lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-117248/69

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-117248/69
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
996
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. august 2019

Tsiviilasja number

2-18-117248

Tsiviilasi

XX linn XXXXXXXXXXX korteriühistu hagi H.H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. juuni 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H.H. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja): H.H. (isikukood

XXXXXXXXXXX )

Vastustaja (hageja): XX linn

XXXXXXXXXXX

korteriühistu (registrikood XXXXXXXX ), volitatud esindaja Paul Paas

1.Tühistada Viru Maakohtu 10. juuni 2019 määrus ning saata tsiviilasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.

esindajad

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus lõpplahendis Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.XX linn XXXXXXXXXXX korteriühistu (hageja) esitas 15. augustil 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.H. (kostja) vastu 567 euro 16 sendi väljamõistmiseks. Kostja esitas 17. septembril 2018 nõudele vastuväite. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil XXXXXXXXXXX -XX, XX linn. Alates 25. oktoobrist 1997 teostab XXXXXXXXXXX elumaja haldamist ja majandamist hageja. Hageja 28. aprilli 2016, 18. aprilli 2017 ning 16. mai 2018 üldkoosoleku otsustega kehtestati hooldustasu suuruseks 0,50 eurot korteri ruutmeetrilt ja kinnitati täiendav sihtotstarbeline maks suurusega 17 eurot korterilt perioodil mai kuni september 2016, 18 eurot korterilt perioodil mai kuni september 2017 ning 18 eurot korterilt perioodil mai kuni september 2018. Hageja põhikirja p 3.2.kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi osamakseid. Nende maksete suuruse ja tasumise korra määramine kuulub üldkoosoleku pädevusse (põhikirja p 4.3). Hageja kaudu tasuvad korteriomanikud ka kommunaalteenuste (keskkütte, gaas, vesi ja kanalisatsioon, prügi väljavedu) eest. Iga kuu on hageja esitanud kostjale arved, kuid kostja on oma kohustusi täitnud vaid osaliselt. Seisuga 9. oktoober 2018 on kostja võlgnevus hageja ees 279 eurot 43 senti, millele lisandub viivis. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, mille menetlemisest maakohus
22.aprilli 2019 määrusega keeldus. Pooled sõlmisid 10. juunil 2019 toimunud kohtuistungil kompromissi.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Viru Maakohus kinnitas 10. juuni 2019 määrusega pooltevahelise kompromissi, mille kohaselt kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse 484 eurot 43 senti (sh põhivõlgnevus 279 eurot 43 senti, riigilõiv 25 eurot, õigusabikulud 180 eurot), hageja loobub viivise ja täiendavast õigusabikulude nõudest. Kostja kohustub võlgnevuse 484 eurot 43 senti tasuma osamaksetena 12 kuu jooksul iga kuu 25. kuupäeval, kuumakse suurusega 40 eurot 37 senti. Esimese makse 40 eurot 37 senti tasub kostja hiljemalt 25. juulil 2019. Makseselgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-18-117248. Hagejale tagastati tasutud riigilõivust 75 eurot, s.o enam tasutud riigilõiv 50 eurot ja pool hagita avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 25 eurot. Pooled kinnitasid, et on teadlikud TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled leppisid kokku, et ei vähenda edasikaebeõigust. Maakohus lõpetas menetluse XX linn XXXXXXXXXXX korte riühistu avalduses H.H. vastu võlgnevuse nõudes.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vaheline kompromiss on seadusega kooskõlas.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei andnud kostja kompromissile nõusolekut. Kohtuistungil ei selgitatud, et asja menetlus lõpetatakse kompromissiga. Kostja kannatab psühhiaatrilise haiguse all ning seetõttu ei mõista seaduse sätteid. Kostja vajab oma tervisliku seisundi tõttu õigusabi, kuid tema taotlus riigi õigusabi saamiseks jäeti rahuldamata. Kostja vastas kohtuistungil jaatavalt küsimusele, kas ta on nõus maksma 40 eurot kuus, kuid kostja võlga ei tunnista.
4.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt ei vasta kostja põhjendus kompromissi tühistamiseks tegelikkusele. Kohtuistungi salvestuse kohaselt selgitati kostjale korduvalt kompromissi tingimusi ja kostja nõustus kompromissi tingimustega. Kostja väide psühhiaatrilise haiguse põdemise kohta pole tõendatud. Määruskaebusele lisatud puuetega isiku kaardi kohaselt on kostjal keskmine liikumispuue. Liikumispuue võis takistada isikul kohtuistungile ilmumise, kuid kostja osales kohtuistunguist isiklikult. Seega kostjale määtatud puue ei seganud osavõttu kohtumenetlusest. Maakohus põhjalikult selgitas kohtuistungil kostjale õigusabiga seonduvat.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata tsiviili tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks (TsMS § 659, § 667 lg 2). Viru Maakohus kinnitas kompromissi 10. juuni 2019 määrusega. TsMS § 430 lg 1 esimese lause kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 8 järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepe muutub pooltele siduvaks alates ajast, mil jõustub kompromissi kinnitav kohtumäärus (Riigikohtu 21. märtsi 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12, p 14; 24. oktoobri 2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-6579, p 12). Kostja esitas 25. juunil 2019 määruskaebuse, mille kohaselt ta ei nõustu kompromissiga menetluse lõpetamise kohta, ta ei tunnista võlga, ta kannatab psühhiaatrilise haiguse all, mis ei võimalda tal mõista õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus, kuulanud ära 10. juuni 2019 kohtuistungi salvestise, leiab, et maakohtu poolt
10.juunil 2019 kinnitatud kompromiss tuleb tühistada. Kuigi maakohus on selgitanud kompromissi sõlmimise võimalusi, ei ole maakohus selgitanud pooltele menetluse lõppemisel kompromissi sõlmimisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Nimetatud menetlusõiguse rikkumine on aluseks maakohtu määruse tühistamisele.

Määruskaebuses tugineb H.H. sellele, et ta kannatab psühhiaatrilise haiguse all. Nimetatu võib mõjutada H.H. i tsiviilkohtumenetlusteovõimet, maakohtul tuleb asja menetlemisel võtta H.H. i väite kohta seisukoht. Määruskaebuse rahuldamise tõttu ei ole 10. juunil 2019 sõlmitud kompromissil õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, siis jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja