lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-17281/4

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 11.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-17281/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2263
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 4034 lg 1, 4TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineVÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-17281

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi N L vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4136.71 eurot

Menetlusosalised esindajad:

ja

nende Hageja: B2 Impact OÜ (RK 11542046, endise nimega OK Incure OÜ), lepinguline esindaja Pille Martin (e-post [email protected]) Kostja: N L (IK XXX, elukoht XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi N L vastu kostja ja I AS (Credit24) vahel sõlmitud 17.08.2017 (nr 3186097) krediidikonto lepingust ning 30.11.2017 (nr 3287333), 20.03.2018 (nr 3383599), 18.06.2018 (nr 3713326), 17.09.2018 (nr 3928510), 16.11.2018 (nr 4132254), 17.01.2020 (nr 4697267), 25.05.2020 (nr 4839613) ja 21.10.2020 (nr 4917168) krediidilimiidi suurendamise lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse 2262.76 eurot, intressi 365.09 eurot, viivise 1196.58 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32, 50409 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 396Laenulepingu mõiste
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 4062 lg 1
VÕS § 52Sidevahendi abil sõlmitud lepingu mõiste

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1 (6)

1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 15.11.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse N L (kostja) vastu põhivõlgnevuse 2262.76 eurot, intressi 365.09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1196.58 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni nõudes. Hagiavalduse põhjal sõlmis kostja I AS-ga (Credit24) järgmised krediidikonto ja krediidilimiidi suurendamise lepingud (vastavalt lepingu sõlmimise aeg, lepingu number, krediidilimiidi suurus, tagasimaksete periood, intressi määr aastas, krediidi kulukuse määr aastas) 1) 17.08.2017, nr 3186097– 750 eurot, 36 kuud, 45%, 56,50%; 2) 30.11.2017, nr 3287333 – 1000 eurot, 36 kuud, 45%, 56,50%; 3) 20.03.2018, nr 3383599 – 1100 eurot, 36 kuud, 44,88%, 56,32%; 4) 18.06.2018, nr 3713326 – 1200 eurot, 60 kuud, 44,88%, 56,32%; 5) 17.09.2018, nr 3928510 – 1400 eurot, 60 kuud, 44,88%, 56,32%; 6) 16.11.2018, nr 4132254 – 1600 eurot, 60 kuud, 46,80%, 59,28%; 7) 17.01.2020, nr 4697267 – 1800 eurot, 60 kuud, 45,96%, 57,98%; 8) 22.05.2020, nr 4839613 – 2250 eurot, 60 kuud, 47,88%, 60,96%; 9) 21.10.2020, nr 4917168 – 2500 euro, 60 kuud, 47,88%, 60,96% Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta esitatud selgituste kohaselt hindas krediidiandja kostja maksevõimet järgmiste andmete põhjal: 1) 17.08.2017 – taotluses sissetulek 550 eurot, majapidamiskulud 100 eurot; 2) 30.11.2017 – taotluses sissetulek 550 eurot, majapidamiskulud 100 eurot, finantskohustused 0 eurot; 3) 20.03.2018 - taotluses sissetulek 700 eurot, majapidamiskulud 100 eurot, finantskohustused 0 eurot; 4) 18.06.2018 - taotluses sissetulek 700 eurot, majapidamiskulud 100 eurot, finantskohustused 0 eurot; 5) 17.09.2018 - taotluses sissetulek 700 eurot, majapidamiskulud 184 eurot, finantskohustused 184 eurot; 6) 16.11.2018 - taotluses sissetulek 650 eurot, majapidamiskulud 50 eurot, finantskohustused 244 eurot, pensioniregistri andmetel sissetulek 453.52 eurot; 7) 17.01.2020 - taotluses sissetulek 700 eurot, majapidamiskulud 250 eurot, finantskohustused 110 eurot, pensioniregistri andmetel sissetulek 572.35 eurot; 8) 22.05.2020 - taotluses sissetulek 720 eurot, majapidamiskulud 250 eurot, finantskohustused 110 eurot, pensioniregistri andmetel sissetulek 848.10 eurot, küsitud on pangakonto väljavõte; 9) 21.10.2020 - taotluses sissetulek 720 eurot, majapidamiskulud 250 eurot, finantskohustused 110 eurot, pensioniregistri andmetel sissetulek 1233.19 eurot, küsitud on pangakonto väljavõte. Kostjal kõikide lepingute sõlmimise ajal ülalpeetavad puuduvad, töökohtadeks M OÜ ja kahe viimase lepingu ajal E AS. Hageja tugineb oma nõude esitamisel 21.10.2020 lepingule. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Kostja oli kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest ja intressimaksest vastavalt kliendilepingule. Kostja sai krediiti 3256.26 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 6555.04 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 993.50 eurot, intressi katteks 5345.61 eurot, võla sissenõudmisega tekkinud kulud 33.99 eurot, viivise katteks 1.94 eurot. Kostja jättis tasumata juuli (maksetähtaeg 14.08.2023), augusti (maksetähtaeg 12.09.2023) ja septembri (maksetähtaeg 13.10.2023) eest. Krediidiandja saatis 18.09.2023 kostjale teate 2 (6)

