2-19-1606/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjatel on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded AS Citadele banka esitas 18.01.2019 Viru Maakohtule hagi Peko Machinery OÜ, A A, H L, I H vastu võla nõudes ning 20.02.2019 hagi täienduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 10.03.2014 AS Citadele banka Eesti filiaal (edaspidi nimetatud hageja) ja Peko Machinery OÜ (edaspidi kostja 1) krediidilepingu nr xxxx, mille eesmärgiks oli kostja 1 käibevara finantseerimine summas 32000 eurot, mis nähtub lepingu põhitingimuste punktist 1 ja 2. Krediidisumma on kostjale 1 välja makstud 08.04.2014 summas 32000 eurot, mis nähtub kostja 1 konto väljavõttest. Lepingu põhitingimuste punktist 4.3. nähtub, et krediidi tagasimaksete tasumise kuupäev oli iga kalendrikuu 15. kuupäev alates 15.04.2014. Lepingu põhitingimuste punktist 3.1. nähtub, et intressimäär krediidi kasutamise eest oli 9% aastas ning punkti 4.4 kohaselt oli krediidi tagastamise lõpptähtpäev 15.03.2019. Nimetatud kokkulepete alusel koostati kostjale, mille kohaselt pidi kostja 1 tasuma igakuiseid makseid summas 662,34 eurot, mis jagunes laenusumma osamakseks ja intressimakseks. Lepingu eritingimuste p 9.5 kohaselt kohustub klient (kosja 1) hüvitama pangale (hageja) lepingu põhitingimuste punktis 6.4. sätestatud käendusega (SA Xxxx käendus) seoses käendustasu 2,5% krediidisumma käendusega tagatud osast. Pangal (hagejal) on õigus debiteerida nimetatud tasusid arvelduskontolt.

Vastavalt panga hinnakirja p 1.10 on ärikliendi (kostja 1) arvelduskonto hooldustasu 0,64 eurot kuus. Kostjal 1 on tasumata konto hooldustasu jaanuar 2018 kuni jaanuar 2019 (kaasa arvatud) so 13 kuud – arvestus 13*0,64 eurot= 8,32 eurot. 02.08.2017 ütles hageja lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles ja edastas kostjale 1 teatise lepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta ning nõude lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste täitmiseks. Lepingu ülesütlemise hetkel oli tasumata põhiosa 13439,31 eurot (mai 2017 põhiosamakse tasumata jääk 58,02 eurot ja juuni 2017 põhiosamakse 558,64 eurot ning maksegraafikujärgne tulevikumaksete põhiosade summa seisuga juuli 2017 k.a. summas 12822,65 eurot), 148,47 eurot intress (juuli intress 102,58 eurot ja augusti intress 45,99 eurot), viivis 43,13 eurot, 90,40 eurot SA Xxxx tasumata arve ja 1,28 eurot negatiivne kontoseis (2 kuu tasumata kontohooldustasu), kokku 1 722,69 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on laekunud 3400 eurot, nõudeid on rahuldatud järgnevalt: 1) põhiosa 430,12 eurot ulatuses, millest mai 2017 põhiosamakse tasumata jääki 58,02 eurot ja juuni põhiosamakset osaliselt summas 372,10 eurot. Seega põhivõla jäägiks jääb 13 009,19 eurot (juuni osamakse tasumata osa 186,54 eurot ja maksegraafikujärgne tasumata põhiosa summa seisuga juuli 2017 12 822,65 eurot). 2) intressivõlgnevus 148,47 eurot, millest juuli osamakse intress 102,58 eurot ning augusti intress 45,99 eurot, seega intressivõlgnevust hagiavalduse esitamise ajaks ei ole. 3) SA Xxxx tasumata arve summas 90,40 eurot. Seega SA Xxxx arve võlgnevust hagiavalduse esitamise ajaks ei ole. 4) Konto hooldustasu 1,28 eurot (juuni ja juuli 2017 eest 2 x 0,64 eurot) ja lisaks august 2017 kuni detsember 2017 summas 3,20 eurot (5 x 0,64 eurot). 5) Viivisevõlg enne lepingu ülesütlemist ja peale lepingu ülesütlemist alates 02.08.2017 kuni 15.12.2017 2727,07 eurot (põhivõlg 13439,31*0,15/100/360*136=2741,61 eurot, kontolt debiteeritud 2727,07 eurot). Lepingu põhitingimuste punkti 10 kohaselt on viivisemäär 0,15% tähtajaks tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivisevõlgnevuse alates 16.12.2017 kuni 18.01.2019 (399 päeva) on kujunenud järgnevalt: juuni 2017 põhiosa makse tasumata osalt 186,54 eurolt arvestus 186,54*0,15/100x399=111,64 eurot, juuli 2017 põhiosa makselt 559,76 eurolt arvestus 559,76*0,15/100x399=335,02 eurot, august 2017 seisuga maksegraafiku tasumata põhiosa jäägilt 12262,89 eurot arvestus 12262,89 *0,15/100x399=7339,34. Seega viivis seisuga 18.01.2019 kokku 7786 eurot, hagis esitatud summas 7785,93 eurot . Tulenevalt eeltoodust moodustab hageja nõude: Laenumaksete põhiosa 13009,19 eurot (juuni osamakse tasumata osa 186,54 eurot ja seisuga juuli 2017 maksegraafikujärgne tasumata põhiosa jääk 12822,65 eurot) Negatiivne kontojääk ehk konto hooldustasu jaanuar 2018 kuni jaanuar 2019 so 13 kuud kokku summas 8,32 eurot (13 x 0,64 eurot). Viivis seisuga 18.01.2019 kokku 7786 eurot, hagis esitatud summas 7785,93 eurot. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivise summale, nõuab hageja viivist lepingu põhitingimuste punktis 10 kokkulepitud viivise määra järgi 0,15% tasumata põhisummalt 13009,19 eurot so 19,51 eurot päevas alates 19.01.2019 kuni laenu põhiosa tagastamiseni, arvestusega põhiosa jääk 13009,19 eurot x viivisemäär 0,15/100= 19,51 eurot päevas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui laenumaksete põhiosa 13009,19 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivisesumma on 7785,93 eurot, seega tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist saab lisanduda mitte rohkem kui 5223,26 eurot. Lepingust tulenevad kohustused on lepingu põhitingimuste punkt 6 kohaselt tagatud A A isikliku käendusega 9600 euro ulatuses, H L isikliku käendusega 9600 euro ulatuses, I H isikliku käendusega 9600 euro ulatuses ning Sihtasutuse Xxxx käendusega 24 000 ulatuses vastavalt panga ning sihtasutuse vahel sõlmitud käenduslepingule xxxx.

