Kaebuse esitaja ja kaebuse OK Incure OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (määruskaebuse esitaja): OK Incure OÜ esindajad (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), esindaja Anne-Liis Veski (e-post: [email protected] ) Kostja (vastustaja): HR (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht rahvastikuregistri järgi xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja (e-post: [email protected] ) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta OK Incure OÜ määruskaebus rahuldamata.
2.Täiendada Harju Maakohtu 03.04.2019 määruse resolutsiooni menetluskulude jaotusega ja määrata, et menetluskulud maakohtus jäävad hageja kanda vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Jätta Harju Maakohtu 03.04.2019 määruse resolutsioon muus osas muutmata, kuid muuta ja täiendada määruse põhjendusi.
4.Lugeda Harju Maakohtu 03.04.2019 määruse kehtiva resolutsiooni terviklikuks sõnastuseks:
1.Jätta OK Incure OÜ hagi HR vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
5.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-2549
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud
1.15.02.2019 esitas OK Incure OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi HRi (kostja) vastu põhivõlgnevuse summas 801,70 eurot, intressi summas 245,53 eurot ja viivise summas 583,69 eurot väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital Estonia OÜ (endine MCB Finance Estonia OÜ) 12.08.2014 laenulepingu nr 696131, mille alusel andis laenuandja kostjale laenu summas 892,00 eurot. Laenu tagastamise maksegraafikuga oli kokku lepitud, et viimane osamakse peab toimuma 06.02.2016. Kostja sai raha kätte, kuid rikkus omapoolseid kohutusi, jättes korrapärased laenumaksed tegemata. Laenuandja loovutas laenulepingust tekkinud nõude OK Incure OÜ-le 08.02.2018. Nõude loovutamise seisuga oli võlg kokku 1046,60 eurot. Kostja ei ole pärast nõude loovutamist tagasimakseid teinud. Kostja on kinnitanud, et nõustub võlamenetluse sh kohtumenetluse lahendamisega Eesti Vabariigis. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohtu jättis 03.04.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmata.
4.Määruse põhjenduste kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus TsMS § 75 lg 1 alusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Vastavalt TsMS § 75 lg-le 2, kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
5.Hageja on hagiavalduses märkinud kostja elukohaks xxxxxxxx, Tallinn. Rahvastikuregistri järgi oli nimetatud aadress kostja elukohaks kuni 07.01.2016, alates 08.01.2016 on HRi elukoht rahvastikuregistri andmetel xxxxxxx.
6.EL Nõukogu 22.12.2000. a määruse nr 44/2001 „Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades“ artikli 15 lõige 1 punkt b kohaselt määratakse tarbijalepingutest tulenevate vaidluste kohtualluvus kindlaks määruse nr 44/2001 4. jao alusel, kui tegemist on osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga. Artikkel 16 lg 2 sätestab, et teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse artikkel 17 kohaselt võib 4. jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-2549
7.TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Lõike 3 kohaselt kehtib kohtualluvuse kokkulepe sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust ka juhul, kui selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist või kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.
8.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja IPF Digital Estonia OÜ (endine MCB Finance Estonia OÜ, Credit 24) vahel sõlmitud laenulepingust. Hagiavaldusele lisatud Credit24 laenulepingu üldtingimuste p 19.8. kohaselt lahendatakse poolte vaheline kohtuvaidlus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud üldtingimuse näol tegemist kohtualluvuse kokkuleppega juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada, mistõttu tuleb kohtu hinnangul lähtuda üksnes üldisest ehk kostja elukohajärgsest kohtualluvusest (TsMS § 79 lg 1). Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja elukoht xxxxxxxxxxx.
9.TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et käesolev hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda. Määruskaebus
10.Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule lahendamiseks.
11.Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud ennatlikult hagi menetlusse võtmata, kohus ei ole teinud endast olenevat, et menetlusdokumente kättetoimetada kostjale ega ole arvestanud hageja ja kostja vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepet.
