Avateks Auto AS (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahase hagi Nelli Soo, Malle Soo ja Alar Soo vastu viivise väljamõistmiseks 86 166,56 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. novembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nelli Soo ja Malle Soo apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellandid: Nelli Soo, ik XXXXXXXXXXX ja Malle Soo, ik XXXXXXXXXXX ; esindaja Andres Vutt
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Avateks Auto AS (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas, esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. novembri 2018 otsus osaliselt viiviste suuruse osas, kostja M. Soo piiratud vastutuse reservatsiooni osas ning menetluskulude osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega kohaldada M. Soo suhtes piiratud vastutuse reservatsiooni ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.1.Välja mõista solidaarselt Nelli Soolt (Soo), Malle Soolt (Soo) ja Alar Soolt (Soo) Avateks Auto AS (pankrotis) kasuks alates 29. oktoobrist 2012 kuni 29. august 2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 93 355,15 eurot. 2.2.Rahuldada kostjate Malle Soo ja Alar Soo taotlused kohtuotsuses reservatsiooni tegemiseks pärija piiratud vastutuse kohta ning määrata, et kostja Alar Soo ja kostja Malle Soo vastutavad käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.1 välja mõistetud viivise tasumise eest üksnes Eino Soo, ik XXXXXXXXXXX , surnud XXX, pärandvara ulatuses solidaarselt Eino Soo teiste pärijatega.
2.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Avateks Auto AS (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas (hageja) esitas 31.12.2014 hagi Nelli Soo, Malle Soo ja Alar Soo (kostjad) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja Avateks Auto AS-i (pankrotis) kasuks sissenõutavaks muutunud viivise 30 284,39 eurot ning viivise põhinõudelt 168 832,48 eurolt alates 01.01.2015 kuni põhinõude tasumiseni. Tartu Ringkonnakohus mõistis 27.06.2017 otsusega Nelli Soolt ja Eino Soolt solidaarselt Ahto Sooga välja kahjuhüvitise 168 832,48 eurot. Perioodil 29.10.2012 kuni 31.12.2014 on sissenõutavaks muutunud väljamõistetud kahjuhüvitiselt viivis 30 284,39 eurot. Viivist on hagejal õigus nõuda ka alates 01.01.2015 (edasine viivis). Nõue on aegumata. ÄS § 187 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat. ÄS § 327 lg 3 järgi on nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat. Tegemist on aegumist reguleerivate erinormidega. TsÜS § 144 kohaselt aegub kõrvalnõue koos põhinõudega. Seega on juhatuse liikme ja nõukogu liikme vastutusest tuleneva kõrvalnõude aegumistähtaeg sama mis põhinõudel – viis aastat. Seega on kõrvalnõue esitatud tähtaegselt (31.12.2014). Nõukogu liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole lepinguline, millele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 alusel kolmeaastane aegumistähtaeg.
Viivise nõudmine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Hagejal on õigus nõude aegumistähtaja jooksul esitada hagiavaldus. Seaduses sätestatud aegumistähtaja kestel ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul võib hageja oma õiguste kaitseks hagi esitada. Viivise vähendamise taotlus ei ole põhjendatud. VÕS § 162 lg 1 ja VÕS § 113 lg 8 alustel saab viivise suurust vähendada, kui viivis on ebamõistlikult suur. Viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Nelli Soo ja Malle Soo viide TsMS §-le 367 ei ole asjakohane. Nimetatud norm ei näe ette seda, et kõrvalnõuet saaks maksma panna ainult koos põhinõudega. See norm näeb ette võimaluse panna kõrvalnõue maksma koos põhinõudega.