täiendava tähtaja kuni 08.10.2023 andmise kohta, ülesütlemise avalduse ja nõude loovutamise teate lepingu ülesütlemise korral. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust, loetakse leping ülesöelduks 08.10.2023. Hageja täiendavate selgituste järgi jättis kostja tasumata 03.07.2023 arve maksetähtajaga 17.07.2023, 01.08.2023 arve maksetähtajaga 15.08.2023 ja 01.09.2023 arve maksetähtajaga 15.09.2023. Krediidiandja saatis ülesütlemise teate 18.09.2023 ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 08.10.2023. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust, loetakse leping ülesöelduks alates 09.10.2023. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude O OÜ-le.

2.Hagimaterjalid ja 15.01.2025 menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamise portaali vahendusel 16.01.2025 (määrus ja täiendatud hagiavaldus) ja 27.01.2025 (algne hagiavaldus). Kohus andis kostjale tähtaja 14 päeva alates menetlusdokumentide kättesaamisest kirjaliku vastuse hagiavaldusele esitamiseks. Kostja ei ole tähtaegselt, s.o hiljemalt 10.02.2025 kuni käesoleva lahendi tegemise ajani esitanud vastust hagile ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

KOHTU SEISUKOHT

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 4136.71 eurot, s.h põhinõue 2262.76 eurot, ja kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostjaga 17.08.2017 krediidikonto lepingut (dtl 36-43) ja järgnevaid 30.11.2017, 20.03.2018, 18.06.2018, 17.09.2018, 16.11.2018, 17.01.2020, 25.05.2020 (hagis ebaõigesti 22.05.2020, vt dtl 280) ja 21.10.2020 krediidilimiidi suurendamise lepinguid (dtl 92-287) sõlmides tegutses I AS (lepingute sõlmimise ajal ka ärinimega I OÜ) krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hagiavalduses esitatu põhjal on tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepingutega VÕS § 52 tähenduses. Kostja poolt vaidlustamata asjaoludel täitis krediidiandja oma lepingujärgse põhikohustuse ja võimaldas kostjale krediiti kokkulepitud limiidi ulatuses, kokku summas 3256.26 eurot (väljamaksed dtl 311-320).
5.Kostjal oli kohustus kasutusele võetud krediit tagastada igakuiselt vähemalt minimaalse kuumakse, mis arvutatakse krediidikonto üldtingimustes ettenähtud korras, ulatuses vastavalt krediidiandja esitatud arvetele. Kohtule esitatu põhjal tasus kostja lepingute täitmisena kokku 6555.04 eurot (dtl 54-56). Kostja on jätnud tasumata minimaalse kuumakse 03.07.2023, 01.08.2023 ja 01.09.2023 (dtl 321-323) arvete järgi. 3 (6)
6.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13). Kohus märgib, et tarbijakrediidilepingute kohta käiv hetkel kehtiv regulatsioon (VÕS 22. peatüki 2. jagu) kehtis valdavas osas samal kujul ka kostjaga lepingute sõlmimise ajal, s.o alates 17.08.2017.
7.Kohus tuvastas, et lepingutes avaldatud avaldatud krediidi kulukuse määrad aastas (17.08.2017 - 56,50%, 30.11.2017 - 56,50%, 20.03.2018 - 56,32%, 18.06.2018 - 56,32%, 17.09.2018 - 56,32%, 16.11.2018 - 59,28%, 17.01.2020 - 57,98%, 25.05.2020 - 60,96% ja 21.10.2020 60,96%) jäävad VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse. Viimane avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.07.2017 18,92% (kohaldub 17.08.2017 ja 30.11.2017 lepingutele), alates 01.01.2018 18,81% (kohaldub 20.03.2018 ja 18.06.2018 lepingutele), alates 01.07.2018 19,97% (kohaldub 17.09.2018 ja 16.11.2018 lepingutele), alates 01.01.2020 20,61% (kohaldub 17.01.2020 ja 25.05.2020 lepingutele) ja alates 01.07.2020 20,52% (kohaldub 21.10.2020 lepingule) ning jäävad alla seadusega lubatud piirmäära (s.o kolmekordset krediidi kulukuse määra).
8.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 403 4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kostjal on küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
9.Kohus selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele tõendamiskoormist 03.01.2025 määruses.