12.Kohus on kontrollinud vaid Rahvastikuregistrit ning toetunud määruse tegemisel üksnes Rahvastikuregistris märgitud aadressile (xxxxxxxxxx). Kohus ei ole püüdnud menetlusdokumente kätte toimetada kostjale ega kostja esindajale (Kaupo Süvaoja). Hageja on kostjaga ning kostja esindajaga kohtuvälises menetluses suhelnud ning mõlemad pooled asusid seisukohale, et vaidlus tuleb lahendada Harju Maakohtus.
13.Hageja märkis ka hagiavalduse punktis 1.7, et kostja on kinnitanud, et nõustub kohtumenetluse lahendamisega Eesti Vabariigis. Lisaks on ka lepingu üldtingimuste punktis 19.8 kokku lepitud kohtualluvuses Harju Maakohtus.
14.TsMS § 104 lg 3 p 2 sätestab, et kohtualluvuse kokkulepe kehtib ka juhul kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.
15.Hagejale jääb selgusetuks, miks kohtu hinnangul ei võiks olla kohtualluvuses kokku lepitud juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki. Menetluse edasine käik
16.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle seisukoha saamiseks kostjale.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-2549
17.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kuigi poolte vahel oli kokkulepe, et asi võidakse lahendada Eesti kohtus, ei oleks mõistlik seda võtta menetlusse, kuna kostja on proovinud korduvalt leida kohtuvälist kokkulepet, sest võlg on tasutud. Lisaks hakkab menetlusse võtmine ka menetlust venitama, arvestades, et võlg on tasutud ja määruskaebuse esitajal oli varasemalt võimalik tulla kohtusse. Kokkulepe sai sõlmitud suuliselt ja pärast xxxxxxx minekut, kuid enne hageja poolt kohtu poole pöördumist.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on lõppjäreldustes õige ning määruse tühistamiseks alust ei ole. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 ja p 21 alusel tuleb täiendada määruse resolutsiooni menetluskulude jaotusega ning muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi. Osas, milles maakohtu määrus muutmata jääb, nõustub ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda. Määruskaebuses esitatud väited määruse tühistamiseks alust ei anna ning määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule ette heidetav, et kostjale või kostja esindajale ei ole hagimaterjale enne hagi menetlusse võtmist kätte ei toimetatud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 372 lg 2 kohaselt võib kohus kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks küsida vajaduse korral. TsMS § 372 lg 2 teise lause kohaselt ei toimeta kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Riigikohtu seisukohtade kohaselt ei ole kostja seisukoha küsimine üldjuhul selles menetlusstaadiumis põhjendatud juba seetõttu, et see tekitab juurde menetluskulusid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.06.2010 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 33).
21.Maakohus on õigesti jätnud arvestamata ka hageja ja kostja vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppe.
22.Tsiviilasja materjalides sisalduvast rahvastikregistri väljavõttest nähtuvalt on kostja elukohana hagiavalduse esitamise ajal (15.02.2019) registreeritud xxxxxxxx. Kostja on määruskaebusmenetluses kinnitanud, et elab ja töötab xxxxxxxxx juba 3 aastat, millist väidet hageja ümber lükanud ei ole. Seega lähtus maakohus õigesti sellest, et kostja elukohaks on xxxxxxxx.
23.Maakohus eksis siiski kohtualluvuse kontrollimisel viitega EL Nõukogu 22.12.2000 määrusele nr 44/2001 „Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades“.
24.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna hagiavaldus esitati maakohtule 15.02.2019, kuulub käesolevas asjas kohaldamisele eelviidatud määrust alates 10.01.2015 asendav Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määrus nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (edaspidi Brüssel I uuesti sõnastatud määrus).
25.Sellisele järeldusele võimaldab jõuda Brüssel I uuesti sõnastatud määruse artikkel 66 lg 1, mille kohaselt kohaldatakse käesoleva määruse sätteid üksnes 10.01.2015 või pärast seda algatatud kohtumenetluste, ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse parandada
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-2549 ning asendab maakohtu viited valele määrusele käesoleva määruse põhjendustega (vt p 26).