2.Kostjad Nelli Soo ja Malle Soo vaidlesid hagile vastu. Viivise nõue on aegunud. Põhihagi tsiviilasjas 2-12-43819 on esitatud kostjate kui Avateks Auto AS-i juhatuse ja nõukogu liikmete vastu ÄS § 315 lg 2 ja § 327 lg 2 alusel. Juhatuse ja nõukogu liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on küll 5 aastat (ÄS § 315 lg 3 ja § 327 lg 3), kuid viivis aegub kolme aastaga, sest kõrvalnõuded aeguvad autonoomselt põhinõudest. Viivise nõude aegumine ei ole katkenud ega peatunud. Teod, mis olid põhihagis esitatud nõuete esitamise aluseks, toimusid 2010. aasta esimesel poolel. Viivise nõue aegus 2013. aasta esimesel poolel. Viivise nõue on esitatud hilinenult ja hageja on selle nõude maksmapanekul rikkunud hea usu põhimõtet. Hagi on esitatud üle nelja aasta peale põhihagi aluseks olevate sündmuste toimumist. Kui kohus ei kohalda aegumist ega jäta hagi rahuldamata, palusid M. Soo ja N. Soo vähendada viivist nullini. Isegi seaduses sätestatud viivis on kostjate hinnangul ebaõiglaselt suur ning ei arvesta viivise eesmärgiga, milleks on raha väärtuse vähenemise hüvitamine. Hageja on esitanud hagi viivise väljamõistmiseks 31.12.2014, kuid viivise arvestus lähtub põhinõudes hagi esitamise kuupäevast, so 29.10.2012. Viivise arvestus peab algama viivise nõudmise hagi kohtusse esitamise päevast. TsMS §-s 367 alusel saab hagi menetleda vaid siis, kui põhivõlga ja viivist nõutakse ühes asjas. Kui kohus lahendab põhivõla ja viivise nõuded eraldi menetluses, ei ole võimalik järgida põhimõtet, et kohtuotsuse resolutsioon peab olema täidetav ilma täiendusteta.
3.Alar Soo vaidles hagile vastu osaliselt. A. Soo on Eino Soo pärija. E. Soo pärand on vastu võetud inventuuriga, mispärast tuleb viivise väljamõistmisel arvestada pärandvara inventuuris määratud päradvara väärtusega.
MAAKOHTU OTSUS
4.Tartu Maakohus mõistis 16. novembri 2018 otsusega kostjatelt solidaarselt välja Avateks Auto AS-i (pankrotis) kasuks viivise 29. oktoobrist 2012 kuni tsiviilasjas 2-12-43819 kohtuotsuse tegemise ajani (27. juunil 2017) sissenõutavaks muutunud viivise 64 010,76 eurot. Kostjatelt mõisteti solidaarselt välja Avateks Auto AS-i kasuks ka viivis alates 28. juunist 2017 kuni tsiviilasjas 2-12-43819 kohtuotsusega välja mõistetud põhivõla 168 832,48 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte üle põhivõla. Maakohus määras, et kostja Alar Soo vastutab kohtuotsuse resolutsiooni punktides 1 ja 2 väljamõistetud
viivise tasumise eest üksnes Eino Soo pärandvara ulatuses solidaarselt Eino Soo teiste pärijatega. Kostjatelt mõisteti solidaarselt Avateks Auto AS-i kasuks välja hageja menetluskulud 2200 eurot. Maakohus määras, et tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Viivise nõue ei ole aegunud. VÕS § 113 lg 2 sätestab selgelt, et juhul, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Hageja on esitanud kostjate vastu viivise nõude enne kolme aasta möödumist kahju hüvitamise hagi esitamisest, mis esitati 29.10.2012. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Viivise nõuet ei esitatud hilinenult ega vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on korduvalt leidnud, et aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (3-2-1-128-14 p 11). Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tegemist on õiguskaitsevahendiga kohustuse täitmata jätmisel. Viivise eesmärk ei ole ainult hüvitada raha väärtuse vähenemist. Üldjuhul ei ole põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Seadusjärgne viivis ei ole ebamõistlikult suur. Viivis oleks ebamõistlikult suur siis, kui edasine viivis ületaks põhivõla. Sellepärast piiras maakohus edasise viivise suurust põhivõlaga. Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega (PärS § § 143 lg 1). Kostjaks oleva pärija taotlusel võib kohus teha otsuse pärija piiratud vastutuse reservatsiooniga (TsMS § 445 lg 4). Järelikult tuleb rahuldada kostja A. Soo taotlus otsus teha pärija suhtes pärandvara resolutsiooniga.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Nelli Soo ja Malle Soo esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud Avateks Auto AS-i kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on nõue aegunud. Kuna kõrvalnõuded aeguvad autonoomselt põhinõudest, siis ei ole viivisenõude aegumistähtaeg seotud ka juhatuse või nõukogu liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõude 5-aastase aegumistähtajaga (ÄS § 315 lg 3 ja § 327 lg 3). Kuna kahju tekitanud teod pandi toime kõige hiljem mais 2010, siis aegus viivise nõue 2013. aasta mai lõpus;
2) ei saa asjas kohalduda VÕS § 113 lg 2 ega TsÜS § 150 lg 2. VÕS § 113 lg 2 kohaldamise eelduseks on see, et tegu on rahalise kohustusega, mille täitmise aeg ei ole kindlaks määratud. Kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks kahju tekitamisega ja kindlasti mitte kahju hüvitamise nõude esitamisega. Samast ajast tekib ka õigus nõuda viivist. Kui kahju hüvitamise nõuet ei esitata, ei tähenda see, et kahju hüvitamise kohustust ei ole tekkinud. TsÜS § 150 ei kuulu kohaldamisele põhjusel, et praegusel juhul ei ole tegu kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega (deliktiga). Äriühingu esitatud kahju hüvitamise nõuded tema juhtorgani liikmete vastu on lepingulise kahju hüvitamise nõuded. TsÜS § 37 lg 4 näeb ette, et selliste nõuete aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest ja mitte sellest teadasaamisest, nagu on sätestatud TsÜS § 150 lõikes 1; 3) on maakohus TsMS § 367 valesti kohaldanud. Selle normi kohaldamise eelduseks on viivisenõude esitamine koos põhinõudega. Põhinõue ja viivisenõue on olnud eraldi menetlustes. Seega ei ole normi kohaldamise eeldused täidetud. Kohtuotsus peab olema selge ja arusaadav ning õigusemõistmise eesmärk peab olema õigusrahu saavutamine, mitte aga potentsiaalsete uute vaidluste tekitamine. TsMS §-s 367 toodud piirang tuleneb asjaolust, et selgus on võimalik saavutada üksnes olukorras, kus viivisenõuet lahendatakse koos põhinõudega, kuna sel juhul on tegu ühe täitedokumendiga ja selliselt tehtud kohtulahend ei anna hagejale (sissenõudjale) võimalust panna oma nõudeid maksma viisil, et sellega kaasneks veel üks kohtuvaidlus; 4) jättis maakohus ekslikult kohaldamata piiratud vastutuse reservatsiooni Malle Soo suhtes. M. Soo esitas piiratud vastutuse vastuväite 08.10.2018 vastuse punktis 2. Maakohus jättis selle tähelepanuta. Kuigi M. Soo ei kasutanud sõna „taotlema“, on taotlus arusaadav vastuväite sisust.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse järgi: 1) leidis maakohus õigesti, et nõue ei ole aegunud. Kostjate väide, mille kohaselt ei ole VÕS § 113 lg 2 kahju hüvitamise nõude puhul kohaldatav, on ebaõige. VÕS § 113 lg 2 sätestab konkreetselt, et säte kohaldab ka kahjunõuete puhul. Viivise autonoomne aegumine ei tähenda seda, et viivise nõue aegub enne põhinõuet; 2) on maakohus kohaldanud õigesti TsMS §-i 367. Sätte eesmärk on õigussüsteemi efektiivsuse tõstmine, kuna viivise väljamõistmine etteulatuvalt ja protsendina kindlaksmääratuna võimaldab vältida viivise küsimuste korduva lahendamise vajadust olukorras, kus nõude aluseks olevate asjaolude ainsaks muutujaks on ajaline faktor. Ainsaks hageja nõude suurust muutvaks faktoriks on aeg, hageja viivisenõue on ajas suurenev. TsMS § 367 kohaldamine on põhjendatud, vastasel juhul tuleks hagejal esitada viivise nõudes kohtule täiendav hagi; 3) ei ole Malle Soo esitanud kohtutule taotlust enda suhtes pärija piiratud vastutuse reservatsiooni kohaldamiseks. Kui 08.10.2018 menetlusdokumendi lõigus 2 esitatud tekst on käsitletav avaldusena, on teksti sõnastuse järgi selle esitanud hoopis A. Soo.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega kohaldab M. Soo suhtes piiratud vastutuse
reservatsiooni ja mõistab viivise välja kuni kohtuotsuse tegemiseni. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata kostjate viivise vähendamise nõue. Ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ei kontrolli.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja nõue ei ole aegunud. Tegevus ja tegevusetus, millega hagejale kahju tekitati, leidis aset 2010. Äriühingu juhatuse- ja nõukogu liikme vastu esitatavava kahjunõude aegumine algas teost või tegevusetusest. Samas ei ole hagejal õigus nõuda kahju tekitamisest arvates hüvitamata kahjunõudelt viivist. VÕS § 113 lg 2 kohaselt algab viivise arvestus nõude esitamisest, kui rahalise kohustuse täitmise tähtaeg ei ole kindlaks määratud. Nõue ei pea olema hagivormis, see võib olla esitatud tahteavaldusena, mis on kostja poolt kättesaadud ja kehtiv. Hageja soovis viivist arvates põhinõude kohtule esitamisest 29.10.2012. Ringkonnakohus leiab, et viivise nõue muutus sissenõutavaks samast ajast, kui tekkis õigus viivist arvestada. Kui viivise nõue muutus sissenõutavaks põhivõla nõudmisega VÕS § 113 lg 2 kohaselt (2012. a), aeguks viivise nõue TsÜS § 144 ja TsÜS § 154 lg 1 järgi kolme aastaga, arvestades iga aasta lõpust. 2012. a eest kogunenud viivise nõude aegumine algas 01.01.2013 ja see oleks aegunud 31.12.2016. Hageja esitas hagi 31.12.2014, seega ei olnud hageja viivise nõue aegunud.
10.Apellandi väide, et maakohus kohaldas valesti TsMS §-i 367, on õige. Hageja ei ole esile toonud arvestatavaid ja kaalukaid põhjendusi, miks esitati esmalt hagi põhinõudega ja kaks aastat hiljem eraldi hagina viivise nõue. Samas on hagejal õigus nõue jaotada osadeks ja põhinõude esitamisega ei kaota hageja õigust esitada hiljem kõrvalnõudeid. Sellises olukorras oleks maakohus pidanud kaaluma asjade liitmist. Eraldi viiviste nõude menetlemine on ebaökonoomne, kuid mitte lubamatu. Ringkonnakohus leiab, et eraldi viivise nõuet esitades ei ole hagejal õigust nõuda TsMS § 367 alusel viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud ja mis ei muutu menetluse ajal sissenõutavaks, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel saab hageda viivist, mis muutub sissenõutavaks pärast kohtulahendit, üksnes koos põhinõudega, kuna hagi resolutsioonis tuleb tulevikku suunatud nõue siduda põhinõudega ning täitemenetluse formaliseerituse põhimõtte järgimiseks peab täitemenetlus toimuma sama kohtulahendi alusel. Maakohtu lahendi resolutsioonis on sissenõutavaks muutunud viivis välja mõistetud summaliselt kuni põhinõude osas tehtud lahendi tegemise kuupäevani. Kostjad ei ole maa- ega ringkonnakohtule avaldanud, et nad oleksid põhivõlgnevuse osaliselt või täielikult tasunud. Ringkonnakohus lähtub eeldusest, et põhinõue on tasumata ja mõistab viivise välja kuni käesolevas asjas kohtulahendi tegemiseni, s.o. 29.augustini 2019. Viivis perioodi eest 28.06.2017 kuni 29.08.2019 on 29 344,39 eurot. Kokku on hagejal sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 93 355,15 eurot.
11.Apellandi väide, et maakohus oleks pidanud M. Soo suhtes kohaldamata piiratud vastutuse reservatsiooni, on õige. Maakohtu seisukoht, et M.Soo ei esitanud vastavat taotlust, ei ole õige. Ringkonnakohus möönab, et M. Soo esindaja ei olnud maakohtus oma esindatavate tähistamisel järjekindel ja mõnes menetlusdokumendis tähistas ta tekstis, ilma M. Soo nime nimetamata M. Sood „kostja 3“ ja mõnes „kostja 2“. 08.10.2018 vastuse kohaselt esindas A. Vutt kostjaid 1 ja 2 (vastavalt N. Soo ja M. Soo), kuid vastuse punktis 2 esitati taotlus piiratud vastutuse kohaldamiseks kostja 3 suhtes. Poole nime p-s 2 ei märgitud. Samas vastuse pealdises oli kirjas, et A. Vutt esindab kostjat 1 ja 2. Ringkonnakohtu arvates oleks arusaamatuste vältimiseks asjades, kus pooli on palju, põhjendatud kasutada läbivalt ühte numeratsiooni ja oluliste taotluste korral tuleks märkida poole nimi lisaks poolt tähistavale numbrile. Samas peab maakohus sellises olukorras tagama menetlusliku selguse ja täpsustama, milline on poole tahe. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on menetlusliku segadusega, mille põhjustas esindaja kerge hooletus esindatavate tähistuse märkimisel. Ringkonnakohus leiab, et 08.10.2018 esitatud taotluse saab lugeda esitatuks M. Soo poolt ja kostja tähistamine avalduses ebaõige numbriga ei olnud aluseks jätta taotlus üldse tähelepanuta. Maakohtus oli M. Sool kui kostjaks oleval pärijal, õigus esitada TsMS § 445 lg 4 järgi taotlus, et kohus teeks otsuse pärija piiratud vastutuse reservatsiooniga. Taotlusi saab maakohtus esitada eelmenetluses ja erandina kuni asja sisulise arutamise lõpetamiseni. Maakohtu menetlusest on raske aru saada, millal eelmenetlus lõppes või millal asja sisuline arutamine lõppes. 05.09.2018 protokolli kohaselt määras kohus: 1) jätkata asja menetlemist kirjalikus menetluses; 2) hageja esindajal esitada hiljemalt 21.09.2018 nõude täpsustus koos menetluskulude nõudega; 3) kostjatele esitada hiljemalt 08.10.2018 omapoolsed seisukohad ja menetluskulud; 4) kohtulahendi avaldab kohus 30. oktoobril 2018. PärS § 143 lg 1 järgi on pärast inventuuri tegemist pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. M. Soo esitas 08.10.2018 maakohtule taotluse TsMS § 445 lg 4 alusel. Ringkonnakohus leiab, et seda saab lugeda tähtaegselt esitatuks ja lubatavaks. Taotluse esitamine vastuseks hageja nõude täpsustusele ei pikendanud menetlust ega takistanud lahendi tegemist. M. Soo taotlusega saab arvestada ja ringkonnakohus täiendab selles osas kohtuotsuse resolutsiooni. Ringkonnakohus lisab, et kohtupraktikas on varem asutud seisukohale, et pärija vastutuse piiratus pärast pärandvara inventuuri tegemist ei peaks sõltuma sellest, kas pärija esitas TsMS § 445 lg 4 järgi taotluse. TsMS § 445 lg-4 on võimalik tõlgendada ka laiendavalt – säte puudutab olukorda, kus ei ole veel teada, kas rakendub piiratud vastutus või mitte.
12.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab maakohtu otsuse osaliselt ning uue lahendiga rahuldab hagi osaliselt. Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel maa- ja ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et kui hageja esitab põhinõude teadlikult ilma viiviseta ja hiljem pöördub kohtusse eraldi viivisenõudega, siis toob see kostjatele kaasa põhjendamatult täiendava ajakulu ja vajaduse õigusabi kasutada. Hageja kasutas käesolevas asjas oma menetlusõigusi menetlusökonoomia põhimõtet rikkudes ning see annaks aluse ka hagi täieliku rahuldamise korral jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna käesolevas asjas
oleks hagejale kulude väljamõistmine kostjatelt, kelle kahjuks otsus tehti, kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ka ebamõistlik.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.