Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale veoauto varuosi ja tarvikuid ning esitas müüdud kauba eest 31.08.2018 arve nr 6657193 summas 2 599,75 eurot maksetähtajaga 14.09.2018; 14.09.2018 arve nr 6657868 summas 1 011,55 eurot maksetähtajaga 28.09.2018; 16.11.2018 arve nr 6660974 summas 773,48 eurot maksetähtajaga arve esitamise päev ja 30.11.2018 arve nr 6661664 summas 1 530,51 eurot maksetähtajaga 14.12.2018. Kostja ei ole arveid tähtaegselt tasunud. Hageja nõuab kostjalt tasumisega viivitamise eest viivist 0,2 % päevas. Kostja tasus 19.03.2019 1 011,55 eurot, mille arvel luges hageja osaliselt tasutuks 19.03.2019 võlalt arvestatud viivise. 19.03.2019 seisuga oli kostja viivitanud arve nr 6657193 tasumisega 186 päeva, millelt tasumisele kuuluv viivis on 967,11 eurot; arve nr 6657868 tasumisega 172 päeva, millelt tasumisele kuuluv viivis on 374 eurot, kokku viivised 1 315, 08 eurot. Pärast 1 011,55 euro tasumist on tasumata viiviseid 303,53 eurot. Alates 20.03.2018 kuni 04.04.2018 on kostja viivitanud arvete tasumisega veel 15 päeva ja selle aja jooksul on võlgnevusele lisandunud viivised arve nr 6657193 eest 78 eurot ja arve nr 6657868 eest 30,30 eurot. Kostja on arve nr 6660974 tasumisega viivitanud kuni 02.04.2018 137 päeva, millelt tasumisele kuuluv viivis on 211,93 eurot ja arve nr 6661664 tasumisega 109 päeva, millelt tasumisele kuuluv viivis on 333,65 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 5 915,29 eurot ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 957,43 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks lepingujärgne viivis põhivõlgnevuse 5 915,29 euro tasumiseni viivisemääraga 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest hagi esitamisele järgnevast päevast arvates. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt nõustub kostja osaliselt hageja poolt esitatud nõuetega. Kostja tunnistab põhinõuet summas 4 903,74 eurot, s.o. arve nr 6657193 eest summas 2 599,75 eurot, arve nr 6660974 eest summas 773,48 eurot ja arve nr 6661664 summas 1 530,51 eurot. Kostja ei tunnista põhinõuet arve nr 6657868 eest summas 1 011,55 eurot, kuivõrd kostja on tasunud arve täielikult 19.03.2019. Kostjal puudub veendumus, et ilma kokkuleppeta arvete nr 6657193, 660974 ja 661664 tasumisel väidab hageja, et tasutud summad läheksid viiviste ja kõrvalkulude katteks. Kostja leiab, et poolte vahel puudub kokkulepe viiviste tasumise kohustuse osas. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja müüs kostjale veoauto varuosi ja tarvikuid, mille eest kostja on kohustatud hagejale tasuma 31.08.2018 arve nr 6657193 alusel 2 599,75 eurot maksetähtajaga 14.09.2018; 14.09.2018 arve nr 6657868 alusel 1 011,55 eurot maksetähtajaga 28.09.2018; 16.11.2018 arve nr 6660974 alusel 773,48 eurot maksetähtajaga arve esitamise päev ja 30.11.2018 arve nr 6661664 alusel 1 530,51 eurot maksetähtajaga 14.12.2018.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei vaidle, et kostja on jätnud hagejale tasumata 31.08.2018 arve 6657193 summas 2 599,75 eurot; 16.11.2018 arve 6660974 summas 773,48 eurot ja 30.11.2018 arve 6661664 summas 1 530,51 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt 19.03.2019 tasutud 1 011,55 eurot tuleb arvestada arve nr 6657868 eest tasumiseks või tasumata arvete tasumisega viivitamise eest viiviste katteks. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kuna vaidlust ei ole, et kostjal on kohustus arvete tasumisega viivitamise eest tasuda viivitusintressi ning pooled ei ole leppinud kokku erinevate kohustuste täitmiseks teistsugust korda, kui see on sätestatud VÕS §-s 88 lg 8, siis on hagejal õigus kostja poolt 19.03.2019 tasutud summat 1 011,55 eurot lugeda esmalt sissenõutavaks muutunud viiviste katteks. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled vaidlevad selle üle kas neil on sõlmitud kokkulepe, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on viivise määraks 0,2 % päevas. VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja on tutvunud hageja üldiste lepingutingimustega kas siis hageja veebilehelt leitavalt või teenindussaalis väljapanduna. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks avaldanud hagejale nõusoleku viivisemäära, mis peaks olema leitav hageja veebilehelt või teenindussaalist, tasumiseks. Hageja ei ole tõendanud, et pooled on sõlminud kokkuleppe, et kostja kohustuse täitmisega viivitamise korral tasub hagejale viivist 0,2 % päevas. Seega tuleb kostja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest lähtuda seadusjärgsest viivise määrast. Tuvastatud on, et 19.03.2019 on kostja olnud arvete tasumisega viivituses arve nr 6657193 2 599,75 euro maksetähtajaga 14.09.2018 186 päeva, millelt seadusjärgne tasumisele kuuluv viivis on 105,98 eurot; arve nr 6657868 alusel 1 011,55 eurot maksetähtajaga 28.09.2018 viivituses 172 päeva, millelt seadusjärgne tasumisele kuuluv viivis on 38,13 euro; arve nr 6660974 alusel 773,48 eurot maksetähtajaga arve esitamise päev viivituses 123 päeva, millelt seadusjärgne viivis on 20,85 eurot ja arve nr 6661664 alusel 1 530,51 eurot maksetähtajaga 14.12.2018 viivituses 95 päeva, millelt seadusjärgne viivis on 31,87 eurot. Seega on kohus tuvastanud, et 19.03.2019 seisuga võis hageja arvestada kostja poolt tasutud 1 011,55 eurost tasumisele kuuluvate viiviste katteks kokku 196,83 eurot (105,98+38,13+20,85+31,87) ja ülejäänud summa 814,69 eurot (1 011,55-196,83) võis hageja arvestada 14.09.2018 arve 6657868 tasumise katteks, mistõttu 19.03.2019 seisuga jäi kostjal siis arvest 6657868 tasumata 196,86 eurot.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust on tuvastatud, et kostjal on hagejale tasumata temale esitatud arvete alusel 5 100,60 eurot (2 599,75+196,86+773,48+1 530,51), mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 5 100,60 eurot. Kuna kostja on põhivõlgnevuse 5 100,60 euro tasumisega olnud alates 20.03.2019, mil kostja tegi 19.03.2019 hagejale ülekande, mille alusel kuni 19.03.2019 tasumisele kuuluvad viivised said tasutud, siis on kostja kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o. 15.08.2019 kohustatud tasuma hagejal ka seadusjärgse viivise põhivõlgnevuse tasumisega viivitamise eest, 149 päeva eest, 166,57 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavad viivised 166,57 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu arvates on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summalt 5 100,60 eurot alates kohtuotsuse tegemisest s.o. 15.08.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et hagihind on 11 190,86 eurot ning kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 5 675,22 eurot, siis jätab kohus menetluskulud 50 % osas kostja ja 50 % osas hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja hageja õigusabikulud. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagihinnaga 4 531,48 eurot hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 400 eurot riigilõivu ja hagihinnaga 6 659,38 eurot hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 450 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevatest andmetest on hagide esitamiselt, millised on hiljem kohtumenetluse käigus liidetud ühte menetlusse õigesti tasutud riigilõivu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingutele, s.o. kahe eraldi hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine ning sellele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt 2 x 3 tundi. Kohtu arvates kahe üheliigilise hagiavalduse koostamiseks, arvestades asja mahtu ja vaidlusaluseid asjaolusid, ei olnud põhjendatud rohkem aega kulutada kokku kui 3 tundi. Põhjendatud on kohtu arvates kostja vastuväidetega tutvumiseks kasutada hagejal õigusabi 1 tunni ulatuses. Põhjendatud õigusabile on hagejal seega aega kokku kulunud 4 tundi. Nähtuvalt hageja menetluskulude nimekirjast, osutati hagejale menetluses õigusabi hinnaga 160 eurot tund. Kohus leiab, et võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, ei saa lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot tund, pidada oluliselt keskmist taset ületavaks. Lähtudes eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulu 640 (4 h x 160 eurot) eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku 1 490 eurot (850+640) ja kosjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 50 % ulatuses, s.o. 745 eurot. Kuna kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, siis on kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 0 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 745 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.