26.Kuna hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vahel sõlmitud laenulepingust ning selle kohaselt oli mh kokku lepitud laenuks saadud 892,00 euro tagastamise maksegraafikus, on tegemist tarbijalepinguga Brüssel I uuesti sõnastatud määruse artikkel 17 lg 1 p b) mõttes. Artikli 18 lõikes 2 sätestatud üldreegli kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Eelviidatud põhimõttest teeb olulise erandi artikkel 19, mille kohaselt võib käesoleva jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket; 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes, või 3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.
27.Kuna hagiavaldusele lisatud Credit24 laenulepingu üldtingimuste p 19.8 kohaselt lahendatakse poolte vaheline kohtuvaidlus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, on maakohus õigesti TsMS § 104 lg 3 sätestatust lähtudes järeldanud, et kuna poolte poolt sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppe näol ei ole tegemist sõnaselgelt kokkuleppega juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki, ei saa laenulepingu üldtingimustes sisalduvat kohtualluvuse kokkulepet praegusel juhul aluseks võtta.
28.Ka Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt peab TsMS § 104 lg 3 p 2 sätestatud kohtualluvuse kokkulepe selle kehtimiseks olema sõlmitud spetsiaalselt just sättes nimetatud juhuks ning juhul, kui tegemist on tüüptingimusega, ei ole võimalik sellele VÕS § 39 lg 2 järgi anda ka tõlgendamisega sisu, mille kohaselt tingimus kehtib (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.11.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 10).
29.Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui lähtuda kostja poolt määruskaebusele esitatud vastuses antud kinnitusest, et pärast xxxxxxxx minekut sai sõlmitud kokkulepe mille kohaselt võidakse asi lahendada Eesti kohtus, ei saaks ka sellisest kokkuleppest lähtuda, kuna kehtimiseks peab selline kohtualluvuse kokkuleppe olema TsMS § 104 lg 3 p 1 ja § 106 lg 1 p 3 tulenevalt sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pärast vaidluse tekkimist. Hageja viimasele tuginenud ei ole ega ole ka vaidlustanud kostja väidet, et suuline kokkulepe sõlmiti enne hageja poolt kohtusse pöördumist.
30.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kuna praegusel juhul puudub poolte vahel kehtiv kohtualluvuse kokkulepe TsMS § 104 lg 3 p 2 mõttes ning nn suuline kokkulepe on TsMS § 106 lg 1 p 3 tulenevalt tühine, ei ole Eesti kohtul õigust poolte vahelist vaidlust lahendada.
31.Seda õigust ei anna praegusel juhul ka Brüssel I uuesti sõnastatud määruse artikkel 26 lg 1, mille kohaselt on lisaks käesoleva määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub, kuna sätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevuse vaidlustamiseks või kui artikli 24 kohaselt allub asi erandlikult teisele kohtule.
32.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kostja on vastuses määruskaebusele selgelt leidnud, et maakohtu määrus on seaduslik, on ta sellega ühtlasi vastu vaielnud ka kohtualluvusele Eestis. Riigikohtu seisukohtade kohaselt ei ole hagi menetlemata jätmiseks alust üksnes juhul, kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle ning kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-2549 teises liikmesriigis ja ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule (vt eelviidatud Riigikohtu kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 12).
33.TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
34.TsMS § 173 lg 1 esimese ja teise lause järgi peab kohus menetlust lõpetavas määruses märkima menetluskulude jaotuse ning asja järgmisena menetlev kohus peab märkima kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulude jaotust märkinud, tuleb maakohtu määrust vastavalt täiendada ja märkida määruses ka esimese astme menetluskulude jaotus. Arvestades, et maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, jäävad menetluskulud esimeses kohtuastmes tulenevalt TsMS § 168 lg 1 hageja kanda.
35.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
36.Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei saa ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 tulenevalt menetluskulusid esimesena kindlaks määrata ning menetluskulude rahalise suuruse määrab pärast käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumist kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
37.Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.