OÜ Nordic Brokers hagi OÜ Jatrimpan vastu võla nõudes ja OÜ Jatrimpan vastuhagi OÜ Nordic Brokers vastu
Tsiviilasja hind
Hagihind 10 432,60 eurot Vastuhagi hind 21 830,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja, vastuhagis kostja Nordic Brokers OÜ (registrikood 12386140), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind Kostja, vastuhagis hageja OÜ Jatrimpan (registrikood 11275131), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aidi Kallavus ja Leho Pihkva
2.Välja mõista OÜ-lt Jatrimpan Nordic Brokers kasuks laenulepingust tulenev võlg 9 162,43 eurot ja seisuga 20.02.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 532,33 eurot, kokku 9 694,76 eurot.
3.Tasaarvestada OÜ Jatrimpan nõue OÜ Nordic Brokers vastu 17 469,25 eurot kohtuotsuse resolutsiooni p-is 2 väljamõistetud nõudega ja lugeda OÜ Nordic Brokers nõue 9 694,76 eurot lõppenuks tasaarvestuse tulemusel võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 2 kohaselt.
5.Välja mõista OÜ-lt Nordic Brokers OÜ Jatrimpan kasuks 15 180,35 eurot. Menetluskulude jaotus
6.Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale 15.04.2016 laenu 12 000 eurot. Hageja osanikud kiitsid laenu andmise heaks. Laenu tagastamise tähtaeg oli üks aasta laenu väljastamise hetkest intressimääraga 1,5% aastas. Kostja ei tasunud laenu ja sellelt arvestatud intressi tähtaegselt. Hageja osanikud otsustasid 31.05.2017 jaotada kasumit. Kostja on hageja osanik ning tal tekkis õigus nimetatud osanike otsuse alusel saada 3 138,56 eurot. Nimetatud summa ei ole kostjale välja makstud. Hageja tasaarvestab nimetatud hageja poolse kasumi väljamaksmise kohustuse 3 138,56 eurot kostja kohustusega sissenõutavaks muutunud viivisenõudega 123,62 eurot, kostja kohustusega tasuda intressi 180 eurot ja kostja kohustusega laenusumma tagastamiseks 2 834,94 eurot. Selle tulemusena on hageja nõude suuruseks 9 165,06 eurot (12 000 eurot – 2 834,94 eurot).
2.Hageja palub kostjalt välja mõista 9 697,39 eurot, millest 9 165,06 eurot moodustab põhinõue ning 532,33 eurot moodustab hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisenõue. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hagi esitamise hetkest edasiulatuvalt põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, kohustades kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.Vastusena kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostjal puudub õigus nõuda viiviseid dividendidelt, kuna hageja on tasaarvestanud kostja õiguse saada dividende 3 138,56 eurot ja hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks enne kostja dividendinõude tekkimist. Dividendinõue saanuks muutuda sissenõutavaks kõige varem 30.06.2017 ning viivise arvestus perioodi eest enne 30.06.2017 on alusetu. Hageja ei ole kunagi kostjaga suuliselt ega mistahes muul viisil kokku leppinud mistahes teises tähtajas ega sidunud laenu tagastamise tähtaega mistahes kolmanda lepinguga.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tunnistab laenulepingu sõlmimist, kuid on enda arvates laenulepingust tulenevad kohustused täitnud. Poolte vahel sõlmiti 27.05.2015 tähtajatu käsundusleping, mille alusel kostja osutas hagejale maakleriteenuseid hageja kinnisvara osas. Maakleriteenuste vahendusel on hageja sõlminud lepingu x X OÜ-ga, kuid hageja ei ole kostjale teenuste eest tasunud. Laenu tagasimaksmise tähtaeg pikendati suuliselt ning laen tuli tagastada hagejale ajal, mil x X OÜ tasub hagejale arve nr 201747, kuid mitte hiljem kui 31.12.2017. x X tasus arve 09.11.2017. Seega saabus laenu tagasimaksmise tähtaeg 09.11.2017. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et hageja ja tema osanikud ei nõudnud laenu tagastamist väidetaval laenu tagastamise tähtpäeval 14.04.2017. Tasaarvestus pidi toimuma kostja arvates 2017. aasta suvel, kuid hiljemalt 2017. aasta novembris.
5.Kostja tasaarvestab kattuvas ulatuses oma sissenõutavaks muutunud käsunduslepingust tuleneva nõude 17 469,25 eurot kostja tasaarvestamata laenunõude jäägiga 8 987,51 eurot. Kostjal tekkis 10.08.2017 hageja vastu 15 759,36 euro suurune nõue x teenuste osutamisega 2(8)
seoses ning vastavalt käsunduslepingu punktile 6.3 on kostjal õigus nõuda 0,05% päevas, so 1 709,89 eurot. Tasaarvestuse tulemusel lõppesid hageja nõuded kostja suhtes. Seetõttu on põhjendamatu hageja viivisenõue. Kostjal on hageja vastu käsunduslepingust tulenev nõue tasaarvestamata jäägi ulatuses.
VASTUHAGI
6.Vastuhagi kohaselt oli poolte vahel käsundusleping maakleriteenuse pakkumiseks. Käsunduslepingu alusel kohustus kostja osutama hagejale kinnisvaramaakleri teenuseid ja hageja kohustus käsunduslepingu p 4.1.4 järgi maksma kostjale tasu osutatud teenuste eest. Kostja on osutanud hagejale regulaarselt teenuseid käsunduslepingu alusel alates 2015 aastast ning hagejal ei ole tekkinud kordagi vastuväiteid käsunduslepingu alusel tasude maksmiseks kostjale. Isegi, kui kohus asub seisukohale, et käsunduslepingu oleks pidanud heaks kiitma hageja osanikud, siis vastavasisulise nõusoleku on hageja osanikud andnud. Samuti leiab kostja, et isegi kui poolte vahel ei loeta sõlmituks käsunduslepingut, on tahteavalduste alusel poolte vahel sõlmitud suuline maaklerileping konkludentselt ning hageja kohustub tasuma kostjale maakleritasu VÕS § 658 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 664 lõigetega 1 ja 3. Hageja ei ole käsunduslepingust tuleneva tasu maksmise kohustust kostja ees täitnud x X OÜ, x OÜ, BC x OÜ ja x OÜ tehingute vahendamisega. Laenust tulenev nõue pidi tasaarvestatama maaklerilepingust tuleneva nõudega. Maaklerilepingust tuleneva nõude suurus on ebaselge, sest nõue oli seotud hagejale tehtavate laekumistega, mille kohta kostjal info puudub. Vastuhagi hageja palub välja mõista Nordic Brokers OÜ-lt 8 481,74 eurot, mis on hageja käsunduslepingust tuleneva nõude jääk pärast tehtud tasaarvestust.
7.11.06.2019 menetlusdokumendi kohaselt on kostja lõplik vastuhagi nõue hageja vastu 21 830,42 eurot, mis moodustub dividendinõudest 3 138,56 eurot, 15 759,36 eurot (x 28 korteri, v.a korterite 1 ja 3 vahendustasu), 1 320 eurot (x ja 16 vahendustasu) ja 1 612,50 eurot (x korterite 1 ja 3 vahendustasu). HAGEJA (VASTUHAGIS KOSTJA) VASTUVÄITED VASTUHAGILE
8.Hageja palub vastuhagi jätta tervikuna rahuldamata ning vastuhagi menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjal puudub õigus nõuda viiviseid dividendidelt, kuivõrd hageja laenulepingust tulenev nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 15.04.2017. Hageja ei ole kunagi kostjaga suuliselt ega mistahes muul viisil kokku leppinud mistahes teises tähtajas ega seda pikendanud ega sidunud laenu tagastamise tähtaega mistahes kolmanda lepinguga. Õiguslikult ekslik on ka kostja seisukoht selles, et hageja poolt tähtaja möödumisel viivitamatult laenunõude sissenõudmisele mitte asumine võiks edasi lükata laenu tagastamise tähtaega. Kostja viited mistahes kolmandate isikute (peale advokaat Tarvo Lindma) ekirjadele on asjakohatud, kuivõrd nimetatud isikutel ei ole olnud volitusi hageja nimel mistahes kokkulepete sõlmimiseks ega läbirääkimiste pidamiseks.
9.Dividendide maksmine otsustati 31.05.2017, kuid osanikud ei otsustanud tähtaega, mille jooksul kuuluvad dividendid väljamaksmisele. Sellest tulenevalt tuli dividendid välja maksta VÕS § 82 lg 3 ja 7 kohaselt mõistliku aja jooksul pärast sellekohase otsuse vastuvõtmist. Hageja leiab, et mõistlik aeg on 1 kuu arvates osanike otsuse tegemisest. Kõnealune käsundusleping on tühine, mistõttu ei saa sellest lepingust tekkida kostjal mistahes õigusi hageja suhtes. Isegi kui käsundusleping oleks kehtiv, ei ole saanud selle alusel tekkida kostjal mistahes nõudeõigust hageja vastu. Kostja väide selle kohta, et kostja on osutanud hagejale maaklerteenust ja osundanud x X OÜ-le ning sõlminud hageja nimel x X OÜ-ga 28.08.2015 maaklerlepingu hageja nimel maaklerteenuse osutamises, on sisult ebaõige ja ka ebaloogiline. Hageja on seisukohal, et taolist lepingut ei ole kunagi sõlmitud. Isegi kui maaklerleping oleks sõlmitud ja kehtiv, puudub kostjal alus ka sellisel juhul OÜ-ga x X seoses nõude esitamiseks hageja vastu. Alusetud on ka kostja nõuded ja väited seoses OÜ-ga x, OÜ x tehingu vahendamisega ning seoses tehingutega x OÜ-ga ja OÜ-ga B. 3(8)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Täielikult põhjendatud on kostja tasaarvestusavaldus. Vastuhagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Esmalt käsitleb kohus hagiavaldust, seejärel võtab seisukoha vastuhagi osas.
11.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Hageja on esitanud nõude kostja vastu poolte vahel laenulepingust tuleneva kohustuste täitmiseks. Lähtudes VÕS § 108 lg-st 1 koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 võib hageja laenulepingu kehtivuse korral nõuda kostjalt lepingu alusel antud raha tagastamist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine
13.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja andis kostjale laenu ja kandis 15.04.2016 kostja arvelduskontole 12 000 eurot. Nimetatu on tõendatud ka kohtule esitatud arvelduskonto väljavõttega (tl 18). Pooled vaidlevad selle üle, millal muutus hageja laenulepingust tulenev nõue kostja vastu sissenõutavaks. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohtule esitatud 07.04.2016 hageja juhatuse ettepaneku kohaselt on laenu tagastamise tähtaeg 1 aasta alates laenu väljastamise hetkest (I kd, tl 6). Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe laenu tagastamise tähtaja muutmise osas. Samuti on tõendamata kostja väide, et laenu tagasimaksmise tähtaeg pikendati ning laen tuli tagastada hagejale ajal, mil x X OÜ tasub hagejale arve nr 201747, kuid mitte hiljem kui 31.12.2017. Kohtule esitatud Nordic Broker OÜ osaniku kokkulepe, mille puuduvad poolte allkirjad ning kokkuleppe sõlmimise kuupäev, nimetatut ei tõenda (II kd, tl 54). Kohtu hinnangul on nimetatu puhul tegemist kokkuleppe projektiga, kuid poolte jaoks laenutähtaja muutmise siduva kokkuleppega tegemist ei ole. Samuti nähtub kohtule esitatud A V 03.07.2017 e-kirjast, et tegemist on üksnes ettepanekuga ning nimetatud e-kirjas annab A V ettepanekute osas tagasisidet (I kd, tl 56). Samuti ei tõenda laenu tagastamise tähtaja pikendamist asjaolu, et hageja ja tema osanikud ei nõudnud laenu tagastamist väidetaval laenu tagastamise tähtpäeval 14.04.2017. Seega saabus laenu tagastamise tähtaeg 15.04.2017 ning laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 16.04.2017.
14.Järgnevalt kontrollib kohus, kas hagejal oli õigus tasaarvestada kostja kasumi saamise nõuet 3 138,56 eurot enda nõudega kostja vastu summas 12 000 eurot. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 p 2 kohaselt 4(8)
lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus).
15.Kohtule esitatud osanike koosoleku protokollist nähtuvalt otsustasid hageja osanikud 31.05.2017 maksta välja dividendideks 16 000 eurot jaotamata kasumist (I kd, tl 50-51). Vaidlus puudub selles, et kostjal oli õigus saada hagejalt kasumina 3 138,56 eurot ja nimetatud summa on kostjale välja maksmata. Seega on kostjal alates 31.05.2019 nõue hageja vastu summas 3 138,56 eurot. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna ei otsustatud dividendide maksmise tähtaega, siis tuli dividendid välja maksta mõistliku aja jooksul.
16.Hageja intressinõude aluseks kostja vastu on VÕS § 94 lg 1, mis sätestab intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimase intressimäära enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on leppinud kokku intressi suuruseks 1,5% aastas. Vaidlus selles ka puudub. Seega kohustus kostja tasuma hagejale intressi kokku 180 eurot perioodi 15.04.2016 kuni 15.04.2017 eest.
17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 16.04.2017 kuni 31.05.2017 46 päeva eest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras 120,99 eurot.
18.Seega on hagejal õigus tasaarvestada 12 300,99 euroga (põhivõlg 12 000 eurot, sissenõutavaks viivis perioodi 16.04.2017 – 31.05.2017 eest 120,99 eurot ja intress 180 eurot) kostja dividendinõudega 3 138,56 eurot. Seega kostja laenulepingust tuleneva nõude suuruseks 9 162,43 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel nimetatud summalt alates 31.05.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni, so kuni 20.02.2018 välja mõista viivis 532,33 eurot.
19.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenulepingust tulenev võlg 9 162,43 eurot ja seisuga 20.02.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 532,33 eurot, kokku 9 694,76 eurot.
20.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõue kostja vastu summas 9 694,76 eurot on lõppenud tasaarvestuse tulemusel VÕS § 186 p 2 kohaselt. Kostja on menetluses teinud tasaarvestuse avalduse (VÕS § 197, § 198). Kohtul tuleb tuvastada, kas kostjal on poolte vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenev nõue hageja vastu summas 17 469,25 eurot. Tasaarvestuse vastuväite esitamine on kohtumenetluses lubatud ning sellest tulenevalt tuleb kontrollida tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel sõlmitud käsundusleping on kehtiv. Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud käsundusleping on tühine, mistõttu ei saa sellest lepingust tekkida kostjal mistahes õigusi hageja suhtes. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 27.05.2015 tähtajatu käsunduslepingu (I kd, tl 43-46). Mõlemat poolt esindas juhatuse liige A V. Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 kohaselt osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Seega reguleerib ÄS § 181 lg 3 olukorda, kus juhatuse liikme esindusõigus on piiratud eesmärgiga vältida tehingu tegemisel tekkida võivat huvide konflikti. Kui sellist nõusolekut ei ole, siis on tehing tühine (ÄS § 181 lg 3). Riigikohus on märkinud, et ÄS § 181 lg 3 esimene lause 5(8)
näeb ette, et osanike nõusolek peab tehingu tegemiseks olema juhul, kui tehingu teiseks pooleks on osaühingu juhatuse liige. Osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks on sätestatud huvide konflikti vältimise eesmärgil, sest juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele (vt RKTKo 3-2-1-26-17).
22.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine huvide konflikti, kuigi mõlema poole nimel sõlmis lepingu üks ja sama isik. Kohus möönab ka, et nimetatud käsundusleping sõlmiti maaklerteenuste osutamiseks olukorras, kus hageja tegevusalaks on (kinnisvarabüroode tegevus) (I kd, tl 108-109). Kohtule esitatud kodulehe väljavõtte kohaselt on hageja kinnisvara vahendusega tegelev kinnisvarabüroo (I kd, tl 104). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostjale tehtud käsunduslepingu alusel väljamakseid erinevate kinnisvaraobjektidega alates 16.07.2015. Vastavad tasud kajastati hageja majandusaasta aruannetes, mis on kinnitatud hageja osanike poolt. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja tegevus (sh arveldused) ei saanud hageja juures jääda märkamatuks osanikele ja teistele isikutele. Seega pidid osanikud nimetatud lepingust teadlikud olema ning ei ole eluliselt usutav, et kostja arveldas teenuseid hageja juures ilma osanike teadmata. Seega tegutses hageja juures hageja, temaga seotud isikute ja ka hageja osanike teadmisel ja nõusolekul. Kohus leiab, et käsundusleping vastab hageja igapäevasele majandustegevusele olemuslikult ja see on sõlmitud turutingimustel. Nimetatu on tõendatud kohtule esitatud kostja arvetega hagejale, millest nähtub, et kõik väljastatud arved on seotud konkreetsete kinnisvaratehingute vahendamisega. Samuti tõendab nimetatut kohtule esitatud hageja ja K Xu omandisse kuuluva äriühingu vahel sõlmitud käsundusleping (I kd, tl 89-91). Hageja sõlmis 2015. aastal kostjaga ja K Xule kuuluva ühinguga lepingud samadel tingimustel. Hageja kasutas igapäevasteks maaklerteenuste osutamiseks maaklerteenuse sisseostmist. Seega on kostjaga sõlmitud käsundusleping turutingimustele vastav. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et käsundusleping sõlmiti hageja igapäevase majandustegevuse raames kinnisvaraga seotud maaklerteenuste ostmiseks kostjalt. Seega vahendas hageja mh oma igapäevases majandustegevuses maaklerteenuseid. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et juhatuse liikmel ei ole kohustust osutada maakleriteenuseid hageja nimel hageja juhatuse liikmena. Seega kohustus hageja tasuma kostjale käsunduslepingu alusel osutatud maaklerteenuste eest tasu.
23.Kohtule esitatud arvest nr 160003 ning väljamaksete tabelist nähtuvalt on tõendamist leidnud, et kostja on osutanud hagejale käsunduslepingu alusel regulaarselt alates 2015. aastast teenuseid ning hageja on teenust eest kostjale ka maksnud (vt I kd, tl 88). Seega on pooled käsunduslepingut täitnud. Käsunduslepingu p 6.2 ja selle lisa nr 1 kohaselt makstakse käsundisaajale (kostjale) viimase poolt esitatud arve alusel käsunduslepingu täitmise eest lepingu täitmise tulemustest sõltuvat teenustasu kaks korda kuus hiljemalt 10. ja 22. kuupäevaks, sealjuures peab tasu väljamaksmise arvestuse aluseks esitatav arve olema esitatud käsundiandjale (hagejale) vähemalt 3 tööpäeva enne maksete teostamise kuupäeva eelmise kuu teenuste eest, eeldusel, et teenuste osutamise eest on maksed laekunud Nordic Brokers OÜ arveldusarvele ( I kd, tl 43-45). Lisa 1 kohaselt tekkis hagejal kohustus tasuda vähemalt 30% vastavast summast.
24.Kostja on kohtule esitanud hageja poolt x X OÜ-le 02.11.2017 väljastatud arve nr 2017047 ja selle tasumist tõendava dokumendi (I kd, tl 75-76). Arvega 2017047 seoses kohustus hageja tasuma kostjale käsunduslepingu alusel vähemalt 30%, so 15 759,36 eurot. Seega on nimetatud arvega ja selle tasumist tõendava dokumendiga tõendatud, et kostja maaklerteenuseid müüdi edasi x X OÜ-le. Seega tunnistasid nii hageja kui ka x X OÜ lepingulise suhte ja kohustuse olemasolu. Seadus ei näe ette maaklerilepingule kohustuslikku vorminõuet, mistõttu võib leping olla ka suuline. Hageja väljastas arve x X OÜ-le siis, kui A V ei olnud enam hageja juhatuse liige. Seega oli hageja uus juhtkond teadlik x X OÜ tehinguga seotud asjaoludest ja tingimustest. x X OÜ tasus hagejale x korteri eest 09.11.2017 53 531,20 eurot ( I kd, tl 76). Seega on kostjal hageja vastu nõue summas 15 759,36 eurot, millele lisandub VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivis perioodi 11.07.2017 kuni 6(8)
12.06.2019 eest summas 5 531,54 eurot. Hageja viivise perioodile ning summale vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja ainus vastuväide viivisenõudele on, et kuna kostja nõue vahendustasu saamiseks on tühine, siis on tühine ka viivisenõue. Seega kuulub hageja nõue kostja nõudega tasaarvestamisele ning hageja nõue kostja vastu summas 9 694,76 eurot on lõppenud tasaarvestuse tulemusel VÕS § 186 p 2 kohaselt. Hageja viivisenõue hagi esitamise hetkest kuni põhinõude täitmiseni rahuldamisele ei kuulu, kuna hageja nõue kostja vastu lõppes tasaarvestuse tulemusel.
25.Järgmisena käsitleb kohus kostja vastuhagi. Kostja palub hagejalt välja mõista 21 830,42 eurot, mis moodustub dividendinõudest 3 138,56 eurot, 15 759,36 eurot (x korteri, v.a korterite 1 ja 3 vahendustasu), 1 320 eurot (x 14 ja 16 vahendustasu) ja 1 612,50 eurot (x 9 korterite 1 ja 3 vahendustasu).
26.Kohus leiab, et dividendinõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus tasaarvestas kostja dividendinõude hageja vastu hageja nõudega. Kohus käsitles dividendinõuet kohtuotsuse pis 15. Seetõttu kuulub rahuldamata jätmisele ka viivisenõue dividendidega seotud põhinõudelt.
27.Kohus analüüsib, kas kostjal on õigus hagejalt saada X 9 tehingute (28 korteri, v.a korterite 1 ja 3) vahendamise eest vahendustasu 15 759,36 eurot, Xe 14 ja 16 tehingute vahendamise eest vahendustasu 1 320 eurot ja X 9 korterite 1 ja 3 vahendamise eest vahendustasu 1 612,50 eurot.
28.Hageja leiab, et isegi juhul, kui käsundusleping ja maaklerilepingud oleksid kehtivad siis ei ole kostja tõendanud, et ta on lepingutes märgitud kohustused täitnud. Kohus leidis eelnevalt, et nii käsundusleping kui ka maaklerileping on kehtivad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lg 1 kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). VÕS § 658 lg 2 sätestab, et maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja enamusosaniku x OÜ juhatuse liige X X on kohtule esitatud e-kirjades selgitanud tehingute toimumist ja sisu. Samuti nähtub e-kirjadest, et hageja ja x X OÜ vahel on sõlmitud maaklerleping, mis on sõlmitud X 9, Tallinn korterelamu müügivahenduseks ning pärast hagejale arve tasumist on kostjal õigus saada 30% maakleritasuna. Kohus tuvastas eelnevalt käesoleva kohtuotsuse p-is, et kostjal on õigus saada vahendustasu X 9 28 korteri (v.a korterite 1 ja 3) eest ning tasaarvestas hageja nõude kostja vastu summas 9 694,76 eurot kostja põhinõudega 15 759,36 eurot. Põhivõlale lisandub VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivis perioodi 11.07.2017 kuni 12.06.2019 eest summas 5 531,54 eurot. Seega tuleb hagejalt välja mõista 11 596,14 eurot.
29.X X e-kirjaga on tõendatud, et kostjal on õigus saada käsunduslepingu alusel X 9-1 ja X 9-3 kinnisasjade tehingutega seoses tasu summas 1 343,75 eurot ( I kd, tl 54). Kohus leiab, et kostja nõue X 9-1 ja X 9-3 kinnisasjade tehingutega seotud vahendustasu osas summas 268,75 eurot ei ole tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Üksnes arve esitamise õigus ei tekita hagejale nimetatud kohustust. Vastavalt kostja taotlusele tuleb välja mõista põhinõudelt 1 343,75 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel viivist 0,05% päevas perioodi 11.07.2017 kuni 12.06.2019 eest vastavalt käsunduslepingu p-le 6.3 summas 471,66 eurot (vt arvutuskäik https://www.viivisekalkulaator.ee). Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks X 9-1 ja X 9-3 kinnisasjadega seoses välja mõista 1 815,41 eurot.
30.X X e-kirjaga ja arvetega nr 2017028 ja 2017029 on tõendatud kostja õigus saada hageja ja xOÜ vahel sõlmitud maaklerlepingu alusel kostja poolt osutatud teenuste eest seoses kinnisasjadega Xe 14 ja Xe 16 teenuste osutamise eest 1 320 eurot (I kd, tl 54 ja I kd tl 202203). Tunnistaja K Xu (R ) ütlustega on tõendatud, et nimetatud arved on tasutud (I kd, tl 199 pöördel). Vastavalt kostja taotlusele tuleb välja mõista põhinõudelt 1 320 eurot VÕS § 113 7(8)
lg 1 alusel viivist 0,05% päevas perioodi 02.08.2017 kuni 12.06.2019 eest vastavalt käsunduslepingu p-le 6.3 summas 448,80 eurot. Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks seoses Xe 14 ja Xe 16 kinnisasjadega 1 768,80 eurot.
31.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja vastuhagi X kinnisasjadega (v.a korterid 1 ja 3) seoses 11 596,14 euro osas, X ja X kinnisasjadega seoses 1 815,41 euro osas ning Xe ja Xe kinnisasjadega seoses 1 768,80 euro osas. Seega kokku kuulub hagi rahuldamisele 15 180,35 euro osas. Ülejäänud nõuete osas tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.
32.Otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust.
MENETLUSKULUD
33.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane jätta nii hagi kui ka vastuhagi menetluskulud poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning rahuldas kostja tasaarvestusavalduse ja tasaarvestuse tulemusel luges kohus hageja nõude kostja vastu lõppenuks. Vastuhagi rahuldas kohus samuti osaliselt.
34.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.