Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
22.augustil 2019.a, Tallinnas
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
2-18-112542 OSAÜHING LABEON hagi O D vastu kahju hüvitamise kogusummas 1 831,12 euro nõudes 1 831,12 eurot
nende Hageja: OSAÜHING LABEON (registrikood 10433390, asukoht Mahtra 16-67, Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: O D (isikukood xxx, elukoht xxxx; e- post: xxxx) Kostja lepinguline esindaja Lea Kurbel-Kalamees (Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing, Kalju 7-1, 10414 Tallinn; e- post: [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
28.05.2019.a, edasi kirjalik menetlus Hageja seaduslik esindaja G R Kostja O D Kostja lepinguline esindaja Lea Kurbel-Kalamees
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata O D taotlus menetluse lõpetamiseks.
2.Jätta rahuldamata OSAÜHING LABEON hagi O D vastu kahju hüvitamise kogusummas 1 831,12 euro nõudes.
3.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.OSAÜHING LABEON esitas kohtule hagi O D vastu kokku 1 831,12 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostjaga 26.07.2017.a tööleping. Kostja kohustus töötama xxxx. 12.02.2018.a võeti vastu otsus kostja vallandada, st öelda leping erakorraliselt üles ette teavitamata. Kostja jättis autorongi xxxx, nii veoauto kui haagise vigastustega. Kohtumisel ütles, et veoauto xxxx, millega ta töötas, sai löögi. Kahju minimaalselt 1 400 eurot, omavastutuse suurus 600 eurot. 11.02.2018.a autorongi xxxx vaatlusel avastati veel tõsine defekt, haagisel oli vigastatud uksed ja seda sulgevad mehhanismid. Kahju 3 864,60 eurot, omavastutuse suurus 1 100 eurot. Hageja avastas ka varguse kütusekaardilt seoses sõidukitega xxxx ja xxx, millega detsembris ja jaanuaris töötas kostja ja tankis bensiini kokku summas 131,12 eurot. Tööveokitel on diiselkütus. Hageja palub kostjalt välja mõista kütusekaardi ebaausa kasutamisega tekkinud kahju summas 131,12 eurot, sõidukile tekitatud kahju omavastutuse summas 600 eurot ja haagisele tekitatud kahju omavastutuse summas 1 100 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 225 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. Hageja nõudeks on töölepingulises suhtes tööülesannete täitmisel kostja tekitatud kahju hüvitamine. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet kahju hüvitamiseks kindlas summas, samuti ei ole kostja andnud võlatunnistust hagejale kindla summa tasumiseks. Kostja on seisukohal, et hageja nõuet ei saanud lahendada maksekäsu kiirmenetluses. Et hageja nõue ei kuulunud lahendamisele maksekäsu kiirmenetluses, ei peatunud TvLS § 58 lg 1 sätestatud 30- päevane hagi aegumise tähtaeg maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 13.06.2018. Hageja sai töövaidluskomisjoni määruse kätte 16.05.2018. Hagi maakohtule esitati 26.07.2018, so pärast 30-päevase aegumistähtaja möödumist. Seega on töövaidluskomisjoni määrus menetluse lõpetamise kohta jõustunud 16.06.2018 ning menetlus OÜ Labeon hagis O Di vastu kuulub lõpetamisele TsMS 428 lg 1 p 2 alusel. Poolte vahel oli kokkulepe, et kostja võib pärast katseaja möödumist tankida hageja kütusekaartidega kütust oma isiklikku autosse, millega kostja sõitis lähetusse ning millised kulud hagejal oleks tulnud nagunii hüvitada. Ei ole eluliselt usutav, et kostja tankis bensiini hageja kütusekaardiga oma autosse ilma hageja loata. Hageja heitis kostjale kütusekaardiga bensiini tankimist ette alles 20.03.2018 esitatud vastunõudes kostja 27.02.2018 töövaidluskomisjonile esitatud töövaidlusavaldusele hageja vastu. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit vigastuste ulatuse ega nende likvideerimise maksumuse kohta, samuti selle kohta, et vigastus on parandatud või et hagejal lasuks kohustus parandustööde eest tasuda. Hageja esitatud e- kiri 13.03.2018, kus on vigastusi hinnatud pildi järgi, ei tõenda kahju suurust. Samuti ei ole hageja välja selgitanud kahju tekkimise tehiolusid ega kostja süüd toimunus, ka ei ole ta seadnud kahtluse alla kostja antud selgitusi. Samuti tuleb arvestada kostja töötasu suurust, mis oli töölepingu p 3.1 kohaselt 500 eurot kuus. Hageja ei ole väitnud, et vigastus haagisel tekkis kostja töökohustuste süülise rikkumise tulemusena, mis on töösuhtes töötaja tekitatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja
milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 1 831,12 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel (e- toimik dokument nr. 22). TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 13.02.2019.a kohtumääruses (e- toimik dokument nr. 15).
6.Pooled on erimeelt selles, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale väidetavalt tekitatud kahju kogusummas 1 831,12 eurot. Nõue koosneb kütusekaardi kasutamisega tekkinud kahjust summas 131,12 eurot, sõidukile tekitatud kahjust summas 600 eurot ja haagisele tekitatud kahjust summas 1 100 eurot. Samuti on vaidlus selles, kas hageja on kostja vastu esitanud hagiavalduse tähtaegselt või on nõue aegunud.
7.Kostja on seisukohal, et hageja nõuet ei saanud lahendada maksekäsu kiirmenetluses. Kuivõrd hageja nõue ei kuulunud lahendamisele maksekäsu kiirmenetluses, ei peatunud TvLS § 58 lg 1 sätestatud 30- päevane hagi aegumise tähtaeg maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 13.06.2018.a. Hageja sai töövaidluskomisjoni määruse kätte 16.05.2018.a. Hagi maakohtule esitati 26.07.2018.a, so pärast 30-päevase aegumistähtaja möödumist. Seega on töövaidluskomisjoni määrus menetluse lõpetamise kohta jõustunud 16.06.2018.a (e- toimik dokument nr. 10).
8.Kohus annab esmalt hinnangu kostja väitele, et hageja poolt esitatud nõuet ei saanud menetleda maksekäsu kiirmenetluses. Seejärel annab kohus hinnangu kostja taotlusele kohaldada esitatud nõude osas aegumist ning kahju hüvitamise nõuetele.
9.TsMS § 481 lg 1 kohaselt teise isiku vastu esitatud eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma maksmise nõude lahendab kohus avalduse alusel maksekäsu kiirmenetluses. See ei piira avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses, kuid mitte samaaegselt maksekäsu kiirmenetlusega. Sama paragrahvi lõikes 11 on toodud välja nõuded, millal ei kohaldata maksekäsu kiirmenetlust ja lõikes 2, millal maksekäsu kiirmenetlust ei toimu.
10.Eelpool viidatud sätetest ei tulene, et hageja ei võinud esitada töölepingulisest suhtest tuleneva kahju hüvitamise nõuet maksekäsu kiirmenetluses.
11.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest.
12.Vaidlustamata asjaolu kohaselt on hageja saanud kätte töövaidluskomisjoni 15.05.2018.a määruse asjas nr. 4-1/569/18 16.05.2018.a ning maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud kohtule 13.06.2018.a, s.o TvLS § 58 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.
13.Seega on hageja järginud avalduse kohtule esitamisel sätestatud tähtaega ja menetlus lõpetamisele ei kuulu.
14.Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 26.07.2017.a
tööleping, millise punkti 2.1 kohaselt asub töötaja tööle: autojuht/ lukksepp – klienditeenindajana. Töölepingu punktist 2.6 tuleneb, et töötaja peab täitma tööandja ülesandeid hoolega ning ausalt ja kohustub hoiduma tööülesannete täitmisel, samuti töövälisel ajal, tegevusest või tegevusetusest, mis võib ohustada tööandja head nime, ühiskondlikke sidemeid, kliendisuhteid või majanduslikke huve või tekitada tööandjale, teistele töötajatele või kolmandatele isikutele varalist või mittevaralist kahju. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et poolte vaheline töösuhe on lõppenud (e- toimik dokument nr. 4).
15.Töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 1 kohaselt kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest ja lg 2 kohaselt kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
16.Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkt 5.4 kohaselt on töötaja kohustatud hoidma heaperemehelikult tema kasutusse antud vara: veoauto, haagis, mobiiltelefon, tööriietus, kütusekaart jne ning täitma nimetatud vara hoidmiseks ja kasutamiseks ettenähtud tingimusi. Töötaja vastutab tööandja vara säilimise eest, mis on tema kasutusse antud seoses tööülesannete täitmisega. Töötaja peab tööandjale hüvitama oma töökohustuste rikkumisega põhjustatud kahju Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud ulatuses (e- toimik dokument nr. 4).
17.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja kasutanud hageja kütusekaarti viimase nõusolekuta kütuse tankimisel kostja sõiduautole kokku summas 131,12 eurot.
18.Kostja leiab, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja võib pärast katseaja möödumist tankida hageja kütusekaartidega kütust oma isiklikku autosse, millega kostja sõitis lähetusse ning millised kulud hagejal oleks tulnud nagunii hüvitada (e- toimik dokument nr. 10). Kostja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt algasid kostja tööülesanded Naantalis ning sinna jõudmiseks, s.o vahemaa 400 kilomeetrit kasutas kostja oma isiklikku sõiduautot (e- toimik dokument nr. 22).
19.Hageja leiab, et vastav kokkulepe kütusekaardi kasutamiseks poolte vahel puudus. Hageja on kohtule esitanud Shelli kaartide arvelduste väljavõtted, millistest nähtub, et 15.12.2017.a ja 09.02.2018.a on võetud Soome Vabariigis Naantalis bensiini 95 kokku väärtuses 131,12 eurot (60,50 + 70,62) (e- toimik dokument nr. 4).
20.Käesoleval juhul ei ole pooltel vaidlust, et 15.12.2017.a ja 09.02.2018.a, s.o ajal mil on tangitud kostja poolt Soome Vabariigis hagejale kuuluva kütusekaardiga bensiini, on kostja viibinud töölähetuses.
21.Vabariigi Valitsuse 25.06.2009.a määruse nr. 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lg 1 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt §-s 3 sätestatud alammäära ulatuses.
22.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolu, et ta on hüvitanud kostjale töölähetuses viibimise ajal tekkinud sõidukulud. Kostja ise on avaldanud, et hageja töölähetuses viibimise ajal tekkinud sõidukulusid talle hüvitanud ei ole ning kostjal oli hagejaga kokkulepe, et ta võib kasutada kütusekaarti enda sõidukisse bensiini ostmisel
(vt. 28.05.2019.a kohtuistungi protokoll).
23.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja kütusekaardi kasutamisega tekkinud nõue kostja vastu summas 131,12 eurot põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd tegemist on töölähetuses tekkinud sõidukuluga, millise hüvitamise kohustus on hagejal kooskõlas eelpool viidatud Vabariigi Valitsuse määrusega.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista sõidukile ja haagisele tekitatud kahju omavastutuse summas kokku 1 700 eurot (600 + 1 100). Kostja vaidleb nimetatud hageja nõuetele vastu.
25.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
26.Riigikohus on 21.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-56-17 punktis 25 leidnud, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 14): töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS § s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15).
27.Sama lahendi punktist 29 tuleneb, et kahju hüvitamise ulatus, st kahjuhüvitise suurus määratakse kindlaks TLS § 74 lg 1 või 2 järgi vastavalt sellele, kas töötaja rikkus kohustusi tahtlikult või hooletult.
28.Hageja poolt on kohtule esitatud kaskokindlustuse poliis A1010884717, mis on väljaantud 17.01.2018.a (e- toimik dokument nr. 4, 23). Nimetatud tõendist ei nähtu hageja omavastutuse suurust. Hageja on esitanud 15.03.2018.a J K poolt saadetud e- kirja, millise kohaselt omavad kõik Xxxx haagised kaskokindlustust ja selle omavastutuse määr on 1 100 eurot (e- toimik dokument nr. 4).
29.Kohus on teinud hagejale 28.05.2019.a toimunud istungil ettepaneku esitada tõendid selle kohta, et hagejale on sellises summas kahju tekkinud, mille hüvitamist ta antud juhul töötajalt kohtus nõuab (e- toimik dokument nr. 22).
30.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja on tasunud kaskokindlustuse omavastutused kokku summas 1 700 eurot (1 100 + 600). Kohus selgitab veelkord, et ainuüksi pakkumiste esitamine kohtule ei tõenda hagejale kahju tekkimist sellises ulatuses, millise hüvitamist kostjalt hagiavalduses taotletakse.
31.Kostja on oma vastuses hagile tuginenud ka asjaoludele, et praamile pealelaadija juhendamisel tagurdas ta kogemata vastu praami seinast väljaulatuvat praami ukse torukaitset ning samuti on tekkinud haagisele kriimustused seoses haagise tagant lükkamisega, kuivõrd kostja täitis tööülesandeid rasketes ilmaoludes (e- toimik dokument nr. 10).
32.Vastavad kostja põhjendused on kooskõlas kohtule esitatud tõenditega, millisest nähtub, et ilmastikuolud Xxxx’i piirkonnas olid 01.02.2018.a rasked ning kostja võis vajada sõiduki
liikuma saamiseks kõrvalist abi (e- toimik dokument nr. 24).
33.Lisaks leiab kohus, et kostja on hagejale 11.02.2018.a ja 12.02.2018.a saadetud sõnumites andnud teada, et haagisel oli auk juba siis, kui kostja selle võttis (e- toimik dokument nr. 8).
34.Hageja on esitanud kohtule 15.10.2018.a ja 18.10.2018.a pakkumised remonttööde tegemiseks (e- toimik dokument nr. 14). Sellest nähtub, et hageja on võtnud pakkumisi tööde teostamiseks kaheksa kuud pärast seda, kui pooltevaheline tööleping on lõpetatud s.o 13.02.2018.a ning pärast seda kui kostja on töövaidluskomisjonile esitanud nõude hageja vastu (e- toimik dokument nr. 4).
35.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et ajavahemik kostjaga töölepingu lõpetamise ning sõiduki ja haagise parendustööde hinnapakkumiste võtmisel on olnud ebamõistlikult pikk ning ei ole kooskõlas heausu põhimõttega. Samuti on kohtu hinnangul pakkumistes töid, mis ei ole otseselt seotud väidetavalt kostja poolt tekitatud kahju kõrvaldamisega.
36.Kohus on seisukohal, et kohtu ette toodud asjaolud ja tõendid ei kinnita, et kostja on antud juhtumil töölepingut rikkunud tahtlikult või olnud hooletu, mistõttu hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 1 700 eurot põhjendatud ei ole.
37.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
38.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
39.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 831,12 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
40.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
41.Kuivõrd kostja omapoolset taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud ei ole, siis jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.