Aktiva Finance Group OÜ hagi S.K vastu põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks
Hagihind
2957,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: S.K (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi S.K vastu osaliselt.
2.Mõista välja S.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 668,76 eurot, millest põhivõlg on 540,13 eurot ja 10.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 128,63 eurot.
3.Mõista välja S.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt 540,13 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
Jätta hagi suuremas ulatuses põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõuetes rahuldamata.
5.Jätta poolte menetluskulud 24% ulatuses S.K kanda ja 76% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Mõista välja S.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 150 eurot.
7.Mõista välja S.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt 150 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
8.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt 1
2-25-345 mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.01.2025 Tartu maakohtule hagiavalduse S.K (kostja) vastu, mida täpsustas 18.02.2025. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 1248,42 eurot, intressi 179,85 eurot, sissenõudmiskulu 110 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1139,01 eurot ja viivise põhivõlalt 579,80 eurolt 20,74% aastas, põhivõlalt 197,35 eurolt 24% aastas ja põhivõlalt 471,27 eurolt 24% aastas alates 09.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 540,13 eurot, sissenõudmiskulu 110 eurot ja viivise põhivõlalt 287,11 eurolt 20,74% aastas alates 13.03.2023, põhivõlalt 18,22 eurolt 24% aastas alates 13.11.2023 ja põhivõlalt 234,80 eurolt 24% aastas alates 13.09.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 28.02.2019 järelmaksulepingu nr OA02450, mille alusel sai kostja kauba väärtusega 1190 eurot, 10.06.2019 järelmaksulepingu nr HHG01178, mille alusel sai kostja kauba väärtusega 511,44 eurot ja 29.09.2019 järelmaksulepingu nr K15400, mille alusel sai kostja kauba väärtusega 859,99 eurot. Lepingu nr OA02450 intressimäär oli 12,2% aastas, viivisemäär 20,74% aastas, krediidi kulukuse määr 23,45% ja lepingutasu 15 eurot. Lepingu nr HHG01178 intressimäär oli 25% aastas, viivisemäär 24% aastas ja krediidi kulukuse määr 39,45%. Lepingu nr K15400 intressimäär oli 15,9% aastas, viivisemäär 24% aastas ja krediidi kulukuse määr 32,01%. Kostja jäi viivitusse vastavalt 19.06.2020–18.12.2020, 12.09.2020– 12.12.2020 ja 12.09.2020–12.12.2020 osamaksetega, mistõttu saatis Inbank AS kostjale 01.12.2020 lepingute ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Inbank AS ütles lepingud 18.12.2020 üles ja loovutas nõude hagejale 22.12.2020. Hageja saatis kostjale tasulisi meeldetuletuskirju iga lepingu osas eraldi 31.12.2020, 04.02.2021 ja 28.04.2021. Kostja tegi lepingu kehtivuse ajal Inbank AS-ile tagasimakseid kokku vastavalt summas 902,89 eurot, 493,22 eurot ja 625,19 eurot. Hageja hinnangul on Inbank AS järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid hageja ei toonud hagis välja, millised olid kostja igakuised sissetulekud, kohustused ja majapidamiskulud.
2.Kohus võttis hagi 20.02.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostjale toimetati hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega kätte 19.03.2025 (TsMS § 3141 lg 2 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 21 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 09.04.2025. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et Aktiva Finance Group OÜ hagi S.K vastu on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Seetõttu ei saa kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega ning vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata.
5.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite 2
2-25-345 märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank ja kostja kolm laenulepingut: 28.02.2019 järelmaksulepingu nr OA02450 (dtl 18–21), 10.06.2019 järelmaksulepingu nr HHG01178 (dtl 22– 25) ja 29.09.2019 järelmaksulepingu nr K15400 (dtl 26–28). Krediidiandja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1– 3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 13 peab vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud välja ega tõendanud kostjaga hagi aluseks olevate krediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et AS Inbank kontrollis kostja maksevõimelisust enne iga lepingu sõlmimist, kontrollides, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Hageja ei ole toonud välja, kui suured olid kostja igakuised sissetulekud, väljaminekud ja majapidamiskulud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et AS Inbank oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet. Seega ei ole kohtu hinnangul AS Inbank järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis on põhjendatud osaliselt hageja nõue põhivõla ja seadusjärgse viivise osas.
7.1.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise 3
2-25-345 tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt anti kostjale lepingu nr OA02450 alusel laenu 1190 eurot ning kostja on tasunud laenu katteks 902,89 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele 287,11 eurot. Laenulepingu viimase osamakse tähtpäev oli 12.03.2023, seega on kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks. Lepingu nr HHG01178 alusel anti kostjale laenu 511,44 eurot ning kostja on tasunud laenu katteks 493,22 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele 18,22 eurot. Laenulepingu viimase osamakse tähtpäev oli 12.11.2023, seega on kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks. Lepingu nr K15400 alusel anti kostjale laenu 859,99 eurot ning kostja on tasunud laenu katteks 625,19 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele 234,80 eurot. Laenulepingu viimase osamakse tähtpäev oli 12.09.2023, seega on kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 540,13 eurot.
7.2.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingu nr OA02450 osas on sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 13.03.2023–10.06.2025 summas 76,10 eurot, lepingu nr HHG01178 osas perioodil 13.11.2023–10.06.2025 summas 3,44 eurot ja lepingu nr K15400 osas perioodil 13.09.2023–10.06.2025 summas 49,09 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 128,63 eurot ja viivise põhivõlalt 540,13 eurolt alates kohtuotsuse tegemise ajast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud osas, s.o suuremas osas põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõude osas, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõudmiskulu ja sissenõutavaks muutunud viivist, kokku summas 2677,28 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt lepingujärgsetes määrades. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas 2794,95 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga 668,76 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude 24% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 24% ulatuses kostja kanda ning 76% ulatuses hageja kanda.
9.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. 4
2-25-345
10.Kohus leiab, et hageja menetluskulud märgitud ulatuses saab lugeda põhjendatuks osaliselt.
10.1.Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 385 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 385 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 385 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks.
10.2.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu hagimenetluses summas 676 eurot. Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulud on tekkinud seoses hagiavalduse koostamisega kokku 4 tundi. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus arvestab, et hageja esitab tüüphagisid. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ja see ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku 240 eurot (ilma käibemaksuta).
10.3.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 24% ulatuses, s.o summas 150 eurot (385+240 * 24%) kostjalt hageja kasuks välja.
10.4.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.