr 11423703, Rääma 84, Pärnu), hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Tõnis Karlep (e-post: [email protected]); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa (advokaadibüroo Valge & Uiga, Vanemuise 21a, Tartu, e-post: [email protected]); kostja Kristjan Zeinet (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx xx, xxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, e-post:) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon 1)Välja mõista Kristjan Zeinetilt 756,91 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 680 eurot alates 06.05.2019 kuni kohase täitmiseni Kaarup Vara OÜ kasuks. 2)Jätta menetluskulud Kristjan Zeineti kanda. 3)Välja mõista Kristjan Zeinetilt menetluskulud 997 eurot Kaarup Vara OÜ kasuks. 4)Välja mõista Kristjan Zeinetilt viivis menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 2 sätestatud määras kuni täitmiseni Kaarup Vara OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja R.Hallemaa palub kostjalt välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitis 680 eurot, viivis 76,91 eurot ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni tasumiseni, menetluskulud, viivis menetluskuludelt. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja sõlmisid 23.09.2016 müügilepingu veoauto Scania registreerimismärgiga xxx xxx müümiseks. Müügilepingu kohaselt läks omandiõigus müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Kostja ei esitanud Maanteeametile nõuetekohast taotlust omandi andmete muutusest tulenevaks registriandmete muutmiseks. Eesti Liikluskindlustuse Fond esitas 07.08.2017 hagejale makseteatise nr 394460 summas 175 eurot. Eesti Liikluskindlustuse Fond esitas 06.11.2017 hagejale makseteatise nr 434997 summas 505 eurot. Sõiduk kustutati hageja taotlusel liiklusregistrist 15.11.2017 ning omanikuvahetus vormistati 08.02.2018. Hageja esitas kostjale 07.03.2018 tähitud kirja nõudes tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ei võtnud tähitud kirja vastu ning hoiutähtaja möödudes tagastati kiri hagejale. Müügilepingust 23.09.2016 nähtub, et hageja kohustus kostjale sõiduki Scania reg nr xxxxxx üle andma ja kostja kohustus sõiduki vastu võtma ja tasuma ostuhinna. Koos sõidukiga annab hageja kostjale üle sõiduki registreerimistunnistuse ja muud sõidukit puudutavad dokumendid. Omandiõigus sõidukile läheb hagejalt kostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. AÕS § 92 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 94 sätestab, et kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-138-10 kohaselt vallasomand läheb AÕS § 92 lg 1 järgi üle, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale, s.t vajalik on nii asja valduse faktiline üleandmine kui ka asjaõiguskokkulepe omandi üleandmise kohta. Omandi üleminek peab selle järgi olema ka väljapoole äratuntav, mida väljendab valduse muutumine. Üksnes erandlikult võimaldab AÕS § 94 anda omand üle selliselt, et asi jääb võõrandaja valdusse eeldusel, et pooled lepivad kokku kaudse valduse (väljanõudeõiguse) andmises omandajale ja sõlmivad asjaõiguskokkuleppe omandi üleandmise kohta. Müügilepingu 23.09.2018 sätetest nähtub, et pooled on kokku leppinud sõiduki Scania omandiõiguse ülemineku ajas hagejalt kostjale pärast müügilepingu allkirjastamist 23.09.2016. AÕS kommenteeritud väljaande § 94 kohaselt asendab vallasasja valduse üleandmist võõrandaja ja omandaja vaheline leping, millega omandaja saab asjale kaudse valduse. Seega peab tegemist olema konkreetse, § 33 lg 2 eeldustele vastava lepinguga, mis sätestab mõlema poole selgelt sisustatud õigused ja
kohustused vallasasja suhtes. Otsese-kaudse valduse suhte olemus peab olema kindlakstehtav. Pooltevahelisest õigussuhtest peab tulenema omandaja kui kaudse valdaja väljanõudeõigus otsese valdaja vastu, mis võimaldab kaudsel valdajal asja valduse vahendussuhte lõppedes oma otsesse valdusse saada. Seega peab kokkulepe sisaldama vähemalt mingisuguseid orientiire, millal või missugustel tingimustel tekib omandajal võimalus asi oma vahetu faktilise võimu alla võtta. AÕS § 94 kohaselt eeldatakse otsese-kaudse valduse suhte loomiseks võõrandaja ja omandaja vahel lepingu sõlmimist. Hageja väidab, et kuna pooled leppisid kokku omandi koheses üleminekus, siis anti sõiduki valdus üle hagejalt kostjale lepingu sõlmimisest. Alternatiivselt leiab ta, et AÕS § 94 kohaselt on vallasasja võõrandamine võimalik ka asja jätmisega võõrandaja valdusesse. Seetõttu pole tähtsust asjaolul, kas ja millal sai kostja müügilepingu objektiks olnud sõiduki valduse ning hagejal puudub vajadus seda tõendada. Kohus leiab, et vallasomand