E. P. (isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoha aadress: xxx xx-xx, xxx linnaosa, 30327, xxx linn, Ida-Viru maakond)
RESOLUTSIOON
1.Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu hagi E. P. vastu võlgnevuse 4 216,65 euro nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt E. P.lt hageja Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu kasuks korteriomandi, asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, majandamiskulude, sh halduskulude, vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergia võlgnevus seisuga 31.01.2019 summas 3 280 (kolm tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot 99 senti. Viivise, summas 935,66 eurot perioodi 01.01.201531.01.2019 eest, väljamõistmise nõudes jätab kohus hagi rahuldamata.
3.Jätta hageja menetluskulud 78% ulatuses nende põhjendatud suurusest, so 500 eurost, summas 390 eurot, kostja E. P. kanda ja välja mõista kostjalt E. P.lt hageja Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu kasuks menetluskulud summas
390 (kolmsada üheksakümmend) eurot. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
4.Jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda.
5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGEJA NÕUE
1.20.02.2019 esitas Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu hagi E. P. vastu 4 216,65 euro võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi, asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, omanik ja korteriühistu liige. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust perioodi 01.01.2015-31.01.2019 eest. Käesoleva hagiga nõutav summa on seisuga 31.01.2019 4 216,65 eurot, millest põhivõlgnevus on 3 280,99 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 935,66 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3280,99 eurot ja viivised 935,66 eurot, kokku 4216,65 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud ksotja kanda (k. 1, tl. 3-175).
2.Viru Maakohtu 25.02.2019.a määrusega andis kohus hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (k. 1, tl 176-178)
3.Hageja esindaja esitas 07.03.2019 kohtule hagiavalduse kostja E. P. vastu võlgnevuse, sh põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. (k. 2, tl. 3-24).
4.Viru Maakohtu 11.03.2019.a määrusega andis kohus hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (k. 2, tl 25)
6.Hageja esitas 14.03.2019 kohtule täiendatud hagiavalduse. (k. 2, tl. 30-41). 21.03.2019 esitas hageja esindaja kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja menetluskulud moodustavad 550 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 200 eurot (ajakulu 1 tund, maksumusega 100 eurot tund). (k. 2, tl. 46)
KOSTJA VASTUS
6.Kostja esitas 08.04.2019 kohtule vastuse, milles tunnistas hagi. Kostja soovis kompromissi sõlmimist, kostja väitel on ta võimeline tasuma iga kuu 20 eurot. Kostja sissetulekuteks on
töövõimetushüvitis summas 200 eurot kuus. Menetluskulud palus kostja jagada võrdselt mõlema poole vahel. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega. (k. 2, tl. 50-53).
ASJA EDASINE KÄIK
7.Kohus teatas 02.07.2019 menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 11.07.2019, võimalike vastuväidete esitamiseks kuni 19.07.2019. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 22.08.2019 kell 16.00 kohtu kantselei kaudu (k. 2, tl. 55).
8.Hageja esindaja esitas 03.07.2019 seisukoha, milles teatas, et ei nõustu kostja ettepanekuga kompromissi sõlmimiseks. Hageja palus hagi rahuldada tema poolt taotletud ulatuses. hageja esitas kohtule ka täpsustatud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja menetluskulud moodustavad 600 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 250 eurot (ajakulu 2,5 tundi, maksumusega 100 eurot tund, k. 2, tl 60-61).
9.Kostja esitas 08.07.2019 seisukoha, milles märkis, et ta ei ole võimeline tasuma võlgnevust suurte maksetena, kuna tema sissetulekuks on ainult töövõimetushüvitis. Kostja lisas vastusele pangakonto väljavõtte. (k. 2, tl. 66-74)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
11.Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub korteriomand Kohtla-Järvel, xxx xx-xx, (registriosa xxxxxx, k. 1 tl. 101-104). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on kohustatud hagejale tasuma korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud makseid vastavalt korteriühistu põhikirjale (k. 1, tl. 165-172 ja seadusele.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
13.Korteriomandi – ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 65 kohaselt, korteriomanditele, mis on 15.01.2018.a seaduse jõustumisel kantud kinnistusraamatusse, kohaldatakse nimetatud seaduses korteriomandi kohta sätestatut. KrtS § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.Hagiavalduse paluvas osas palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3280,99 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 935,66 eurot, kokku 4216,65 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
15.Kostja E. P. on antud võlgnevusega täies ulatuses nõustunud 08.04.2019 kohtule esitatud vastuses, seega puudub poolte vahel vaidlus võlgnevuse, summas 3280,99 eurot, olemasolu üle. Kuna poolte vahel puudub igasugune vaidlus põhivõlgnevuse, summas 3280,99 eurot, suhtes, siis leiab kohus, et võib põhivõlgnevuse osas TsMS § 440 lg 1, § 444 lg 3 kohaldamisega teha kohtuotsuse ilma põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
16.Põhivõlgnevuse nõudes on hagi tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud KrtS § 40, VÕS § 76, § 100, § 101 lg 1. Viivis
17.Kuni 31.12.2017 kehtinud Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt, majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja palub välja mõista kostjalt viivis summas 935,66 eurot.
