Salva Kindlustuse AS hagi Martin Laiv`i vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Salva Kindlustuse AS, registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16 Tallinn Hageja volitatud esindaja Tiina Saluste, e-post:x Kostja: Martin Laiv, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja Priit Lantin, e-post: x
Tsiviilasja hind
1015,48 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Martin Laiv`ilt Salva Kindlustuse AS kasuks põhivõlg 940,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 49,25 eurot.
3.Välja mõista Martin Laiv`ilt Salva Kindlustuse AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.08.2019 kuni põhivõlgnevuse (940,26 eurot) täitmiseni.
2.Määrata, et Salva Kindlustuse AS menetluskulu on 200 eurot riigilõivu.
3.Välja mõista Martin Laiv`ilt Salva Kindlustuse AS kasuks 200 eurot menetluskulu hüvitamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
2-19-46 kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue
1.Hageja on kahjujuhtumina registreerinud liiklusõnnetuse, mis toimus 13.08.2018 xxxxx xxxxxxx x juures ning mille käigus sõitis kostja, juhtides sõidukit x, reg. nr xxxxxx, sõitis otsa pargitud sõidukile y, reg nr 3xxxxxx. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduki y vasakpoolne esitiib ja uks. Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt seda liiklusseaduse nõuete kohaselt vormistamata ning politseile teatamata. Kostja naases sündmuskohta pärast politseilt telefonikõne saamist. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki x, reg. nr xxxxxx, juhi ehk kostja tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping x. Hageja hüvitas kostja poolt kannatanule tekitatud kahju, tasudes sõiduki y, reg nr xxxxxx, taastusremondi eest 940,26 eurot. Hageja esitas 12.11.2018 kostjale tagasinõude 940,26 euro tasumiseks liikluskindlustuse seaduse § 53 lg 1 p 2 alusel, kostja ei tasunud nõuet tähtaja jooksul ning vaidles nõudele vastu. Kostja ja kahju saanud isik ei vormistanud liiklusõnnetuse asjaolusid sündmuskohalt lahkumata. Kostja ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi varalise kahju saaja oli jäänud välja selgitamata. Arvestades hiljem täidetud vormil Teade liiklusõnnetusest pargitud sõidukil nähtuvaid vigastusi leiab hageja, et kostja sai aru, et toimus liiklusõnnetus ja tekkis varaline kahju, kuid soovimata nõuet kohaselt vormistada põgenes sündmuskohalt, rikkudes LS § 237 lg-t 1. Alles sündmuskohale naastes täitis kostja politseiniku juuresolekul vormi Teade liiklusõnnetusest. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus esitada kostja vastu liikluskindlustuse seaduse § 53 lg 1 p 2 alusel tagasinõue summas 940,26 eurot, kuna kostja lahkus pärast kindlustusjuhtumist õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb nõudele vastu täies ulatuses. Esmalt märgib kostja, et hageja ei ole tõendanud liikluskahju hüvitamist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks kahjunõude suuruse/ulatuse kujunemise asjaolud sh millistel alustel on 181 155 km läbinud sõiduki remondiks valitud Silberauto AS, millise remonditeenuse hinnatase on ilmselt kõrgeim võimalik. Hageja ei ole tõendanud, et kostja põgenes teadvalt liiklusõnnetuse sündmuskohalt, sh sai aru, et tekkis varaline kahju. Sõidukikahju avaldusest ilmneb, et liiklusõnnetuse teade koostati liiklusõnnetuse toimumise kohas ning juures viibis politseiametnik, kes ei näinud vajadust (sh ilmselt hinnates kujunenud olukorra asjaolusid) algatada väärteomenetlust LS 237 lg 1 alusel. Seega on hageja väited selle kohta, et kostja rikkus LS 237 lg 1 sätteid paljasõnalised ja tõendamata.
KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
3.Vaidlust ei ole selles, et 13.08.2018 toimunud liiklusõnnetuse põhjustas kostja ning seda kinnitab nii liiklusõnnetuse teade kui ka sõidukikahju avaldus (tl 5-6; 7-8). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt on tekitatud kahju ning kui on, siis milline on kahju suurus. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal kui kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõidukijuhi st kostja vastu.
4.Hageja nõue tuleneb kostja poolt kahju õigusvastasest tekitamisest, mil deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab üldjuhul hageja tõendama kostja teo, põhjusliku seose teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise. Sellest tulenevalt tuleb tuvastada, kas kostja pani toime sellise õigusvastase teo, mille puhul oli kindlustusandjal liikluskindlustuse seaduse
2-19-46 (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 järgi tagasinõudeõigus ning kas kostja õigusvastase teo tagajärjel tekkis kahju.
5.LKindlS § 12 kohaselt kohustub kindlustusandja lepinguga hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kuigi kostja on seadnud kahtluse alla tema poolt põhjustatud liiklusõnnetuse käigus kahjustada saanud sõiduki y taastusremondi maksumuse 940,26 tasumise hageja poolt, nähtub maksekorraldusest nr x (tl 61), et hageja on tasunud kõnealuse remondi teostamise eest Silberauto Eesti AS 12.09.2018 arve nr x (tl 11). Hageja on esitanud kannatada saanud sõiduki y, reg nr xxxxxx, taastusremondi arve ja kalkulatsiooni (tl 45-47), millest nähtuvad sõiduki avariieelse seisukorra taastamiseks vajalikud tööd. Liiklusõnnetuse teatiselt nähtub, et kannatanu sõidukil on esitiivas mõlgid ning uksel kriimud. Kostja ei ole sõidukil tuvastatud vigastusi ka vaidlustanud ning hageja on kohtu arvates usutavalt täiendavalt selgitanud, miks on vahetatud kogu esitiib ja vasaku esilogari tagaosa. Lisaks on kannatanu sõiduki uksel ja tiival olev kahjustus nähtav ka fotodelt (tl 42-44; 60). Kuigi liiklusõnnetuse aeg (13.08) ja kalkulatsioonil märgitud kahju tekkimise kuupäev (16.08) on erinev, on usutav hageja selgitus, et erinev kuupäev on märgitud kalkulatsioonile töökoja töötaja tegevuse eksimusena. Kalkulatsiooni ja arve tööde ja materjalide loetelu vastab kogumis liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukile tekkinud vigastustele. Hageja poolt esitatud fotod sõiduki vigastuste kohta kooskõlas liiklusõnnetuse teate vormiga, mistõttu jätab kohus kostja vastavad vastuväited tähelepanuta. Kostja ei ole ka välja toonud, miks ta arvab, et mõni Silberauto Eesti AS-i arvel toodud töö või detail ei vasta liiklusõnnetuse käigus tekkinud kahju kõrvaldamisele ega tõendanud oma väidet, et taastusremondi töö on ebamõistlikult kallis. Liikluskindlustuse seadusest tuleneb kindlustusandjale kohustus hüvitada kahjustamise korral mõistlikud kulud ning kohus nõustub hagejaga, et mõistlikud kulud on võimalik välja selgitada ka ilma kolme hinnapakkumist küsimata, mida kostja hagejale ette heidab. Seega on kohtu arvates leidnud tõendamist kostja poolt liiklusõnnetuse toimepanemine, mille tagajärjel tekkis varaline kahju.
6.LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõidukijuhi vastu kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Liiklusseaduse (LS) § 169 sätestab juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral, muuhulgas on reguleeritud, millal tuleb liiklusõnnetusest teatada politseile ning millal selline teatamine ei ole kohustuslik. LS § 169 lg 4 p 5 nimetab, et liiklusõnnetuses osalenud juhid peavad õnnetuse asjaolud (eelkõige tekkinud varaline kahju, kahju eest vastutav isik, liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed) kirjalikult vormistama ning selle allkirjastama. Kostja ja kahju saanud isik ei vormistanud liiklusõnnetuse asjaolusid sündmuskohalt lahkumata, kostja ei teatanud ka liiklusõnnetusest politseile, kuigi varalise kahju saaja oli jäänud välja selgitamata. Kostja väitel ei põgenenud ta liiklusõnnetuse toimumise kohalt, st ta ei saanud aru, et kokkupõrke tagajärjel on tekkinud varaline kahju. Samas on kostja selgitused selle osas vastuolulised. Kostja on sõidukikahju avalduses märkinud, et tagurdamisel kuulis häält ning tagapingist läks üks kaassõitja kontrollima ning kuna kahju tundus olematu, hakkas kostja sõitma. Mõne minuti möödudes helistati politseist ning nad läksid tagasi. Hiljem on kostja selgitanud, et läks sündmuskohalt ära blanketti ostma (tl 48). Seega sai kostja aru, et liiklusõnnetuse käigus on tekkinud varaline kahju, mis nõuab õnnetuse asjaolude fikseerimist koos kahju saajaga. Teadmata on, kas kostja sõitis blanketti ostma, kuid kostjal pidi olema arusaam blanketi vormistamise vajalikkusest, st kostja teadmine varalise kahju tekitamisest liiklusõnnetuse käigus. Käesoleval juhul kostjat LS § 237 lg 1 alusel ei ole karistatud, kuid tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-105-06 (p 10) on kohus regressinõude lahendamisel pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastast lahkumist ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud. Asjakohane on tuvastada üksnes see, kas kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt
2-19-46 kehtivaid õigusakte rikkudes ehk asjakohane on tuvastada süüline lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt LS § 237 lg 1 tähenduses. Arvestades eeltoodut ei tõenda väärteomenetluse algatamata jätmine iseenesest antud juhul, et kostja lahkumine sündmuskohalt ei olnud süüline. Seega leiab kohus, et kostja lahkus süüliselt liiklusõnnetuse sündmuskohalt LS § 237 lg 1 tähenduses, soovimata seda nõuetekohaselt vormistada. Kohus nõustub hagejaga, et arusaamatuks jääb kostja tõlgendus selle kohta nagu rakenduks LKindS § 53 lg 1 p 2 ja LS § 237 lg 1 vaid olukorras, kus pärast liiklusõnnetust jääbki kahju tekitaja tundmatuks. Sellisel juhul kaotaks õigusnorm oma sisu, kuna ei ole võimalik kellegi vastu tagasinõuet esitada või väärteomenetluses karistada. Ainuüksi kostja väide, et antud juhul liikluskindlustuse teade ju vormistati ning allkirjastati, ei tähenda, et eelpoolnimetatud sätteid ei saaks kohaldada juhul, kui liiklusõnnetuse põhjustaja tuvastatakse hiljem. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja LKindlS§ 53 lg 1 p 2 alusel tuleb kostjalt välja mõista 940,26 eurot.
7.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras alates 02.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Sissenõutavaks on muutunud viivis ajavahemiku eest 02.01.2019 kuni 28.08.2019 summas 49,25 eurot (239 päeva x 0,206084) ja sealt edasi VÕS § 367 järgi kuni põhinõude (940,26 eurot) täitmiseni.
MENETLUSKULUD
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad hagimenetluse kulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 200 eurot, mille tasumine tuleneb seadusest ning tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, kohus kostja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.