kohalduvaid

õigusnorme

ja

Hagiavalduse ja täiendavate selgituste järgi hindas krediidiandja kostja maksevõimet 17.08.2017, 30.11.2017, 20.03.2018, 18.06.2018 ja 17.09.2018 lepingute sõlmimisel üksnes kostja taotluses esitatud andmete põhjal, s.o kostja väljatoodud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teavet isegi mõistlikult kontrollimata. 16.11.2018 ja 17.01.2020 lepingute sõlmimisel kontrollis krediidiandja taotluses esitatud sissetulekute suurust täiendavalt pensioniregistrist nähtuvate andmete põhjal ja võttis kostja maksevõime hindamisel aluseks pensioniregistri andmete alusel tuvastatud väiksema sissetuleku. Krediidiandja ei ole nimetatud lepingute puhul kontrollinud kostjal kohustuste olemasolu ja tegelikku suurust. 25.05.2020 ja 21.10.2020 lepingute sõlmimisel on krediidiandja küsinud kostja pangakontode 4 (6)

väljavõtted vastavalt perioodi 01.02.-22.05.2020 (dtl 288-298) ja 01.07.-21.10.2020 (dtl 299303) kohta. Hageja ei ole hagiavalduses täpsemalt välja toonud, milliste pangakonto väljavõtetelt nähtuvate andmete ja nende analüüsi põhjal on krediidiandja jõudnud järeldusele, et kostja oli ka krediidikonto limiidi suurendamisel maksevõimeline. Kohus selgitab, et isegi krediidiandja ei saanud siit nähtuvate andmete põhjal jõuda järeldusele, et kostja oli maksevõimeline, s.t et talle jäävad pärast kohustuste täitmist piisavad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks. Perioodi 01.02.-22.05.2020 kontoväljavõtte järgi: 1) veebruaris 2020 – töötasu 691.09 eurot, võetud laen 2032.85 eurot, krediidi tagasimaksed 733.27 eurot; 2) märtsis 2020 – töötasu (lõpparvena) 387.66 eurot, võetud laen 25.45 eurot, krediidi tagasimaksed 571.90 eurot; 3) aprillis 2020 – töötasu 182.39 eurot, võetud laen 16 eurot, krediidi tagasimaksed 55.13 eurot; 4) mais 2020 – töötasu 720.66 eurot, krediidi tagasimaksed 489.62 eurot. Igakuiselt lisanduvad täiendavalt maksed teleteenuste, kindlustuse ja elektri eest. Väljavõtte põhjal on kostja võtnud krediiti mitmelt erinevalt krediidiandjalt lisaks käesoleva asja krediidiandjale – Ü OÜ, E AS, H AS, AS I ja TF B (publ.) Eesti filiaal. Perioodi 01.07.-21.10.2020 kontoväljavõtte järgi: 1) juulis 2020 – töötasu 928.91 eurot, krediidi tagasimaksed 480 eurot; 2) augustis 2020 – töötasu koos ravikindlustushüvitisega 755.06 eurot, krediidi tagasimaksed 320 eurot; 3) septembris 2020 – töötasu 531.83 eurot, krediidi tagasimaksed 538.23 eurot; 4) oktoobris 2020 – töötasu 754.42 eurot, I AS-lt 21.10.2020 saadud krediit 250.44 eurot, krediidi tagasimaksed 422.57 eurot. Ka siin lisanduvad täiendavalt maksed teleteenuste, kindlustuse ja elektri eest. Kohtu hinnangul võis krediidiandja kontoväljavõttelt nähtuvate sissetulekute ja maksete põhjal mõistlikult aru saada, et kostja sissetulekutest ei piisa uute kohustuste täitmiseks ja ta elab juba hetkel üle oma võimete, võttes seejuures uusi laenusid varasemalt võetud kohustuste täitmiseks ja omaenda hädapäraste vajaduste katmiseks. Konto väljavõttest nähtuva põhjal ei olnud kostja võimeline täitma võetud laenukohustusi oma igakuise regulaarse sissetuleku arvelt, kahjustamata seejuures iseenda toimetulekut. Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul krediidiandja poolt kostjaga lepingute sõlmimine toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes.

10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Samas ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada. Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär alates esimese lepingute sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 0,00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), seega kostja hagejale lepingu alusel intressi ei võlgne. Kostja on lepingute alusel saanud krediiti 3256.26 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 6555.04 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Arvestades, et kostja poolt tasutu on üksnes summas 993.50 eurot arvestatud krediidi tagasimaksena, ei saanud kostja lepingu ülesütlemise hetkel seega olla võlgnevuses ja leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Kuivõrd kostja on krediidiandjale tagastanud võetud krediidi ja tasunud seejuures tagasimaksetena 3 298.78 eurot enamgi (6555.04 – 3256.26), puudub kostjal võlgnevus antud lepingute alusel hageja ees. Võlgnevuse puudumisel puudub alus ka kostjalt võla sissenõudmise kulude (33.99 eurot enne lepingu ülesütlemist ja 35 eurot hagis) ja viivise (1.94 eurot enne lepingu ülesütlemist, 1196.58 eurot ja lisanduva viivise) väljamõistmiseks. 5 (6)

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule vastanud, siis ei ole kostjale tekkinud menetluskulusid, seega hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja