Hageja B G OÜ (registrikood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat R T Kostja S L OÜ (registrikood xxxx), seaduslik esindaja K S
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista S L OÜ-lt B G OÜ kasuks põhivõlgnevus 576 eurot.
3.Välja mõista S L OÜ-lt B G OÜ kasuks alates 22. oktoober 2018 kuni 13. august 2019 viivis 0,5% päevas, so 852,48 eurot ja alates 14. august 2019 viivis 0,5% päevas põhinõudelt (576 eurot) kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 576 eurot. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud S L OÜ kanda.
5.Välja mõista S L OÜ-lt B G OÜ kasuks menetluskulud 935 eurot.
6.Kohustada S L OÜ-d tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (935 eurot) käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja rahvusvahelise kaubaveolepingu, mille kohaselt kohustus hageja vedama kostja poolt määratud kauba Poolast Eestisse. Pooled
leppisid kokku tasu suuruses 576 eurot. Pooltel kokkulepe peale- ja mahalaadimisaja osas puudus. Hageja vedas kauba xxxx xxxx, võttes kauba 30. ja 31. juulil 2018 peale ning laadides selle ettenähtud kohas 3. ja 6. augustil 2018 maha. Hageja väljastas kostjale arve summas 576 eurot, mille kostja jättis õigeaegselt tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 576 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis alates 22.10.2018 kuni otsuse tegemiseni 0,5% tasumata summalt päevas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis lepingulises viivisemääras, s.o protsendina 0,5% päevas, põhinõudelt summas 576 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 576 eurot.
2.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja leiab, et kostja kahjunõude kujunemine on tõendamata, kahju tekkimine tõendamata ning isegi kui viivitus oleks olnud, tulenes see lähtestajast, sest kaup ei olnud õigel ajal laadimiseks valmis. Viivis määras 0,5% päevas on kokkuleppeline viivis ning antud juhul kohaldub see majandustegevuses osalevate juriidiliste isikute vahelisele suhtele.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Pooltel oli sõlmitud veoleping kokkuleppega peale- ja mahalaadimisaja osas. Kaup tuli peale laadida 27. juulil 2018 ning maha laadida hiljemalt 31. juuli 2018 hommikul. Kaup jõudis xxxx 3. ja 6. augustil 2018 ehk hilinemisega. Kostja nõudis hagejalt hüvitist tulenevalt viivitamisega tekkinud kahjust summas 100 eurot ning leiab, et peab teenuse eest maksma 380 eurot, millele lisandub käibemaks, so 456 eurot. Kostja vaidleb vastu viivisenõudele põhjusel, et hageja ei ole korrektset arvet esitanud ning viivisemäär 0,5% päevas on seadusevastane.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud veolepingust tulenevalt osutatud teenuse eest arve nr 183078 tasumist summas 576 eurot. Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt, so summas 456 eurot. Vaidlus lepingu kehtivuse osas puudub. Samuti pooled ei vaidle kokku lepitud tasu suuruse 576 euro üle. Samuti puudub vaidlus selles, et veos on üle antud.
7.Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale), saaja aga kohustub tasuma vedajale tasu (VÕS § 774 lg 1). Käesoleval juhul on kauba vastuvõtmise ja üleandmiseks ettenähtud kohad eri riikides. Kui kauba peale- ja mahalaadimise kohad asuvad erinevates riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni liige, tuleb veolepingule kohaldada Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR konventsiooni) sätteid (CMR konventsioon artikkel 1(1)). Poolte vahel sõlmitud leping vastab veolepingu tunnustele ning esitatud asjaolude järgi kohaldub lepingule CMR konventsioon. Ulatuses, milles vaidlusküsimusi ei reguleeri CMR, kohaldub Eesti siseriiklik õigus. Seega kuulub kohaldamisele nii Eesti seadusandlus, kui ka CMR konventsioon. Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega
viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist.
8.Veolepingu sõlmimise ja lepingutingimuste tõendiks on saatedokument (CMR konventsioon art 9(1)). Saatedokumendist peab nähtuma peale- ja mahalaadmisaeg (CMR konventsioon art 6(1)(d) ja (2)). Kostja väidab, et poolte vahel oli kokkulepe peale- ja mahalaadimisaja osas. Seega pidi kostja esmalt tõendama, et vastavasisuline kokkulepe eksisteeris. Kohus täitis 10. mai 2019 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas pooltele vaidlusele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (vt digidoimik, dokument nr 10). Kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtajaks või tähtaja puudumise korral veo tegelik kestus ületab aja, mis peaks olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale, siis loetakse kaup kohaletoimetatuks viivitusega (CMR konventsioon art 19). Poolte vahel puudub vaidlus kauba peale- ja mahalaadimise aja osas. Seega on tõendamist leidnud, et hageja laadis kauba ettenähtud kohas 3. ja 6. augustil 2018 maha.
9.Kohus leiab, et kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud poolte vahel sõlmitud kokkulepet peale- ja mahalaadimisaja osas. Kohtule esitatud transporditellimusest ei nähtu, et poolte vahel on kokkulepe kauba peale- ja mahalaadimise aja osas (vt digitoimik hagiavalduse lisa nr 1). Samuti ei esitanud pooled kohtule selgitusi milline on mõistlik tavapärane kauba veoaeg. Seega ei ole ka tõendamist leidnud, et hageja on sattunud mahalaadimisega viivitusse, kuna kauba kestus ületas aja, mis oli mõistlikult vajalik hoolsal vedajal kauba kohale toimetamiseks.
10.Kostja vaidles hagile vastu osaliselt tulenevalt väidetavast kahju hüvitamise nõudest. Viivitamisest tulenev hüvitise nõue tuleb teisele poolele esitada 21 päeva jooksul kauba üleandmisest (CMR konventsioon art 30(3)). Kui nõude esitaja tõendab, et viivitus on tekitanud kahju, siis on vedaja kohustatud hüvitama kahju summas, mis ei ületa veotasu (CMR konventsiooni art 23(5)). Kohus selgitas 10. mai 2019 määrusega kostjale, et kohtu hinnangul võib vastastikuse nõude olemasolust tulenevalt nõutud arve vähendamise kvalifitseerida õiguslikult mh kohustuse täitmisest ajutiselt keeldumiseks VÕS § 111 tähenduses, hinna alandamiseks VÕS § 112 tähenduses või vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks VÕS § 197 tähenduses. Kohus selgitas, et kostjal tuleb selgitada, missugusel alusel ning eesmärgil nõudis kostja hagejalt arve vähendamist ning nimetatud õiguse eelduste täitmist põhjendada ning tõendada ning kui kostja soovib, et tema nõue vaadataks läbi käesolevas tsiviilasjas eraldi nõudena on kostjal võimalik esitada vastuhagi TsMS § 373 lg 1 p 2 järgi. Kostja oma väiteid tõendanud ei ole ning ei ole esitanud kohtule ka tasaarvestusavaldust või vastuhagi.
11.Seega täitis hageja kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad kohustused ning kaup on saajale üle antud. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 1). Kostjal on poolte vahel sõlmitud lepingust tulenev tasu maksmise kohustus, mida kostja on arve tasumata jätmisega rikkunud. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista osutatud teenuse eest põhivõlgnevus 576 eurot.
12.Hageja on esitanud kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud viivisenõude alates 22.10.2018 kuni kohtuotsuse tegemise seisuga. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt 576 eurot alates kohtuotsuse tegemisest lepingulises viivisemääras, s.o protsendina 0,5% päevas põhinõudelt summas 576 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 576 eurot.
13.RKTKo nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasumaksmisega viivitamise korral. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
14.Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue kuulub rahuldamisele. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kostja esitas vastuväited viivisemäära suurusele. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Seega ei ole pooltel keelatud kokku leppida seadusjärgsest kõrgemas viivisemääras. Hageja tugineb viivisenõudes poolte vahel sõlmitud krediidilepingule, mida kostja peab kehtivaks üksnes maksetähtaja osas. Kostja ei selgitanud kohtule, missugusel alusel on pooltevaheline leping kehtiv küll maksetähtaja osas, kuid mitte viivisemäära osas.
15.Kohtule esitatud järelmaksulepingust nähtuvalt leppisid pooled omavahelised arveldamistingimused kokku 27.03.2014 sõlmitud järelmaksulepingus (vt digitoimik hagiavalduse lisa nr 4). Järelmaksulepinguga leppisid pooled kokku, et lepingu kehtivuse ajal hageja poolt osutatavatele teenustele on kostjale antavaks krediidilimiidiks 1 600 eurot, maksetähtajaks 30 päeva ning viivise määraks 0,5% päevas. 21.09.2018 väljastatud arve kohaselt oli selle tasumise tähtajaks 21.10.2018 (vt digitoimik hagiavalduse lisa nr 3). Pooled on järelmaksulepingu sõlminud majandustegevuses. Kuigi kokkulepitud viivisemäär 0,5 % päevas on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks.
16.Kostja arvet tähtajaks ei tasunud ning hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 22.10.2018. Viivise summaks kalendripäevas 576 euro suuruse põhinõude korral on 2,88 eurot. Käesoleva aja seisuga on kostja arve tasumisega viivituses 296 kalendripäeva ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates 22.10.2018 kuni 13.08.2019 852,48 eurot (296 päeva x 2,88 eurot). Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 852,48 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt (576 eurot) alates 14.08.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 0,5% päevas põhinõudelt summas 576 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 576 eurot.
17.Poolte poolt esitatud väited ja tõendid, mis ei leidnud käesolevas otsuses kajastamist, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust.
18.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 576 eurot, seisuga 13.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 852,48 eurot ja alates 14.08.2019 kuni põhinõude (576 eurot) täitmiseni viivise 0,5% päevas tasumata jäänud summalt. Väljamõistetava viivise kogusumma ei tohi ületada põhivõla summat 576 eurot.
MENETLUSKULUD
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või
menetlust lõpetava määruse tegemist.
20.Käesoleva tsiviilasja menetluskulud jättis kohus kostja kanda, mistõttu tuleb kindlaks määrata üksnes hageja kantud menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud hõlmavad riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulusid 735 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks ning kokku 5 tundi ja 15 minutit. Hageja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: 1)
Hagiavalduse koostamine – 2h 50 min
2)
Kostja vastuse läbitöötamine – 30 min
3) Kliendi poolt edastatud täiendavate tõendite läbitöötamine ja arvamuse koostamine kostja vastuse osas – 1h 40 min 4)
Kostja 23.07.2019 menetlusdokumendi läbitöötamine – 15 min
21.Kohus peab hagejale osutatud õigusabitoiminguid vajalikuks ja põhjendatuks. Hagiavalduse koostamisele kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud. Samuti on kostja vastuse läbitöötamine ja arvamuse koostamine põhjendatud kulu, kuna kohus küsis kostja vastusele hageja seisukohta. Seega on hageja esitanud menetlusdokumente lähtuvalt kohtu nõuetest ja menetluslikust vajadusest, välditud on menetluslikult ebavajalike dokumentide koostamist ning dokumendid on asjakohased ega sisalda ebavajalikku või korduseid. Samuti leiab kohus, et esindaja tööaeg vastab õigusabi toimingute sisule.
22.Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 140 eurot tunnis (km-ta) on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Kuna hageja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist käibemaksuga, ei lisandu hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludele käibemaksu.
23.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 935 eurot, millest 200 eurot on tasutud riigilõiv ja 735 eurot õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 935 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.