18.11.03.2019.a puuduste kõrvaldamise määruse põhjendavas osas märkis kohus viivistega seonduvalt, et „Hageja ei ole hagiavalduses esitanud viivise korrektset arvestust kuude kaupa, millest nähtuks viivise arvestamise metoodika (25.02.2019 määruse põhjendava osa lõige 10); kohtule esitatud koondtabelist seda ei nähtu. Kohtule jääb ebaselgeks, kas viivist on arvestatud ka enne 01.01.2015 tekkinud võlgnevuse summalt või ainult alates 01.01.2015 tekkinud võlgnevuselt?“ (k. 2, tl 25)
19.Hageja ei esitanud korrektset viiviste arvestust ka 14.03.2019 kohtule esitatud hagiavalduses. Hageja on küll lisanud koondväljavõtte viiviste kohta (k. 2 tl. 36-40), kuid antud väljavõttest ei nähtu korrektset viiviste arvestust ja metoodikat (so milliselt summalt, milliste perioodi eest, mitu päeva on kostja olnud viivituses iga konkreetse arve tasumisega).
20.Kuigi kostja ei esitanud vastuväiteid viiviste osas ning hagejal on õigus esitada kostja vastu seadusest tulenev viivise nõue, siis kohus, lähtudes asjaoludest, et hagis ei ole esitatud
täpset viivise arvestust, kohtule on ebaselge, millise perioodiga seotud võlgnevuselt on viivist arvestatud (kohtule jääb ebaselgeks, kas viivist on arvestatud ka enne 01.01.2015 tekkinud võlgnevuse summalt või ainult alates 01.01.2015 tekkinud võlgnevuselt), so hageja ei ole täitunud seadusest tulenevat tõendamiskoormust; leiab, et hageja viivisenõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus lähtub antud juhul ka Tartu Ringkonnakohtu poolt 16.11.2018 kohtuotsuse xxxx p. 12 kolmandas lõikes märgitud seisukohast, et „Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole täitnud talle TsMS § 230 lg-test 1 ja 2 tulenevat tõendamiskoormist. Ringkonnakohtu arvates oleks hageja pidanud oma nõude tõendamiseks esitama kostjale osutatud teenustele kehtestatud tariifid (või siis muu kokkuleppe kostjaga), millest hageja on lähtunud kommunaalkulude suuruse arvestamisel, kuid hageja ei ole seda teinud.“ Kohus jätab viivise, perioodi 01.01.2015-31.01.2019 eest, nõude rahuldamata.
21.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 3 280,99 eurot. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1, kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, ca 78% ulatuses haginõudest, siis jätab kohus 78% hageja põhjendatud menetluskuludest kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.
24.Hageja esindaja esitas 08.07.2019 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, märkides menetluskuludena riigilõivu 350 eurot ja õigusabikulud kogusummas 250 eurot (sh hagiavalduse koostamise eest 150 eurot, seisukoha koostamine ja täpsustatud menetluskulude nimekirja esitamine – 100 eurot), kokku 600 eurot. Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt hageja esindaja poolt kohtule esitatud menetluskulusid ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Hageja poolt esitatud andmed (arveid ei ole hageja esitanud):
1.Hagiavalduse koostamine, tõendite ettevalmistamine - ajakulu 1,5 tundi, tasumisele kuulub 150 eurot (maksumusega 100 eurot tund). Kohus peab antud ajakulu õigustatuks osaliselt, 1 tunni ulatuses, kuna kohtule esitatud hagiavaldus ei ole pikk, tema sisuline osa on väga minimaalne, seega peab kohus õigustatud ajakuluks 1 tunni maksumusega 100 eurot (antud ajakulu oli märgitud ka 21.03.2019 menetluskulude nimekirjas).
2.Seisukoha ettevalmistamine, täpsustatud menetluskulude nimekirja koostamine – ajakulu kokku 1 tund, tasumisele kuulub 100 eurot. Kohus ei pea õigustatuks menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulusid, seega selle toimingu eest tasu nõudmine ei ole põhjendatud (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr. 3-2-1-4414, p. 12). Kokku peab kohus õigustatud ajakuluks 30 minutit maksumusega 50 eurot. Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 150 (100+50).
25.Kuna hageja tasus riigilõivu summas 350 eurot, siis moodustavad menetluskulud kokku 500 eurot (350+150). Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud on põhjendatud ning jätab need 78% ulatuses, so summas 390 eurot, kostja kanda. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Ülaltoodust tulenevalt jätab kohus kostja menetluskulud (juhul kui nad olid tekkinud) täies ulatuses kostja enda kanda.
26.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
27.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.