läheb üle AÕS § 92 lg 1 järgi kui hageja annab asja valduse üle kostjale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle kostjale, s.o vajalik on nii asja valduse faktiline üleandmine kui ka asjaõiguskokkulepe omandi üleandmise kohta. Lepingust ega muudest tõenditest ei nähtu sõiduki omandi üleandmiseks vajaliku sõiduki valduse faktilist üleandmist. Lepingust ei nähtu, et pooled leppisid kokku, et sõiduki valdus antakse üle kostjale vahetult peale lepingu allkirjastamist. Alternatiivselt AÕS § 94 kohaselt pidanuks poolte vahel sõlmitud leping sisaldama kokkulepet, millest nähtuks, et edaspidi loetakse hageja sõiduki Scania otseseks ja kostja kaudseks valdajaks. Kostja kinnitas kohtule telefoni teel 30.08.2019, et talle anti sõiduki Scania valdus üle paar nädalat hiljem lepingu allkirjastamisest. Seega kostja võtab omaks, et müügileping sisaldas poolte tahet sõiduki omandi üleandmiseks kostjale lepingu allakirjutamisest, lugedes hageja lepingu sõlmimisest sõiduki otseseks ja kostja kaudseks valdajaks. Seega ei leidnud antud asjas tõendamist, et sõiduki omand läks kostjale üle alles 07.02.2018. Samuti nähtub müügilepingust, et sõiduki ostja on kostja. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kummutaksid müügilepingus sätestatu. Seega läks kostjale üle omandiõigus müügilepingu objektiks olnud sõidukile registreerimismärgiga xxx xxx müügilepingu allkirjastamise hetkel 23.09.2016. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et omandiõiguse ülemineku seisukohast ei ole tähtsust asjaolul, kas ja millal tehti Maanteeameti liiklusregistris vastavad omandiõiguse üleminekut kajastavad muudatused. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse „Liiklusregistri pidamise määrus1“ § 9 sätestab, et registriandmetel ei ole õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on 09.03.2010 otsuse 3-3-1-94-09 punktis 12 selgitanud, et kolleegium on seisukohal, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile. Tegemist on informatiivse andmekoguga, mida riik, kohaliku omavalitsuse üksus, kohtutäiturid ja notarid kasutavad avalike ülesannete täitmiseks. Registrikannetel on omandiõiguse seisukohast seega üksnes informatiivne tähendus. Eelnevast tulenevalt ei ole omandiõiguse seisukohast määrav, et vaidlusaluse müügilepingu objektiks oleva sõiduki omaniku vahetus on liiklusregistris vormistatud alles 08.02.2018. Kostja jättis sõiduki omanikuna sõiduki registreerimismärgiga xxx xxx kindlustamata. Lähtuvalt LKS §-st 60 tekkis vaidlusalusele sõidukile automaatne kindlustuskaitse. Eesti Liikluskindlustuse Fond esitas 07.08.2017 hagejale kui liiklusregistris märgitud omanikule makseteatise nr 394460 summas 175 eurot ja 06.11.2017 makseteatise nr 434997 summas 505 eurot. Tegemist on sõiduki registreerimismärgiga xxx xxx automaatse liikluskindlustuse maksetega vastavalt perioodi 07.07.2017 kuni 05.08.2017 ning perioodi 06.08.2017 kuni 03.11.2017 eest. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ebaõigetest liiklusregistri andmetest tulenevalt on hagejal kui sõiduki registreerimismärgiga xxx xxx endisel omanikul tekkinud automaatse liikluskindlustuse makse tasumise kohustuse tõttu kahju. Hagejal tekkis kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisest. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule
õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Käesoleval juhul on kostja pärast müügilepingu sõlmimist rikkunud liiklusseadusest tulenevaid sõiduki omaniku kohustusi. Hageja ja kostja vahel 23.09.2016 sõlmitud müügilepingu punkti 4 kohaselt läks kostjale vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist sõiduki registreerimismärgiga xxx xxx omand. LKS § 77 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik peab registriandmete muutmiseks esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Kostja ei esitanud liiklusregistrile sõiduki uue omanikuna vaidlusaluse sõiduki omandi hagejalt kostjale ülemineku teadet. Kohus nõustub hagejaga, et teadet mitte esitades rikkus kostja liiklusseadusest tulenevat sõiduki omanikul lasuvat teavitamise kohustust. Hagejal puudus kohustus pärast müügilepingu sõlmimist sõiduki registrijärgse omanikuna liiklusregistri andmete õigsust kontrollida. Hageja võis eeldada kostja poolt seadusest tuleneva kostja kohustuse täitmist. Vastav teavitamise ja aktiivse tegutsemise kohustus lasub LKS § 77 lg 2 kohaselt üksnes uuel omaniku. Makseteatised esitati hagejale, kui liiklusregistris sõiduki omanikuna kantud isikule. Seda sõltumata asjaolust, et sõiduki tegelik omanik oli alates 23.09.2016 kostja. LKS § 62 lg 2 kohaselt on kindlustuskohustusega isik kohustatud maksma fondile automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakset ajavahemiku eest, mil sõidukil on automaatne kindlustuskaitse. LKS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Hagejal tekkis seega seadusest tulenev kohustus, mis tulenes ebaõigetest liiklusregistri andmetest ja kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisest. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja kohustuse rikkumist ja rikkumisest tulenevat kahju ei muuda olematuks asjaolu, et hagejal endal oleks olnud võimalik liiklusregistrit omanikuvahetusest teavitada. Hagejal puudub vastav teavitamiskohustus. Hageja aktiivne mittetegutsemine enda õiguste kaitseks ei muuda olematuks kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumist ja selle tõttu hagejal tekkinud kahju olemasolu. Kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu tekkis hagejal sõiduki mitteomanikuna liiklusregistri andmetest tulenev kohustus tasuda sõiduki registreerimismärgiga xxx xxx automaatse kindlustuse eest perioodil 07.07.2017 kuni 03.11.2017. Antud perioodil oli sõiduki tegelik omanik kostja. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kui kostja oleks oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud, ei oleks hagejal tekkinud kohustust tasuda Eesti Liikluskindlustuse Fondile automaatse kindlustuse eest 680 eurot. Hageja kohustus tekkis üksnes kostja õigusvastase käitumise tõttu ning hagejal on kohustuslike kindlustusmaksete tasumise kohustuse läbi tekkinud kahju. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 680 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise. Hageja oli kohustatud Eesti Liikluskindlustuse Fondile tasuma sõiduki registreerimismärgiga xxx xxx automaatsest liikluskindlustusest tuleneva kohustuse hiljemalt 06.12.2017. Hagejal tekkis seega kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu kahju hiljemalt 07.12.2017. Hagejal on kahju tekkimisest arvates õigus nõuda kostjalt tekkinud kahju hüvitamist ning kostja on sattunud sellest hetkest alates viivitusse. Kohustuste täitmisega viivitamise tõttu on tekkinud seadusest tulenev viivis summas 76,91 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Käesoleval hetkel on selleks 8 % aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt tasumata põhinõudelt viivist alates hagiavalduse esitamisest (06.05.2019) seaduses sätestatud määras, mis hagiavalduse esitamise hetkel on 8% aastas. Viivise arvestus: ajaperiood 07.12.2017-31.12.2017; 0,149041x25=3.726025; ajaperiood 01.01.2018-30.06.2018; 0.149041x181=26.976421; ajaperiood 01.07.2018-31.12.2018; 0.149041x184=27.423544; ajaperiood 01.01.2019-06.05.2019; 0.149041x126=18.779166.Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis 76,91 eurot ning viivis põhinõudelt kuni kohase täitmiseni VÕS § 367 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning kostja enda menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista järgmised menetluskulud: riigilõivu 175 eurot ning lepingulise esinduse kulud summas 822 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 6,85 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hageja kinnitab, et tema poolt tsiviilasjas nr 2-18-132457 kantud menetluskulud on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja kinnitab, et on menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud kandnud üksnes seoses tsiviilasja nr 2-18-132457 menetlusega. Kuna Kaarup Vara OÜ on käibemaksukohustuslane, siis juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 taotleb hageja menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 määruses tsiviilasjas 3-2-1-4-15 punktis 14 asunud seisukohale, et üksnes erandlike asjaolude esinemise korral on vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande § 175 kommentaari 3.4.3.3 kohaselt ei saa asja hind olla kulude väljamõistmisel määrav. Väiksemate rahaliste nõuete sissenõudmiseks ei saa pidada õigusabi ja esindaja kasutamist iseenesest ebamõistlikuks, mistõttu tuleb arvestada ka kuluga, mis võib nõude suuruse ületada.
Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tööd on olnud, arvestades tsiviilasja keerukust, põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et hageja koostatud menetlusdokumendid on põhjalikud, asjakohased ja sisukad. Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse peale vastuväiteid
esitanud. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 175 eurot, lepingulise esindaja esinduskulud summas 822 (ilma käbemaksuta), viivis menetluskuludelt hageja kasuks.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.