Põhilepingu punktis 6 nimetatud käenduslepingu on A A ehk kostja 2 sõlminud 10.03.2014 vastutuse piirmääraga kuni 9600 eurot, mis nähtub käenduslepingust nr xxxx. Põhilepingu punktis 6 nimetatud käenduslepingu on H L ehk kostja 3 sõlminud 10.03.2014 vastutuse piirmääraga kuni 9600 eurot, mis nähtub käenduslepingust nr xxxx. Põhilepingu punktis 6 nimetatud käenduslepingu on I H ehk kostja 4 sõlminud 10.03.2014 vastutuse piirmääraga kuni 9600 eurot, mis nähtub käenduslepingust nr xxxx. Seega tagavad kostja 2, kostja 3 ja kostja 4 lepingust tulenevat nõuet kokku 28 800 (3x9600=28 800) ulatuses, millest igaühe vastutus on piiratud summaga 9600 eurot. 02.08.2017 edastas hageja kostjatele 2, 3 ja 4 kui käendajatele nõuded käendatavate kohustuste täitmiseks tähtajaga 16.08.2017. Hagiavalduses märgitud nõue on kostjate poolt hageja ees täitmata. Kostjate vastuväited Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjaid kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjatele on hagimaterjalid kätte toimetatud. Kostjad kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjaid, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostjale Peko Machinery OÜ tema xxxx A A vahendusel (TsMS § 318 lg 2) ja kostjale A A e-posti teel 01.03.2019 ja isiklikult 14.03.2019, seega tuli vastus esitada hiljemalt 28.03.2019. Kostjale H L on hagimaterjalid kättetoimetatud isiklikult 16.05.2019, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 30.05.2019. Kostjale I H on hagimaterjalid kättetoimetatud isiklikult 13.05.2019, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 27.05.2019. Kostjad kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjaid on hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. VÕS § 151 lg 2 kohaselt kui põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks, võib käendaja igal ajal täita kohustuse põhivõlgniku asemel. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Citadele banka Eesti filiaal ja Peko Machinery OÜ 10.03.2014 krediidilepingu nr xxxx summas 32000 eurot, mis tuli tagastada maksegraafiku alusel. Nimetatud lepingu tagamiseks sõlmis hageja käenduslepingud, vastutuse piirmääraga kuni 9600 eurot, kostjaga A A 10.03.2014, kostjaga H L 13.03.2014 ja kostjaga I H 14.03.2014. Kostjad ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega kuulub kostjatelt väljamõistmisele solidaarselt, arvestades ka käendajate vastutuse piirmäärasid, põhivõlgnevus 13009,19 eurot ja konto hooldustasu 8,32 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt sissenõutavaks muutunud tasumata lepingujärgset viivist protsendiga 0,15% päevas alates 16.12.2017 kuni 18.01.2019 summas 7785,93 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Juhindudes hageja nõudest ja TsMS §-st 367 arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt kuni otsuse tegemiseni. Lepingujärgne viivis põhinõudelt 13009,19 eurolt perioodil 19.01.2019 kuni 22.08.2019 (k.a) 216 päeva eest moodustab 4214,98 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele (arvestades ka käendajate vastutuse piirmäärasid) sissenõutavaks muutunud viivis 22.08.2019 seisuga kokku 12000,91 eurot (7785,93 eurot + 4214,98 eurot). Kuivõrd hageja nõude kohaselt ei tohiks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis ületada põhinõuet, siis kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele ka edaspidine viivis TsMS § 367 alusel 0,15% päevas tasumata põhinõudelt, kuid mitte rohkem kui 1008,28 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja on taotlenud kostjatelt menetluskuludena hagilt tasutud riigilõivu summas 1000 eurot väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostjate poolt hüvitada. Kostjad ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.