2-19-100225/6 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J. L.il tasuda Swedbank Liising AS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 24.11.2016 sõlmisid Swedbank Liising AS (hageja) ja J. L. (kostja) järelmaksuga müügilepingu nr 01230720L (leping), mille esemeks oli 2008.a kaubik Volkswagen Crafter 2.5 tehasetähisega xxx (vara). Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt hageja poolt edastatud arvetele ja/või lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäärana leppisid pooled kokku Euro 6 kuu euribor + 6,7% aastas ning viivisemäärana 0,022% päevas. Lepingu alusel sai kostja vara enda kasutusse. Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt tasumata arved perioodi 16.05.2018 – 15.06.2018 eest arve 8691269430 summas 148,20 eurot, millest tasumata on 146,08 eurot; perioodi 16.06.2018 – 15.07.2018 eest arve 8692220193 summas 148,20 eurot; perioodi 16.07.2018 – 15.08.2018 eest arve 8693199773 summas 148,20 eurot; perioodi 16.08.2018 – 15.09.2018 eest arve 8694166310 summas 148,20 eurot, kokku 590,68 eurot. Lisaks on kostjal tasumata viivisarved kokku summas 8,27 eurot ja pärast lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud kindlustusmaksed kokku summas 252,50 eurot, mille hageja on kostja eest tasunud, sest liisingueset kostja hagejale tagastanud ei ole. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 27.08.2018 kostjale kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta. Hageja märkis, et kostjal oli

2-19-100225 võlgnevus 73 kalendripäeva eest ning palus tasuda kogunenud võlgnevus hiljemalt 16.09.2018. Hageja hoiatas, et kui kostja ei tasu võlgnevust nimetatud tähtajaks, loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks, mille tulemusena kohustub kostja tagastama liisingueseme. Kuna kostja ei tasunud lepingujärgset võlgnevust, ütles hageja lepingu ühepoolselt üles. Kuna kostja ei tagastanud vara vabatahtlikult, kasutas hageja vara valduse taastamiseks Credit Expert OÜ abi. Paraku ei õnnestunud vara kätte saada ka Credit Expert OÜ-l. Vara tagastamismenetluse läbiviimise eest kohustus hageja tasuma Credit Expert OÜ-le 228,00 eurot. Kuna vara ei õnnestunud kostjalt kätte saada, nõuab hageja kogu vara jääkväärtuse hüvitamist, samuti maksmata arvete tasumist ning vara tagastamisega seotud kulude hüvitamist kogusummas 4 856,62 (vara jääkmaksumus 3 777,17 EUR, debitoorne võlgnevus 590,68 EUR, Viivismaksete võlgnevus 8,27 EUR, kindlustusmaksete võlgnevus 252,50 EUR, vara tagastamisega seotud kulud 228,00 EUR). Hageja palub: mõista J. L. ́ilt Swedbank Liising AS-i kasuks välja 4 856,62 eurot ning viivis protsendina põhinõudest (4 848,35 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,022% päevas; jätta kõik menetluskulud J. L. ́i kanda (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 141,51 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 283,49 eurot) ja mõista need temalt Swedbank Liising AS-i kasuks välja; mõista J. L. ́ilt Swedbank Liising AS kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 425 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 425 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (425 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik